Obsah (4)

§ 1043§ 1053§ 1045§ 137

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 1. novembril 2013 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-4845 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Paavo Ran

§ 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel mõisteti välja S.K.

lt ja R.L.alt kui ühiselt kahju tekitanutelt kannatanule J.A. kasuks 7365 eurot kahju hüvituseks.

§ 1053lg 2 alusel vastutab R.

L poolt tekitatud kahju eest ka tema seaduslik esindaja M.K.. Lisaks mõisteti R. L välja menetluskulu vähendatud suuruses, s.o kaitsjatasu 200 eurot, postikulu 8 eurot ja 48 senti ja dokumentide paljundamise kulu 0,45 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti ülejäänud menetluskulud (kaitsjatasust 212,80 eurot, sundrahast 480 eurot) riigi kanda. Süüdistatavatel või nende seaduslikel esindajatel võimaldati tasuda menetluskulud ühe aasta jooksul. KrMS § 188 alusel on menetluskulude sissenõude õigus pöörata süüdimõistetute seaduslikele esindajatele.

1. Tartu Maakohtu otsusega tunnistati antud kriminaalasjas süüdi ka D.R. , K.L. ja S..K, ent nende osas apellatsioonimenetlust ei toimu. ESIMESE ASTME KOHTU APELLEERITAVA OSA SISU
2. Kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks on esitanud tsiviilhagid kannatanu M.K. summas 160 eurot (I kd lk 12) ja kannatanu J.A. summas 7365 eurot (I kd lk 49-50). Samuti on tsiviilhagi esitanud kannatanu S.H. summas 360 eurot (I kd lk 27), kuid hiljem sellest loobunud (I kd lk 28). 5.1 KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Võlaõigusseaduse (

) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

§ 137

lg 1 kohaselt, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kohtus on tõendamist leidnud R. L ja S. K poolt kuriteoga varalise kahju tekitamine kannatanu J. A. Tekitatud varaline kahju koosneb varastatud sülearvuti, fotoaparaadi, erinevate ehete, hõbetatud ja kullatud dessertlusikate ning alkohoolsete jookide väärtusest, kusjuures kannatanu on oma ütlustes varastatud esemeid ka kirjeldanud. Kohus leidis, et kannatanu tsiviilhagi on piisaval määral põhjendanud ning ei ole alust kahelda tema poolt avaldatud kahju tekkimise ja selle ulatuse tõelevastavuses. Kuigi R.L. kaitsja viitas kohtuistungil sellele, et kannatanu J.A. tsiviilhagi aluseks olevate asjade väärtused on tõendamata, siis mingisuguseid konkreetseid vastuväiteid või argumente 3 kannatanu poolt nimetatud väärtuste kahtluse alla seadmisele ta ei esitanud. Kohus märkis, et kuigi kannatanutel tuleb tekitatud kahju ja esitatud tsiviilhagisid põhjendada, ei saa neilt siiski eeldada hagi esitamisel iga üksiku eseme varasema omandi ja väärtuse tõendamist näiteks ostutšekkide või muude sarnaste dokumentidega. Nimetatud kohustuse panemine kannatanutele oleks ilmselgelt ebamõistlik ja teatud juhtudel isegi teostamatu. Kui süüdistatavatel tekib kannatanute tsiviilhagide osas kahtlusi, siis on neil võimalik esitada omapoolseid vastuväiteid ja konstruktiivseid argumente sellest, mistõttu on hagid nende arvates alusetud. Samuti on süüdistatavatel õigus valida menetlusvormi ja üldmenetluse puhul kannatanuid kohtuistungil küsitleda, kuid antud juhul nõustusid süüdistatavad asja lahendamisega lühimenetluses ilma kannatanuid küsitlemata. Kohus ei tuvastanud kohtuistungil ega ka toimikus olevate kirjalike materjalide põhjal ühtegi asjaolu, mis annaks aluse kannatanute tsiviilhagides kahtlemiseks. Kohus leidis, et J.A. tsiviilhagi on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. Kuna varalise kahju tekitasid R.L. ja S. K. kuriteoga J.A. le ühiselt, tuleb tsiviilhagi süüdistatavatelt välja mõista solidaarselt. Kuivõrd R.L. ja S. K. puhul on tegemist alaealistega, tuleb materiaalsete vahendite puudumise korral tsiviilhagi tasuda nende seaduslikel esindajatel. APELLATSIOONIS ESITATUD TAOTLUSTE SISU

1. R.L. kaitsja apellatsioonis taotletakse tühistada Tartu Maakohtu otsus osas, millega kohus mõistis R.L. lt ja S. K. J.A. le välja 7365 eurot hüvituseks ja taotleb jätta tsiviilhagi rahuldamata. Kaitsja põhiargumendid on kokkuvõtlikult järgmised. 6.1 Kuigi tõendamist on leidnud R.L. osalemine ööl vastu 14.06.2012 Tartus XXX korteris toimunud varguses, puuduvad veenvad tõendid, mis kinnitaksid tema ja S.K. ning süüvõimetu alaealise K.K. poolt süüdistuses näidatud ajavahemikul varguse toimepanemist kohtu poolt tuvastatuks loetud mahus. Toimikumaterjalidest nähtub, et korterist võidi toime panna vargusi ka enne ja pärast 14.06.2012 käesolevas kriminaalasjas tuvastamata isikute poolt. Kohus ei ole selle asjaoluga arvestanud. Apellant leiab, et tõendatuks ei saa lugeda R.L. ja S. K poolt varguse toimepanemist kõigi kohtuotsuses nimetatud esemete osas. Nimelt nähtub kriminaalasja materjalidest, et alaealine K-B. T. elas nimetatud korteris üksinda ajavahemikul 11.06.-20.06.
2. Samas nähtub asjas antud ütlustest, et selles korteris toimunud pidu ei olnud ainuke, vaid taolised peod toimusid K-B. T. üksinda kodus viibimise ajal pidevalt (vt nt K.T. ja K.K. ütlused, mille kohaselt toimusid K. iga päev mingid peod, kui vanaema sanatooriumis oli). K.T. , S.M. , K. K, R.L. , S. K ja K. T ütlustes on kirjeldatud ööl vastu 14.06.2012 toimunud pidu ja alkoholitarvitamist selle ajal. Apellandi hinnangul puudus K.T. l igasugune kontroll korteris toimunu üle, sh isikute üle, kes korteris parajasti viibisid. Ütluste alusel on usutav, et sarnased, ohtra alkoholitarvitamisega peod toimusid ka enne ja pärast 14.06.2012, s.o ajal, mil K-B. T elas korteris üksinda. J.A. ütluste kohaselt vaatas ta korteris olevad asjad üle ja tegi kadunud asjadest nimekirja
3. a juuli lõpus, s.o 1,5 kuu pärast. Seega ei tea kannatanu tegelikkuses, millised konkreetsed esemed läksid kaduma just 13.-14.06.0212 peo käigus. Seega suure tõenäosusega võidi osa esemeid varastada XXX korterist teiste pidude käigus ning puudub põhjendus panna kogu vastutus R.L. ja S. K. kanda. Apellant peab konkreetselt silmas väidetavalt 13.14.06.2012 peo käigus varastatud ehteid, kuivõrd kriminaaltoimikus olevatest ütlustest ei selgu üheselt, milliseid ehteid varastati. K.T. ütlustest nähtuvalt kuulis ta 14.06.2012 T. ja K. käest, et korterist võib olla midagi ära viidud. Asudes samal päeval vaatama, mis on kadunud, nimetab K-B. T rea esemeid, mille kadumise ta sellel päeval avastas, s.h hulga ehteid. Usutavaks võib pidada, et K-B. T võis 4 14.06.2012 avastada, et korterist on kadunud vara ja talle pidi kohe silma jääma suuremate esemete puudumine (sülearvuti või digifotoaparaat), mis aga puutub ehetesse, ei saa jätta kõrvale võimalust, et osa neist võidi varastada eelnevalt samas korteris toimunud pidude käigus ning K-B. T tegelikult ei teadnud, millal ehted kaduma läksid. Apellant rõhutab, et J.A. tsiviilhagis loetud ehted on kadunud seisuga
4. a juuli lõpp –seega võivad hagis sisalduda ehted, mis varastati enne või pärast 13.-14.06.
5. 6.2 Tsiviilhagi ei ole tõendatud ning tuleks jätta rahuldamata. Kadunud vara nimekirja esitamine tsiviilhagina ei ole piisav. Kannatanul tuleks oma nõuet, s.h varastatud asjade väärtust mingilgi viisil tõendada. See ei tähenda iga üksiku eseme kohta omandit ja väärtust tõendavate dokumentide esitamist, ent kallima arvuti- ja fototehnika puhul on siiski eeldatav, et kannatanul on võimalik esemete väärtuse kohta tõendeid esitada. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et hagi tuleks jätta täies ulatuses rahuldamata. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED 7 Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et esitatud apellatsioon jääb rahuldamata. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, puudub vajadus neid käesolevas otsuses täies mahus korrata.
6. Apellatsioonis taotletakse kannatanu J.A. tsiviilhagi rahuldamata jätmist, kuna see ei ole tõendatud. Apellandi arvates on alust arvata, et osa esemeid XXX korterist võidi varastada teiste pidude käigus, mistõttu ei ole põhjendatud panna vastutus kogu kannatanu tsiviilhagis nimetatud vara varguses R.L. le koos S. K. Konkreetselt peab apellant silmas 13.0614.06.2012 peo käigus varastatud ehteid. Käesolevat kriminaalasja menetles kohus lühimenetluse sätete alusel, millest tulenevalt lahendatakse kriminaalasi kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Seoses R.L. le ja S. K esitatud süüdistustega Tartus XXX korterist J.A. vara vargusega analüüsis kohus kannatanu J.A. , tunnistajate K.-B. T, K. K, K. T ning samuti süüdistatavate endi ütlusi. Tõendite kogumi alusel asus maakohus seisukohale, et R.L. koos S.K. ga panid süüdistuses näidatud ajal ja kohas toime võõra vara varguse. Samas ei lugenud kohus varguse tõendatuks kogu süüdistuses toodud vara ulatuses (kohtuotsuse lk 14). Süüdistatavate süü loeti tuvastatud aga otsuses toodud vara osas, muuhulgas ka apellatsioonis vaidlustatud ehete osas. Ringkonnakohus nõustub maakohtu tõenditel põhineva järeldusega selles osas. Apellatsioonis väidetu selle kohta, et ehteid võidi varastada teiste pidude käigus, on vaid oletus, mida kogutud tõendid ei toeta. Apellatsioonis osundatakse ka sellele, et kannatanu J. A tegi korterist varastatud esemete nimekirja alles 2012 a juuli lõpus. Seega kannatanu ei tea, millised konkreetsed esemed läksid kaduma just 13.-14.06.2012 toimunud peo käigus. Siinkohal osundab kriminaalkolleegium tunnistaja K.-B. T ütlustele, kes konkreetselt osundab just nimelt 13.06-14.06.2012 toimunud koosviibimisele järgnevalt avastatud vargusest. Samuti kinnitavad sel ajal varguse toimepanemist ka K. K ja K. T ütlused. Ka süüdistatavad ise tunnistavad ehete vargust XXX korterist. Lisaks nähtub K.-B. T ütlustest, et kuna tema ema J. A viibis sel ajal Soomes, kirjutas varguse toimepanemise kohta vanaema avalduse, mis lisati ülekuulamisprotokolli juurde (1 kd, tl 4146). Nimetatud avalduses on T.R. teinud esialgse nimekirja varastatud esemete kohta, kus muuhulgas on ära toodud ka rida varastatud ehteid. Avalduse koostas T.R. 28.06.
7. Asjaolu, et kannatanu J.A. tegi kadunud asjade nimekirja juuli lõpus, ei anna alust väita, et nimekirjas toodud ehted võidi varastada mingite teiste sündmuste käigus. Eelnevalt viidatud ning maakohtu otsuses käsitletud tõendid annavad ka apellatsioonikohtule aluse asuda 5 seisukohale, et kannatanu ehted varastati just nimelt süüdistuses näidatud ajal R.L. ja S.K. poolt.
8. Apellant leiab, et pelgalt vara nimekirja esitamine tsiviilhagina ei ole piisav ning kannatanul tuleb nõuet varastatud asjade väärtuse kohta mingilgi viisil tõendada. Kannatanu J.A. tsiviilhagi nõude põhjendatuse hindamisel on maakohus märkinud, et haginõue on piisaval määral põhjendatud ning ei ole alust kahelda kahju ulatuse tõelevastavuses. Ka maakohtus süüdistatava R.L. kaitsja viitas sellele, et tsiviilhagi aluseks olevate esemete väärtused on tõendamata. Siinkohal märkis kohus, et mingeid konkreetseid vastuväiteid või argumente kannatanu vara väärtuste kahtluse alla seadmisele kaitsja ei esitanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu mõtteavaldusega selles, et kuigi kannatanul tuleb tekitatud kahju ja esitatud tsiviilhagi tõendada, ei saa neilt siiski eeldada hagi esitamisel iga üksiku eseme varasema omandi ning väärtuse tõendamist näiteks ostutšekkide või muude sarnaste dokumentidega. Nimetatud kohustuse panek oleks ilmselgelt ebamõistlik ning teatud juhtudel ka teostamatu. Kui süüdistatavatel tekib tsiviilhagi osas kahtlusi, siis on neil võimalik esitada omapoolseid vastuväiteid ning konstruktiivseid argumente, miks leitakse, et hagid on põhjendamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, millega on nad ise jätnud ennast ilma võimalusest näiteks küsitleda kannatanut tsiviilhagi osas või siis vajalike dokumentaalsete tõenditega esitatud nõude suuruse vastu vaielda. Kriminaalasja materjalide pinnalt ei tekkinud maakohtul kahtlusi kannatanu nõude suuruse osas ning leidis, et see on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud maakohtu seisukohtadega. Täiendavalt märgib kolleegium järgmist.

§-st 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks tekkinud. See põhimõte kohaldub kõigi kahju hüvitamise nõuete korral, s.h ka nõude tulenemisel deliktist. Tõendamiskoormise osas kehtib kahju hüvitamise nõude puhul üldreeglina põhimõte, et kahjustatud isik peab tõendama muuhulgas kahju olemasolu ja suurust. Kahju tekitaja seevastu peab tõendama kahjuhüvitise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Käesoleval juhul ei ole aga süüdistatava kaitsja toonud välja omapoolseid sisukohaseid vastuväiteid kahjunõude suuruse osas. Ringkonnakohus leiab, et vaieldamatult tuleb kannatanule varguse näol tekitatud kahju süüdlastel hüvitada ning selleks tuleb määrata kahjuhüvitis mõistlikus määras. Antud kriminaalasjas kannatanu J.A. haginõude on maakohus õigustatult hinnanud hüvitamisele kuuluvaks ning sellega nõustub ka apellatsioonikohus.

1. Eeltoodud asjaoludest lähtuvalt ning nõustudes maakohtu vastavate põhjendustega kannatanu J.A. tsiviilhagisse puutuvalt, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu otsuse muutmata.
2. Süüdistatava R.L. kaitsja vandeadvokaat R. Levin esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni koostamiseks 3 tundi. Kaitsja palub määrata tasu suuruseks 144 eurot, sh käibemaks 24 eurot. Kolleegium leiab, et esitatud taotlus on mõistlikus suuruses ning tuleb apellatsiooni esitajale hüvitada. Õigusabikulu jääb KrMS § 185 lg 2 alusel süüdistatava kanda. 6 Maarika Kuusk Mati Kartau Paavo Randma 7