lg 2 p 2,3; 121 järgi Süüdistatav MARGUS SEPP, isikukood 37604040268, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx, ei tööta , varem kriminaalkorras 2-l korral karistatud, karistatus kustunud, väärtegude toimepanemise eest 2-l korral karistatud, rahatrahvid tasumata, tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud 13.01.2011, - Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi Süüdistatav K.N , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx, viibib xxxx, varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest 2l korral karistatud, 1 rahatrahv tasumata, tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud 07.01.2011, vandeadvokaat Arri Tooming Kaitsja 2 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, 309, 313, 315, 318, 319 koh us otsustas: Süüdi tunnistada MARGUS SEPP
Süüdi tunnistada MARGUS SEPP
järgi ning karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista MARGUS SEPA (SEPP) liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata
lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele, kui Margus Sepp ei pane kahe aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle
§ -s 75 sätestatud käitumiskontrol li ajaks pandud kontrollnõudeid. Määrata Margus Sepp katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Margus Sepale määratud katseaja alguseks lugeda 30.09.2013. Tõkend elukohast lahkumise keeld Margus Sepa suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada K.N
Süüdi tunnistada K.N
järgi ning karistuseks mõista 7 (seitse) kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista K.N -i liitkaristuseks 7 (seitse) kuud vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata
lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele, kui K.N ei pane kolme aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. K.N -ile määratud katseaja alguseks lugeda 30.09.2013. 3 Tõkend elukohast lahkumise keeld K.N-i suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Margus Sepalt ja K.N-ilt kummaltki menetluskuluna sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista Margus Sepalt ja K.N-ilt kummaltki menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 7,07 eurot riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest era ldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Lai 11, 44308 Rakvere ) kasuks 628,80 (kuussada kakskümmend kaheksa eurot ja 80 senti, s .h on käibemaks 20%, s.o 104,8 0 eurot) eurot v.-adv. Lembit Nirgi poolt määratud k orras süüdistatava Margus Sepa kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alu sel välja mõista Margus Sepalt menetluskuluna kaitsjatasu 897,60 (kaheksasad a üheksakümmend seitse eurot ja 60 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Arri Tooming OÜ (asukoht Tallinna 21, 44311 Rakvere) kasuks 775,20 (seitsesada seitsekümmend viis eurot ja 20 senti, s.h on k äibemaks 20%, s.o 129,20 eurot) eurot v.- adv. Arri Toominga poolt määratud korras süüdistatava K.N -i kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista K.N -ilt menetluskuluna kaitsjatasu 1024,80 (üks tuhat kakskümmend neli eurot ja 80 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Arri Toominga poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel välja mõista Margus Sepalt ja K.N-ilt kummaltki menetluskuluna kannatanutele KrMS § 178 kohaselt makstud summa 150,81 (ükssada viiskümmend eurot ja 81 senti) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja
lg 3 alusel võimaldada Margus Sepal tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku 1535,48 eurot ositi aasta jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 127,96 eurot kuni kriminaalmenetluse kulude täieliku tasumiseni. KrMS § 180 lg 3 ja
lg 3 alusel võimaldada K.N tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku 1662,68 eurot ositi aasta jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 138,56 eurot kuni kriminaalmenetluse kulude täieliku tasumiseni. Margus Sepal ja K.N tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
Margus Sepp on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 30.10.2010 kella 24.00 paiku, vahetult peale sissetungimist, M Si ja P L elukohas xxxx , lõi elutoas rusikaga M Kle vastu nina, tekitades M Kle valu ja tervisekahjustuse – ninaverejooksu, seejärel tungis elutoas kallale M Sile, tiris teda kapuutsist ja lõi rusikaga vastu pead (oimukohta), millisest löögist M S kukkus, tekitades kannatanule valu ja tervisekahjustuse – pea pindmised vigastused ning peale seda, kui köögis M B , P P ja R E surusid P L toolile istuma, vajutasid kaelast hoides näo vastu põlvi, hoidsid jõuga kätest, õlgadest ja kaelast kinni ning R E kallas kannatanule pähe veini ja K.N lõi liitrise meepurgiga kannatanule pähe (kuklasse), mille tagajärjel purk purunes, tekitades sellise tegevusega P Lle füüsilist valu ja tervisekahjustuse, tõmbas Margus Sepp katki P L pluusi ja tahtis P Lt visata tolmuimejaga, kuid teda takistas naabritele appi tulnud P A , kes viis Margus Sepa majast välja. Seega Margus Sepp, lüües ja valu ning tervisekahjustusi tekitavalt kehaliselt väärkoheldes teisi inimesi, pani toime
K.N on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, 30.10.2010 kella 24.00 paiku koos Margus Sepa, M B, R Ei ja P Paga, tungis peale seda, kui M S oli eelnevalt võtmega ukse avanud, M Si ja tema elukaaslase P L elukohta xxxx, eirates M Si ja P L korduvat sõnalist keeldu majja siseneda, kusjuures enne majja sisenemist lõhkus Margus Sepp elutoaakna välimise klaasi. Majja tungimiseks takistas K.N koos teistega ust lahti tõmmates ning käsi ja jalgu välisukse vahele pannes M Sil ja M Kl ust sulgeda, samal ajal lõi Margus Sepp koridoris M S i rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel kukkus M S vastu seina, R E viskas uksest sisse šampoonipudeli, mis tabas L J i nägu, tekitades kannatanule valu ja tervisekahjustuse – hematoomi vasaku silma all ning R E lõi M Sile jalanõus jalaga vastu jalga ja kintsu, põhjustades kannatanule valu ning seejärel sisenes K.N koos teistega füüsilist jõudu kasutades majja. 5 Seega K.N , tungides ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt isikute grupis vägivalda kasutades võõrasse hoonesse, pani toime
K.N on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, 30.10.2010 kella 24.00 paiku, vahetult peale sissetungimist, M Si ja P L elukohas xxxx, peale seda, kui M B, P P ja R E tungisid köögis kallale P Lle, surusid P L toolile istuma ning vajutasid kaelast hoides näo vastu põlvi, hoidsid kannatanut jõuga kinni kätest, õlgadest ja kaelast, surusid jõudu kasutades kannatanu pea kraani alla ja seejärel R E kallas kannatanule pähe veini – tekitades sellise tegevusega P Lle valu ja tervisekahjustusi – pea, kaela, mõlema reie ja ülajäseme piirkonna marrastused ja verevalumid, võttis kapi äärelt liitrise meepurgi ja lõi sellega kannatanule pähe (kuklasse), mille tagajärjel purk purunes, tekitades sellise tegevusega P Lle füüsilist valu ja tervisekahjustuse – haava peas ja peapõrutuse. Seega K.N, lüües ja valu ning tervisekahjustusi tekitavalt kehaliselt väärkoheldes teist inimest, pani toime
TÕENDID Süüdistatav Margus Sepp ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistus tes süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav Margus Sepp kinnitas kohtuistungil, et oma elukohast xxxx lahkus ta sel õhtul põhjusel, et tüdrukud kutsuti vahupeole. See tuli kas K.N-i , M B või kellegi suust. Tema läks tüdrukutega kaasa vahupeole, mis oli xxxx tänaval. Kohale jõudsid nad autoga, mis oli pargitud maja ette. Nad läksid sinna korteri ukse taha ja olid kõik seal korteri ukse taga. Ukse peale koputati või anti kella. Nemad K.N-iga läksid maja eest tulles paremat kätt suure sõidutee peale. Nad olid nagu eemal, tulles maja ukse taha tagasi siis, kui seal hakkas õudne kisa ja möll. Margus Sepa väitel M S midagi rääkis terrassil, midagi ta seal kraaksus ja karjus. M S küsis, et „miks te siia tulite.“ Kui nad hakkasid rääkima, siis viimane rahunes maha. Siis avastas M S Merikese ja siis läks tal Merikesega sõnavõtuks. Nad ei rääkinud laste asjadest. Neil ei olnud midagi külla kaasa võetud. Margus Sepp ei tea, kes vägivaldseks muutus, tema ei ole midagi vägivaldset näinud. Ahjuroobi kohta ei osanud Margus Sepp midagi öelda. Margus Sepp ei tea, et tema abikaasaga oleks vägivaldselt ümber käidud, küll aga tema abikaasat sõimati. Kui elud on lahku läinud, siis eksmees ei tule nagu määrama. Ta ei mäletanud, et tema abikaasa oleks esikusse istuli kukkunud. Margus Sepp tunnistas, et neil oli sõnaline vastasseis meestega, kellega nad seisid kõrvuti. Köögist kuulis ta kisa, nõude kolinat ja lõhkumist. Tema seisis väljas ja ootas, kuni saabus kohale politsei. Üks politseinikest läks sisse ja teine jutustas nendega ning siis nemad lahkusid. Keegi neile mingeid etteheiteid ei teinud. Seal olnud meestest tunneb ta M Si ja naabrimees P Ait. Süüdistatav Margus Sepp täpsustas, et 4 naist ja tema olid korraga ukse taga, mis oli kinni. Keegi nende seltskonnast koputas või lasi uksekella. Koputamise või helistamise ajal olid nad ukse taga. Sel ajal, kui nad läksid K.N-iga tee peale, ei avanud keegi ust. Eemale läksid nad põhjusel, et sisse neid ei lastud. Auto sõitis maja eest ära ja nad läksid autojuhiga rääkima. Eemal olid na d 5-10 minutit, kuni M Si ja nende auto tuli. Väidetavalt tulid nad saunast. M S nägi, et nad seisid seal tee peal K.N-iga. Nemad seisid maja külje peal. Akna lõhkumisest ei tea tema midagi. Margus Sepa arvates tulid M S ja M K autost välja. Koridori uks oli pärani lahti ja lõugamine käis seal sees. Väljas ei olnud enam kedagi. Tema majja sisse ei läinud, sest rõdu peal olek ei ole majja sisenemine. Ka K.N ei läinud majja sisse. K.N läks siis, kui politsei tuli, oma lapse asju tooma. Nad ei olnud K.N-iga kogu aeg koos. Ta võis liikuda K.N-ist eemale. Nad olid kõik väljas, kui 6 politsei tuli. Ta ei tea, mis majas sees toimus. Lõpuks olid nad kogu kambaga väljas. Seda, millal keegi välja tuli, ta ei tea. Politsei juuresoleku l oli M Siga sõnavahetus. Tema kellelgi vigastusi ei näinud. Keegi kurtis juustest tirimist. Naabrimees P A käis korra seal, eks ta tuli lärmi peale. Seal olid teisedki naabrid väljas lärmi peale. P A ei sekkunud. Ahjuroopi tema ei näinud. Süüdistatav Margus Sepp täpsustas, et vahupeo info tuli naiste seltskonnast. Telefonikõne tuli xxxx, et tüdrukuid kutsutakse vahupeole. Margus Sepp ei osanud öelda, kas kutse tuli esimesena K.N-ile või M Ble. Naised ütlesid, et see kutse tuli P Llt. Tema majja ei sisenenud. Kui tema teiselt poolt maja tuli, oli uks lahti ja kisa oli majas sees. Kogu seltskond oli majas sees. Kogu seltskonna all pidas Margus Sepp silmas neid naisi, kellega ta sinna läks. Ta ei tea, kas neile tehti takistusi majja sisenemiseks. Seejärel kinnitas Margus Sepp, et kui tema lahtist ust nägi, siis olid peale tema õues veel K.N ja M S, kusjuures M lõugas seal Merikese peale. K.N sisenes siis, kui politsei tuli. Jutt käis siis laste riietest ja politsei andis sisenemiseks loa. Väliselt ei olnud kellelgi mingeid vigastusi näha. Seda, miks ja kes politsei välja kutsus, ta ei tea. Samuti ei tea ta, kes kellel juukseid rebis. Seda, et oli klaasiklirin, kuulis ta rõdu pealt. Majja sisenemisel on rõdu välisukse kõrval. Süüdistatav K.N ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistus tes süüdi ei tunnistanud ja kasutas oma KrMS § 34 lg 1 p 1 sätestatud õigust, keeldudes kohtulikul uurimisel ütlusi andmast. Kannatanu M S kinnitas kohtuistungil, et 30.10.2010 naasid nad saunast. Enne oli üks telefonikõne talle Margus Sepa poolt, aga ta ei võtnud vastu. Saunas levi ei olnud. M Si sõnul läks ta sauna koos M K ja P Aiga. Saunast ära tulles sõitsid nad maja ette. Rahvast oli palju välisukse ees. Ta imestas, et kes need siin on. Nad lä ksid M Kga trepi peale. Lärmav naiste kamp oli ees ja hakati kohe igasugu süüdistusi loopima. Maja ees olid K.N, R E, P P ja M B . Nad sõimasid teda jobuks. Nad M K ga vaatasid, et saaks tuppa. Tekkis rüselus. R E lõi paar korda jalaga talle vastu jalgu. Maja nurga tagant tuli Margus Sepp. Akna lõhkumist tema ei kuulnud, aga lõhutud aken jäi sinna poole, kust poolt tuli Margus Sepp. Selleks ajaks oli välisuks lahti keeratud ja nad M Kga üritasid siseneda. Hirmus sõimamine ja kisa oli. Nad üritasid kõi k kambaga sisse pressida. Tema karjus, et „kus te kurat tulete võõrasse korterisse.“ M S i ütlustest nähtub, et ka tema elukaaslane P L püüdis sõnaliselt takistada isikuid majja sisenemast. Nad pressisid jõuga sisse väiksesse koridori. Ta püüdis ust kinni tõmmata, kuid nemad tõmbasid selle väljastpoolt lahti, pressides pundiga sisse. Väikses koridoris tuli elukaaslane P L ahjuroobiga ja üritas neid eemale ajada, et nad sisse ei tuleks. See ei mõjunud. Edasi valgus see punt suuremasse koridori, mis on köögi ees. Seal Margus Sepp ründas teda ja M Kt. Margus Sepp lõi teda rusikaga näo piirkonda, tõmbas jope tal kapuutsist lõhki, nii et kapuuts rebenes küljest. Naised läksid kööki. Siis üritas Margus Sepp teda koridoris uuesti lüüa. Ta sai eest ära. M K oli tema selja taga. Margus Sepp sai M Kle pihta, andes viimasele rusikaga vastu lõuga. M S i väitel oli M Kl suu nurk verine. Siis oli asjade üle mingi vaidlemine, kisa ja möll. M S mäletas, et ta läks kööki ja nägi, et teised naised hoidsid P Lt kinni ja K.N lõi meepurgi P ile pähe lõhki. Ta võttis K.N käest kinni, tõmmates ta jõuga eemale. K.N kukkus koridori tagumiku peale. Siis tuli Margus Sepp oma naist kaitsma ning Margus Sepaga läks rüseluseks suure toa ja koridori ukse augus. Teine l öömine oli praktiliselt suures toas. Ta sai seal Margus Sepalt rusikaga oimu kohta, misjä rel ta kukkus pikali ja oli korraks suures toas meelemärkuseta . Kui ta teadvusele tuli, siis nägi ta, et P A sikutas Margus Seppa koridori. M Si väitel oli tal muhk pe as, ribid olid sinised, sest ta kukkus kuhugi kapi otsa. M Si ütlustest nähtub, et neil isikutel ei olnud mitte mingisugust õigust nende elamisse siseneda ja isegi mitte K.N väidetavalt lapse asjade pärast mitte, sest sellisteks asjadeks lepitakse varem aeg kokku mõistlikuks ajaks. 7 Tavaliselt võtab laps ise oma asjad. Laps on neil xxxx ja elab tema juures. M S avaldas, et selleks ajaks ei olnud tema abielu K.N-iga lahutatud. M S täpsustas, et ahjuroobi võttis Margus Sepp ära väikses koridoris. Rüselus temaga toimus siis, kui kamp oli jõudnud väiksemast koridorist suuremasse koridori. Jope läks katki suures koridoris rüseluse käigus. Kannatanu P L kinnitas kohtuistungil, et tema suhted K.N-iga on juba aastast 2008 väga hal vad seoses M Si ja K.N -i lahutusega. Sellest ajast hakkasid ka ähvarduskirjad. P L väitel oli ka kallaletung, mille kohta ta avaldust ei teinud. Tema kolis M Siga kokku elama 2009.a alguses. Sellesse korterisse kolis tema 2 nädalat enne seda sündmust. Tal oli sissekirjutus sinna korterisse. Kannatanu sõnul olid 30.10.2010 õhtul nende juures külas L J ja M K , tema noorem õde ja L Ji laps. Nad istusid ja vaatasid telekat. L J iga jõid nad paar pokaali veini. Mehed läksid sauna. P L väitel viis eelnevalt M S enda ja K.N-i ühise lapse linna ema juurde. Peale seda Margus Sepp hakkas helistama talle ja M Sile, see oli kella 8 - 8.30 paiku, aga nad ei vastanud. Seni temal Margus Sepaga kokkupuuteid ei olnud, kuid ta teadis, et Margus Sepp on K.N-i elukaaslane. Kui ta xxxx kolis, siis nad saatsid talle sõnumeid. P L kinnitas, et peale L Ji helistamist hakati talle helistama. Helistasid Margus Sepp ja M B , et nemad tahavad külla tulla. P L väitel olid ähvardused, et nad tulevad ja näitavad, milleks nad suutelised on. Läks sõnavahetuseks, ta paar kõnet võttis vastu. Igat kõnet ta vastu ei võtnud. Kui ta nägi, et Margus Sepp helistab, siis ei võtnud ta vastu, sest ta ei tahtnud rääkida sellise inimesega. P L kinnitas, et tema poolt küllakutset neile ei olnud. Kannatanu sõnul ta ütles, et „teil ei ole meie juurde asja .“ Peale kõnesid tuli paar sõnumit talle, et „meil on sinust kahju, et mis nüüd toimuma hakkab.“ Mingi selline sõnum oli, et „neiu, mul on sinust kahju.“ P L väitel näitas kõneregister, et nad helistasid enne M Sile ka, aga viimane oli saunas. Kohale jõudsid nad enne keskööd. Ukse taga oli naiste kisa ja kolistamine, siis löödi suure toa välimine aken sisse. Ta vaatas kohe samast aknast välja ja tema arvates oli see Margus Sepp, kes jooksis akna alt ära maja nurga taha. Kedagi teist ta akna läheduses ei näinud, päris pime oli ka. Nii tema kui ka L J helistasid kohe politseisse. Nad helistasid korduvalt politseisse, sest olid ka paanikas. P L väitel M S ja M K hakkasid just tuppa tulema ja tahtsid sisse saada, aga rahvas oli ukse taga ja hakkas jõuga sisse tungima. M S ja M K üritasid ust kinni hoida, et nad ei saaks sisse. Nad tõmbasid ukse lahti. Esikus läks rüseluseks selle 5 liikmelise seltskonnaga. P L sõnul kõik nad, tema, M S ja M K ütlesid, et „ei tule tuppa, et ei tohi tulla.“ See oli konkreetselt ja mitmeid kordi nende poolt välja öeldud. Ta võis kasutada ebatsensuurseid väljendeid, sest oli endast väljas. L J oli natuke eemal koridoris ja keelas ka, et „kuhu te tulete.“ P L sõnul oli koridoris ka M L. Kannatanu tunnistas, et ta vehkis väikses esikus ahjuroobiga, sest ta ei osanud enesekaitseks muud teha. Ta ei tea, kas ta kellelegi pihta sai. Margus Sepp tõmbas tal ahjuroobi käest ära. P L oma sõnul nägi, et koridoris, kus tuli põles, Margus Sepp lõi M Si üks kord rusikaga vastu nägu, mispeale M S vajus koridori nurka. M K üritas kõrval olles samal ajal seda kampa takistada, et nad sisse ei pääseks, et saaks nad uksest välja. Siis see kamp tungis jõuga uksest sisse . Sisenemise käigus visati ukse vahelt naiste poolt šampoonipudel sisse L Jile vastu nägu. P L sõnul läks tema kööki. P L arvates sisenes naistest viimasena kööki K.N , kellel oli L J iga eelnevalt kas esikus või suures toas sõnavahetus. L J üritas K.N-iga rääkida, et miks viimane teeb nii. L Jil oli xxxx laps süles ja isegi see ei morjendanud neid. Laps nuttis hüsteeriliselt. P L väitel M B, R E ja P P surusid köögis tema kõigepealt toolile istuma. Sel ajal K.N-i enam köögis ei olnud. Siis tiriti teda kraanikausi juurde ja suruti kaelast peaga kraanikaussi. Suurest toast toodi veinipudel ja tema arvates R E kallas talle veini pähe. Vahepeal oli ahjuroop R E i käes ja M L üritas seda ära võtta. Kui K.N esikust jälle kööki tuli, hoidsid teised naised teda kraanikausi juures kinni. K.N võttis kapi pealt pooliku liitrise meepurgi ja lõi sellega talle pähe. Löögi tagajärjel tundis ta valu. Silme eest lõi 8 korraks mustaks. Purk läks katki. Purgiga pähe löömise momendil tuli M S kööki. M S nägi seda löömis t ja tõmbas K.N-i eemale, mispeale viimane kukkus pikali. Siis tuli Margus Sepp kööki ja tõmba s tal pluusi eest katki, nii et see rebenes. Seejärel võttis Margus Sepp maast tolmuimeja ja tahtis teda sellega visata, kuid naabrimees P A tuli kööki ja viis Margus Sepa toast välja. Tolmuimeja kukkus põrandale katki. Kui naaber Margus Sepa välja sai, saadi naised ka toast välja ja siis oli politsei ka kohal. Kui politsei oli juba kohal ja seal ukse peal ning kui kõik oli juba välja saadud, siis R E, kes oli väikses esikus ega tahtnud välja minna, peksis teda jalgadega vastu jalgu ning ta lõi vastu. Kohe kutsuti kiirabi. P L väitel oli tal pea katki, verd jooksis väga palju, igal pool olid sinikad . Õmblema õnneks ei pidanud, kiirabi puhastas haava ära. Kannatanu avaldas, et oli palju segadust, nõusid oli palju katki, suure toa aknaklaas oli katki. M S il läks silm siniseks, M Kl oli suu piirkonnast verine ja L Jil oli silma all sinikas. Kannatanu L J kinnitas kohtuistungil, et 30.10.2010 õhtul läksid nad külla M Sile ja P Lle, kes on nende peretuttavad ja sõbrad. Mehed pidid õhtul sauna minema. See võis olla reede või laupäev. Ta võttis oma xxxx lapse ka kaasa, sest P Ll oli väike õde ka seal. Nad vaatasid filmi, veinipudel oli lahti. L Ji ütlustest nähtub, et K.N oli sel päeval sünnipäev ning nad helistasid ja soovisid viimasele õnne. Ta tunneb K.N-i, sest tema elukaaslane M K ja M S on kooliaegsed sõbrad ning K.N on M Si eelmine abikaasa. Kannatanu väitel haarati sellest õnnitlemisest kinni ja tuli kõnesid, et nemad tulevad külla. L J täpsustas, et algul tema helistas K.N -ile ja soovis viimasele õnne sünnipäevaks, kuid siis hakkasid kõned tulema P Lle samalt numbrilt tagasi, et kas ta on P Lga koos. Helistajad olid erinevad. Lõpuks oli sõnum, et „ma ei taha sinu nahas olla.“ L Ji väitel hakkasid nad kartma. Kuigi oli jutt, et nad tulevad külla, arvasid nad, et miks nad peaksid neile külla tulema, kui seal on sünnipäeva pidu. Kannatanu väitel küllakutset kindlasti ei olnud. Kuna tema oli külas, siis temal ei olnud alust kedagi kellelegi teisele külla kutsuda ja P L kindlasti ei kutsuks M Si eelmist elukaaslast endale külla, sest nende läbisaamine ei olnud hea. L Ji sõnul tuli see seltskond kohale kella 12 paiku. Kannatanu väitel oli pime. Kõigepealt oli kuulda hääli, hääle järgi ei saanud aru, kui palju inimesi on ja kes nad on. Seejärel löödi aken klirinal katki, misjärel nad hakkasid kartma, et ei tuldud lihtsalt külla, vaid et neil on mingid muud plaanid. Kui nad kuulsid akna klirinat, siis nad keerasid ukse lukku. Peale akna klirinat oli koputamine, misjärel hakkas ukse taga kisa, et „laske sisse.“ Kannatanu väitel nad ei teinud välja, olid naistega toas. Ukse taga olid nende mehed M S ja M K, kes hakkasid tuppa tulema. L Ji sõnul olid ukse taga ka K.N ja Margus Sepp ning 3 isikut veel, keda ta oli eelnevalt näinud, aga nimepidi ei teadnud. Ukse taga olnud isikud proovisid ka sisse saada. Käed olid neil kuidagi risti -rästi, ta nägi palju käsi ja jalgu. Tung oli neil sisse saada, ehkki M S ja M K püüdsid nende sisenemist takistada. Uks oli praokil ja siis visati sealt mingeid asju. L J i väitel sai tema šampoonipudeliga. Lõpuks olid nad sees. Kannatanu kuulis, et M S ja M K keelasid ukse taga olnud isikuid, et „ei tule sisse.“ M S ja M K korduvalt sõnaliselt keelasid isikutel majja sisenemast, öeldes, et „teie ei ole siia kutsutud.“ Samuti keelas isikutel majja sisenemast P L. L Ji sõnul oli temal laps süles ja ta oli eemal. Keelamine ei mõjunud, sest lõpuk s tulid nad sisse. L Ji väitel sisenesid kõik 5 isikut koos korterisse. L J kinnitas, et naised olid köögis, tema oli lapsega elutoas, kui sinna tormas sõnagi lausumata Margus Sepp ja lõi M K le ühel korral rusikaga näo piirkonda nii, et veri hakkas jooksma. M K jooksis seejärel tagant uksest välja naabrite juurde abi kutsuma, tulles pärast naaber P Aiga tagasi, kelle abiga saadi need inimesed välja, misjärel jõudis ka politsei kohale. Kannatanu väitel siis, kui M K oli ära läinud, lõi Margus Sepp M Si elutoas pikali. Löömine oli pigem rusikaga kui käega mitmeid kordi pea - ja kaela piirkonda. Seejärel võttis Margus Sepp veinipudeli laua pealt, ähvardades sellega M S i. 9 Seda, mis köögis toimus, ta ei näinud, kuna oli elutoas. Mingid asjad seal lendasid. L J kinnitas, et siis kui olid hääled ja aken oli sisse löödud, siis helistas ta kohe politseisse, kuid politsei ei tulnud, see võttis väga kaua aega. Ta helistas korduvalt politseisse. Kui elutoas kõik lõppes, siis läks ta kööki, kus olid nõud puruks. P L pea jooksis verd, kampsun oli verine ja katki. P L oli räsitud ja väsinud, olles vihane nende inimeste peale, sest tema koju tungiti sisse ja tema asju lõhuti. P L väljendas oma viha sellega, et sõimas, kui rumal on K.N ja milliseks asjaks ta on võimeline. L J i väitel oli temal sinikas silma all. M Kl oli ka mokk verine. L J i sõnul tema arsti poole ei pöördunud. Kiirabi puhastas P L ja M K haavad. L J i ütlustest nähtub, et kui politsei oli juba majas ja kõik oli turvaline, siis tuli K.N ka ja ü tles, et tahab oma lapse asju. Kannatanu arvates lõhkus akna ära Margus Sepp, sest naiste hääled olid vaid ukse taga, meeshääli seal ei olnud. Samal ajal oli koputus aknaklaasi pihta ja lõpuks oli aken sees, naiste hääled olid ukse taga. Kui kõik oli vaibu nud, siis ta ütles Merike S, et „vaata, millega sa hakkama said, et kas see on sinu jaoks normaalne“, mispeale K.N ütles talle, et kas tema tuli lapsega mingile joomapeole. Peale seda ei tahtnud tema laps P L juurde minna, kartes pimedat. Kannatanu M K kinnitas kohtuistungil, et 30.10.2010 läks ta oma naise L Jiga ja lapsega M S ile külla. Nemad M S iga läksid sauna. Kui nad saunast tulid, kell võis olla 23.45, siis olid naised välisukse ees ja K.N oli käsipuu najal. M K täpsustas, et e nne oli kisa. Kui nad sinna jõudsid, jäid naised korraks vait ja ütlesid, et „laske meid ka sisse.“ Nemad M Siga ütlesid, et „me ei lase teid sisse.“ Naised ära ei läinud. Nad keerasid ukse lahti ja hakkasid sisse minema. Kui nad olid ukse lahti keeranud, tuli maja nurga tagant Margus Sepp. Nad panid käed ja jalad ukse vahele ning lihtsalt trügisid sisse. Sõimu oli mõlemalt poolt. M K täpsustas, et 3 naist olid aktiivsemad, siis tuli Margus Sepp ja kõige lõpuks K.N. Seda seltskonda keelasid sisenemast nii tema, M S kui ka P L. Korduvalt öeldi, et „ei tohi tulla “, aga keegi seda kuulda ei võtnud. Nad tulid järjest edasi. Margus Sepp tõukas M Si, nad rüselesid. M S võis saada löögi, mida tema ei näinud, kuid siis käis talle külje pealt hoop ära. Ta sa i rusikaga löögi näo piirkonda, ninast tuli verd. Seejärel lükkas Margus Sepp M Si pikali, minnes viimasele nagu peale. Tema jooksis tagant uksest välja ja kutsus P Ai appi. Viimane jõudis sinna enne teda. Ta nägi, et P A oli Margus Sepal tagant turjast kinni võtnud ning oli temaga juba koridoris, vedades teda välja. Naised olid köögis. Enne seda, kui ta läks P Ait kutsuma, siis käis mingi klirin. Ta kuulis hääli. Mingid nõud kukkusid köögis sel ajal, kui tema ja M Siga toimetati. Köök nägi pärast välja nagu väike sõjatanner. Tema arstil ei käinud. M K täpsustas, et seal ees on mingi 2 m2 väike koridor, sealt edasi on suur koridor. Koridori ja suure toa vahel ust pole. Koridor on suure toaga koos. Tema löömine oli suures koridoris köögi lähedal. M K väitel enne kui ta sai löögi, püüdis ta Margus Seppa maha rahustada, sõnadega asja ajada. Kannatanu ei saanud aru, miks nad seal on ja mida tahavad. M K oma sõnul teadis, et M S ja K.N omavahel läbi ei saa. Varasemast helistamisest ei teadnud ta midagi, sest nad olid saunas. M K tunnistas, et tema ahjuroopi ei näinud, kuid mingi selleteemaline jutt oli väikse koridori ja suure koridori vahel. See oli enne, kui tema sai löögi. Kui nad tulid, siis ukse vahelt lendas midagi sisse. Kannatanu M L kinnitas kohtuistungil, et P L kutsus teda 30.10.2010 külla, et lihtsalt koos istuda. Algul mingid kõned tulid, aga nende sisu ta ei tea. P L sõnade järgi ta teab, et nemad helistasid P Lle. Mõned olid võõrad numbrid, aga olid ka K.N-i ja Margus Sepa numbrid. Tema ise ei suhelnud kellegagi. Need sündmused hakkasid peale enne südaööd. Esimene asi, mida ta kuulis, olid hääled. Nad olid elutoas ja siis kuulsid, kuidas aken sisse löödi. L J helistas kohe politseisse. Nad siis juba aimasid, kellega on tegemist, sest nad enne hoiatasid, et tulevad külla. M L sõnul ütles P L, et helistati ja nad lubasid külla tulla. Siis kuulsid nad M Si ja M K häält ukse taga. Nad püüdsid sisse tulla, kuid siis hakkas rüselus 10 pihta. M L väitel olid M S ja M K ukse juures, 4 naist ja Margus Sepp olid teisel pool, püüdes sisse saada. Korduvalt öeldi, et „minge ära.“ Kõik ütlesid. Mingi löömine oli, aga ta ei näinud, kes keda lõi, sest kõik käis nii kiirelt, kõigi käed seal olid. Kõik 5 isikut tulid sisse. Järjekorda ta ei tea, aga enam- vähem tulid nad sisse ühe pundina. Siis kui Margus Sepp M Kle pihta sai, võttis P L pliidi juurest ahjuroobi ja püüdis neid välja tõrjuda. L J veel ütles, et „mida te teete “, et politsei on juba kutsutud. Tema taganes kööki, siis tulid P P, M B ja R E ka sinna . K.N -i seal alguses kohe ei olnud. Nad kõik kolmekesi hoidsid P Lt kinni. P L suruti tooli peale istuma. Hakkas rüselus. P L püüdis püsti saada. R E ütles, et „uputame ta ära“ ja P L viidi nende poolt kraani alla. Mingil hetkel R E sai veini ja valas P Lle pähe. M L täpsustas, et veini valamise ajal hoiti ka P Lt kinni. R E ühe käega hoidis kinni ja teisega valas. R E i käes oli ahjuroop. Ta püüdis seda ära võtta, kuid siis pani R E talle sellega vastu paremat kätt. Ta sai ahjuroobi kätte. Siis tuli sinna K.N . Ta nägi , et K.N hakkab midagi võtma. Kui 3 hoiavad kinni ja neljas hakkab millegagi lööma, siis otsustas ta ruttu minna elutuppa, et M Si appi kutsuda. M S oli elutoa ja esiku vahel põrandal maas, tõustes põrandalt püsti. Kui nad M Siga koos köögi ukse peale jõudsid, siis nägid nad seda momenti, kui K.N lõi P Lt meepurgiga vastu pead. M L ütlustest nähtub, et ta helistas korduvalt politseisse, samuti kiirabisse. Temal tuli ahjuroobiga lüüa saamise tagajärjel sinikas. M L täpsustas, et ahjuroop ilmus sinna algul, kui nad sisse trügisid. Peale seda, kui M Si ja M K t löödi ja kui sõnadest, et „minge ära“ ei aidanud, võttis P L köögist pliidi alt ahjuroobi ja püüdis neid jõuga välja ajada. M L väitel ei olnud võimalik kindlaks teha, kes keda lõi, sest seal olid kõigi käed ja jalad ning kõike, mis kätte saadi, seda loobiti. Ta nägi, et keegi võttis P Llt ahjuroobi ära, aga seal oli nii palju käsi, et ei olnud võimalik kindlaks teha, kes võttis. Tunnistaja M M kinnitas kohtuistungil, et 30.10.2010 oli ta patrullis koos M K. Kesköö paiku said nad väljakutse, et xxxx on eksabikaasade vaheline tüli ja on lõhutud üks aken. Nad läksid kohale. Seal maja ees olid 3 naisterahvast ja üks meesterahvas väljas. M B ütles talle, et teda oli korteris juustest kas tiritud või raputatud ja tema tundis valu. K.N ja tema elukaaslane Margus Sepp rääkisid, et neid oli sinna kutsutud. Väljas öeldi, et neid oli sinna kutsutud, et oli saadetud sms, et on mingi vahupidu või midagi analoogset. K.N ütles, et tema eksabikaasa oli teda sinna kutsunud ja olevat saadetud ka sõnum. Silmnähtavaid vigastusi neil, kes olid väljas, ei olnud. Korterisse sisse astudes oli koridor segi, seal oli asju põrandal. Kohe oli näha kööki, kus olid asjad segamini. Ühel naisterahval olid pea ja särk verised ning hiljem selgus, et tema on P L, kes elab seal korteris. Korteri omanik M S oli ka kuskilt verine. M Kl oli ninaalune verine. Sees rääkides teise osapoolega selgus, et nad ei olnud kedagi sinna kutsunud, et nemad olid käinud saunas ja saunast oli tuldud ning väljas olevad isikud olevat ise sinna tulnud, saanud kuidagi elamisse sisse ja ei tahtnud lahkuda. Maja omanik ütles, et neid isikuid ei olnud sinna kutsutud. Neist keegi kutsus välja kiirabi, et vigastused fikseerida. M M ütlustest nähtub, et peale asjaolude selgitamist, tõid nad Rakverest fotoaparaadi ja tegid fotod, millised esitasid menetlejale. Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud kirjalikest tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - kiirabikaart 31.10.2010 P L kohta, millest nähtub, et Rakvere kiirabi sõitis sündmuskohale välja kell 0.09 ja jõudis kohale kell 0.28. Kaebused, anamnees – patsiendile löödi pudeliga pähe. Peas ca 0,5 haav. Teostatud haavapuhastus. - AS Rakvere Haigla EMO patsiendikaart nr 15511 31.10.2010 P L kohta, millest nähtub, et P L pöördus ise kell 11.54 arstile. Kaebused, anamnees – Täna öösel tungitud korterisse. Löödud meepurgiga pea piirkonda. Olnud hetkeline teadvuse kadu, iiveldus, peavalu. Objektiivselt hulgaliselt marrastusi kaelal, pea piirkonnas, mõlemal alajäsemel, rindkerel, 11 reie l. Hematoomid kätel. Diagnoosi tõlge: pea-, kaela- , mõlema reie ja ülajäseme piirkonna marrastused, verevalumid; p eapõrutus. Määratud kodusele ravile. - AS Rakvere Haigla EMO patsiendikaart nr 15510 31.10.2010 M Si kohta, millest nähtub, et M S pöördus ise kell 11.53 arstile. Kaebused, anamnees – Öösel tungitud korterisse. Pekstud peapiirkonda. Olnud teadvusekadu. Hetkel tugev peavalu, iiveldus. Pea piirkonnas pindmisi marrastusi, hematoome. Diagnoosi tõlge: pea pindmised vigastused. Määratud kodusele ravile. - tunnistaja M M poolt 30.11.2010 ülekuulamise protokolli juurde esitatud sündmuskohal tehtud fotod, millistelt on näha, et lõhutud on välimine pakettaken. Fotod, millistelt on näha P L osaliselt punaseks värvunud juuksed, verd kõrva taga ja marrastusi kaelal. Fotod elutoast, kus on näha katkist joogiklaasi. Fotod köögist, kus on kraanikausis ja kraanikausi kapil ning põrandal näha purunenud lauanõusid, köögilaual osaliselt punaseks värvunud käterätikut, põrandal poolikut katkist meepurki. Fotod, kus on näha köögi põrandal joogitaarat ja tolmuimejat. - Viru Maakohtu määrus nr 1-13- 1721 04.03.2013, millest nähtub, et avaliku menetlushuvi puudumise tõttu lõpetati kriminaalmenetlus M B, R Ei ja P Pa süüdistustes
Nimetatud kohtumäärusest nähtub muuhulgas, et M B , R E ja P P on hüvitanud kannatanule varalise kahju. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KrMS § 63 lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. KrMS § 60 lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad ja KrMS § 61 lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatavate Margus Sepa ja K.N-i süü neile esitatud süüdistustes on tõendatud. Kohtul ei ole mingit põhjust kahelda kannatanute M Si, P L, L Ji, M K ja M L üksikasjalike ütluste õigsuses, sest nende ütlused on analoogsed, haakuvad hiljem sündmuskohale saabunud politseiametnikust tunnistaja M M ütlustega ning on kooskõlas kohtulikul uurimisel avaldatud kirjalike tõenditega. Süüdistatava Margus Sepa ütlused on teda ja tema elukaaslast K.N-i õigustavad ning antud ilmsest soovist vastutusest vabaneda. Tema ütlusi ei kinnita ükski teine tõend. Margus Sepa väitel kutsuti tüdrukuid vahupeole xxxx tänavale. Tema läks tüdrukutega kaasa. Ükski teine tõend ei kinnita seda, et üldse oleks seal mingit vahupidu toimunud ning et süüdistatavaid oleks kannatanute poolt sinna külla kutsutud. Liiatigi oli 30.10.2010 K.N endal sünnipäev ja peeti sünnipäevapidu ning kuna K.N-i, M Si ja P L omavahelised suhted olid halvad, siis ei ole ka eluliselt usutav see, et M Si elukaaslane P L hakkaks M S i endist abikaasat K.N-i neile külla kutsuma. Asjaolu, et isikute omavahelised suhted on eelnevast abielust tekkinud erimeelsuste tõttu halvad, ei tähenda seda, et kannatanud M S ja P L ainuüksi sellel põhjusel oleksid süüdistatavaid alusetult süüstanud. 12 Kohtulikul uurimisel on tuvastatud see, et 30.10.2010 õhtul olid M Sil ja tema elukaaslasel P L l xxxx külas P L noorem õde M L , peretuttavad ja sõbrad L J ning M K, kes on elukaaslased ja kellel oli kaasas xxxx laps. M K, M S ja viimase naabrimees P A läksid sauna. P L, M L ja L J jäid koju televiisorit vaatama. P L ja L J jõid ära paar pokaali veini. L J helistas K.N-ile ja soovis viimasele õnne sünnipäevaks. Kohtu hinnangul ei ole selles midagi taunitavat, kui isikut, keda tuntakse tema sünnipäeval õnnitletakse. Seejärel hakkasid tulema telefonikõned K.N-i numbrilt tagasi ja Margus Sepa numbrilt ning sõnumid P Lle, helistajad olid Margus Sepp ja M B, et nemad tahavad külla tulla, olid ähvardused, et nad tulevad ja näitavad, mille ks nad on suutelised. P L on öelnud, et tema poolt küllakutset neile ei olnud. Samuti on L J öelnud, et küllakutset kindlasti ei olnud ja kuna tema ise oli külas, siis temal ei olnud alust kedagi kellelegi teisele külla kutsuda. Üks telefonikõne tuli M Sile Margus Sepa poolt, aga ta ei võtnud vastu. Margus Sepp, K.N , M B, R E ja P P jõudsid xxxxx kohale 30.10.2010 enne südaööd. Esmalt kuulsid P L, L J ja M L ukse taga naiste kisa ja kolistamist, seejärel löödi elutoa välimine aken sisse. P L vaatas kohe samast aknast välja ja tema arvates oli see Margus Sepp, kes jooksis akna alt ära maja nurga taha, kedagi teist ta akna läheduses ei näinud. L Ji arvates lõhkus akna ära Margus Sepp, sest naiste hääled olid vaid ukse taga, meeshääli seal ei olnud ning samal ajal oli koputus aknaklaasi pihta ja lõpuks oli aken sees. Seejärel jõudsid saunast tagasi M S ja M K. K.N, M B, R E ja P P olid maja ees, sõimates M Si jobuks. Akna lõhkumist M S ei kuulnud, aga lõhutud aken jäi sinna poole, kust poolt maja nurga tagant tuli Margus Sepp. Ka M K on öelnud, et Margus Sepp tuli maja nurga tagant. Selleks ajaks oli M S välisukse võtmega lukust lahti keeranud ning nad M Kga hakkasid uksest sisse minema. Hirmus sõimamine ja kisa oli ning kogu sinna saabunud võõraste kamp üritas käsi ja jalgu välisukse vahele pannes ennast koos M Si ja M Kga uksest sisse pressida, takistades M Sil ja M Kl ust sulgeda, ja seda vaatamata sellele, et nii M S, M K kui ka P L eelnevalt korduvalt püüdsid sõnaliselt takistada isikute majja sisenemist. Võõrad pressisid jõuga sisse väiksesse koridori. Väikses koridoris tuli P L ahjuroobiga ja üritas sissetungijaid eemale ajada, et nad sisse ei tuleks, kuid see ei mõjunud ja sissetungijad valgusid suuremasse koridori, mis on köögi ees. Margus Sepp tõmbas P Ll ahjuroobi käest väikses koridoris. M Si ja P L ütlustega on tõendatud, et sissetungimise käigus koridoris, kus tuli põles, Margus Sepp lõi M Si üks kord rusikaga näo piirkonda , mispeale M S vajus koridori nurka. M Si sõnul toimus rüselus temaga siis, kui sissetungijad olid jõudnud väiksemast koridorist suuremasse koridori. Sisenemise käigus visati naiste poolt uksest sisse šampoonipudel, mis tabas L Ji nägu – tekitades kannatanule valu ja tervisekahjustuse – hematoomi vasaku silma all. Ka M K on öelnud, et kui nad tulid, siis ukse vahelt lendas midagi sisse. M Si ütlustega on tõendatud see, et rüseluse käigus lõi R E talle paar korda jalaga vastu jalgu. Kõigil viiel võõral isikul õnnestus füüsilist jõudu kasutades koos majja sisse saada. Kau dselt tõendavad kannatanute ütlusi ka tunnistaja M M i ütlused, et rääkides teise osapoolega (M Si ja P Lga) selgus, et nad ei olnud kedagi sinna kutsunud, et nemad olid käinud saunas ja saunast oli tuldud ning väljas olevad isikud olevat ise sinna tulnud, saanud kuidagi elamisse sisse ja ei tahtnud lahkuda. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist see, et vahetult peale M Si ja P L elukohta sissetungimist, lõi Margus Sepp elutoas M Kle rusikaga vastu nina, tekitades M Kle valu ja tervisekahjustuse – ninaverejooksu. M K ütlustest nähtub, et suure koridori ja elutoa vahel us t ei ole, suur koridor on elutoaga koos. M K väitel sai ta Margus Sepalt rusikaga löögi näo piirkonda, mispeale tal tuli ninast verd. M S i sõnul lõi Margus Sepp M Kle rusikaga vastu lõuga. L Ji ütlustega on tõendatud, et elutoas Margus Sepp lõi M Kle ühel korral rusikaga näo piirkonda, nii et veri hakkas jooksma. Samuti on tunnistaja M M kinnitanud seda, et M Kl oli ninaalune verine. M S i väitel lõi Margus Sepp teist korda teda elutoas. M Si sõnul sai ta Margus Sepalt rusikaga oimu kohta, misjärel ta kukkus pikali ja oli korraks meelemärkuseta. 13 L J i ütlustega on tõendatud, et Margus Sepp lõi elutoas M S i pikali, löömine oli pigem rusikaga kui käega mitmeid kordi pea - ja kaela piirkonda. M K ütlustest nähtub see, et pärast seda, kui tema lüüa sai, lõi Margus Sepp M Si pikali. Kaudselt tõendavad seda ka M L ütlused, et kui ta läks M Si appi kutsuma (see oli enne seda, kui P L sai meepurgiga lüüa), sii s oli M S elutoa ja koridori vahel põrandal maas. Margus Sepp tekitas M S ile löömisega valu ja tervisekahjustuse – pea pindmise vigastuse. P L ütlustega on tõendatud see, et M B, R E ja P P surusid köögis tema kõigepealt toolile istuma, siis tiriti teda kraanikausi juurde ja suruti kaelast peaga kraanikaussi, suurest toast toodi veinipudel ja tema arvates R E kallas talle veini pähe. P L on öelnud, et kui K.N esikust uuesti kööki tuli, hoidsid teised naised teda kraanikausi juures kinni ja K.N võttis kapi pealt pooliku liitrise meepurgi ja lõi sellega talle pähe, misjärel purk purunes. M L ütlustega on tõendatud, et M B, R E ja P P kolmekesi hoidsid P Lt köögis kinni, viimane suruti tooli peale istuma ning kuna R E ütles, et „uputame ta ära“, siis viidi P L nende poolt kraani alla ja R E , hoides ka ühe käega P Lt kinni, valas teise käega P L le veini pähe. Siis tuli M L sõnul sinna K.N, kes hakkas midagi võtma. Kui 3 hoiavad kinni ja neljas hakkab m illegagi lööma, siis otsustas M L ruttu minna elutuppa, et M Si appi kutsuda. M L on öelnud, et kui nad M Siga koos köögi ukse peale jõudsid, siis nägid nad seda momenti, kui K.N lõi P Lt meepurgiga vastu pead. M Si ütlustega on tõendatud, et ta läks kööki ja nägi, et teised naised hoidsid P Lt kinni ja K.N lõi meepurgi Pile pähe lõhki. Ka P L on kinnitanud seda, et purgiga pähe löömise momendil tuli M S kööki ning et M S nägi seda löömist. Sellega tekitas K.N P L le füüsilist valu ja tervisekahjustuse – haava peas ja peapõrutuse. P L ütlustega on tõendatud, et siis tuli Margus Sepp kööki ja tõmbas tal pluusi eest katki, nii et see rebenes. Seejärel võttis Margus Sepp P L sõnul maast tolmuimeja ja tahtis teda sellega visata, kuid naabrimees P A tuli kööki ja viis Margus Sepa toast välja. M K ütlustega on tõendatud, et tema kutsus P Ai appi, kes võttis Margus Sepal tagant turjast kinni, vedades viimase välja. Kaudselt tõendavad P L ütlusi ka L Ji ütlused. L J ise oli elutoas ega näinud seda, mis köögis toimus, kuid kui ta hiljem kööki läks, siis nägi ta, et P L pea jooksis verd, kampsun oli verine ja katki ning et P L oli räsitud ja väsinud. L J i ütlustest nähtub see, et kui politsei oli juba majas ja kõik oli turvaline, avaldas K.N soovi saada oma lapse asju. Kohus peab vajalikuks märkida seda, et kannatanu M Si ütlustes on sündmuste toimumise järjekorra osas teatavad kõrvel ekalded võrreldes teiste kannatanute ütlustega, kuid see on kohtu arvates seletatav sellega, et M Si suhtes tarvitati kõige rohkem füüsilist vägivalda ja seda erinevate isikute poolt, ta oli ka meelemärkuseta. Samuti ei saa jätta arvestamata ajalist faktorit, kuna sündmuste toimumise ja kohtuistungi toimumise vahele jääb kolm aastat, mis on suhteliselt pikk aeg. Eelnev puudutab esmajärjekorras seda, kas M S sai elutoas Margus Sepalt lüüa enne seda või pärast seda, kui K.N oli P Lt meepurgiga pähe löönud. Sündmuste toimumise ajalise järjekorra kohta märgib kohus veel seda, et see võib olla erinev ka tulenevalt sellest, kes kannatanutest missuguses eluruumis parajasti oli ja mida nägi, sest sündmused toimusid paralleelselt nii elutoas kui ka köögis. Kohtule jääb arusaamatuks süüdistatava Margus Sepa kaitsja seisukoht, kelle väitel on Margus Sepa tegevus hinnatav hädakaitsena. Samas on Margus Sepp ise öelnud seda, et tema üldse majas sees ei käinud ega tea ahjuroobist midagi.
järgi kvalifitseeritava tegevuse, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse sissetungimise puhul ei ole kaitstavaks õigushüveks mitte üksnes avalik kord, PS §-s 20 garanteeritud isiklik vabadus ega ka omand PS § 32 mõttes, vaid üks osa isikule tagatud privaatautonoomiast, mis kehtib teatud koha suhtes ja kaitseb seda teiste isikute häirimise eest 14 ja millest tähtsaim on isiku kodu, mis PS § 33 kohaselt on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi ega valdusesse, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras.
objektiivse koosseisu moodustab valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi või piirdega alale ebaseaduslik tungimine. Hoone, ruum või piirdega ala, s.o asi AÕS mõttes, on isikule võõras, kui see ei ole tema seaduslikus valduses või omandis. Koosseisutüübilt on tegemist formaalse vältava süüteoga, mis algab kaitstud alale sisenemisega ja lõpeb sealt väljumisega. Selles, et tegemist oli hoone ja eluruumiga, ei ole vaidlust. Kannatanu M Sile kuuluv ridaelamuboks, kus elas M S koos oma elukaaslase P Lga, ei olnud kindlasti süüdistatavate valduses või omandis. Isegi kui asuda seisukohale, et kuna M S ja K.N olid sel ajal veel seaduslikud abikaasad, kes nimetatud ridaelamuboksis olid koos elanud ja kelle abielu oli lahutamata, siis kohtu hinnangul ei oleks K.N-i sisenemine hoonesse saanud toimuda ilma seal seaduslikul alusel elanud P L nõusolekuta. K.N-i ja M Si abielu oli juba mõnda aega tagasi faktiliselt lõppenud ning M Si elukoht ei olnud enam nende ühine elukoht, kuhu K.N oleks võinud igal ajal luba küsimata siseneda ja seda ka väidetavalt lapse riiete võtmise ettekäändel. Võõrasse hoonesse (kannatanute M Si ja tema elukaaslase P L elukohta xxxx) omavoliline sissetungimine on toime pandud grupi poolt ja vägivallaga. Riigikohus on oma otsuses nr 3-11-43-06 öelnud, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (
lg 2 ls 1).
lg 2 lause 1 näol on tegemist omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu oleks ta seda ise teinud. Tõendite kogumi pinnalt on tuvastatud, et süüdistatavad panid neile inkrimineeritava kuriteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, mistõttu igaüks neist vastutab täideviijana, kellel oli oma suurem või väiksem teopanus tagajärje saavutamise seisukohalt. Kõige suurem teopanus tagajärje saavutamisse oli vaieldamatult süüdistataval Margus Sepal, kes sissetungimise käigus tarvitas kannatanu M S i suhtes füüsilist vägivalda.
süüteokoosseisu subjektiivne koosseis eeldab tahtlust ja koosseis on täidetud, kui tegu pannakse toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis. Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis sisaldab tervise kahjustamist, samuti löömist, peksmist või valu tekitanud muud kehalist väärkohtlemist. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust.
lg 1 kohaselt tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.
lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu arvates on Margus Sepp ja K.N kuriteod toime pannud kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt otsese tahtlusega.
näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest.
järgi kvalifitseeritud kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.
lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. Sama § -i lg 2 p 2,3 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. 15
lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Süüdistatavate käitumises esinevad neile inkrimineeritavate süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatavate Margus Sepa ja K.N-i karistust kergendavad asjaolud puuduvad, samuti puuduvad nende käitumises
§-s 58 loetletud karistust raskendavad asjaolud.
lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavat Margus Seppa on varem kriminaalkorras 2-l korral karistatud, kuid tema karistatus on kustunud. Süüdistatavat K.N -i ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Kumbagi süüdistatavat on väärtegude toimepanemise eest 2-l korral karistatud, sealjuures Margus Sepal on mõlemad talle määratud rahatrahvid tasumata ja K.N on üks määratud rahatrahv tasumata. K.N -i puhul väärib märkimist, et teda on väärteokorras 2 -l korral karistatud
järgi, s.o avaliku korra rikkumise eest (väärteod on toime pandud 15.01.2010 ja 29.01.2010). Süüdistatav Margus Sepp ei tööta. Süüdistatav K.N viibib xxxx. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistuse mõistmine süüdistatavatele ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et kumbagi süüdistatavat tuleb karistada vangistusega, mis on liitkaristusena ettenähtud sankts iooni keskmisest määrast väiksem. Karistuste reaalset ärakandmist ei pea kohus põhjendatuks kummagi süüdistatava puhul. Süüdistatava K.N -i suhtes, keda ei ole varem kriminaalkorras karistatud, võib kohtu arvates kohaldada
lg 1,3 sätteid, s.o karistusest tingimisi vabastamist, määrates talle minimaalse, s.o kolme aastase katseaja. Süüdistatava Margus Sepa suhtes peab kohus põhjendatuks
lg 1,3 sätete kohaldamist, s.o karistusest tingimisi vabastamist käitumiskontrollile allutamisega, määrates talle kahe aastase katseaja. Lisaks karistuse eripreventiivsetele eesmärkidele on kohtu arvates käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista süüdimõistetutelt menetluskuluna sundraha, milline summa teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista süüdimõistetutelt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 7,07 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel kannatanutele M Sile, M Kle ja M Lle KrMS § 178 kohaselt makstud summa 150,81 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasud. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus võimaldab süüdimõistetutel kriminaalmenetluse kulud tasuda ositi ühe aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 16 Tartu Ringkonnakohtu 12.12.2013 kohtuotsuse RESOLUTSIOON 1.Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 30.09.2013 otsus muutmata ja süüdistatava Margus Sepa kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi apellatsioon rahuldamata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.