← Eesti

4-20-1688/10

4-20-1688 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja: RESOLUTSIOON Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

  1. aprill 2020, Tallinn, kirjalik menetlus 4-20-1688 (2316,20,001703) Elina Elkind U.G kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
  2. aprilli 2020.a otsusele, millega U.G karistati liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 rikkumise eest LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. U.G (isikukood XXX, e-posti aadress: xxx) PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, esindaja Enel Kuiv Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 120, § 132 p-st 2, §-st 133 ja §-st 134 maakohus otsustas:
  3. Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
  4. aprilli
  5. a otsus väärteoasjas nr 2316,20,001703 U.G karistamises osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse täitmise tähtaja osas. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
  6. Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata, et isikule mõistetud rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot, tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 2 (kahe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 300 eurot kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
  8. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile.
  9. Rahuldada U.G kaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 1 4-20-1688 kolmekümne

(30)päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
  2. aprilli
  3. a otsusega väärteoasjas nr 2316,20,001703 karistati U.G liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik
  4. märtsil 2020 kell 15.10 Tallinnas Pronksi tänaval mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal kui juhtimisõigus oli ära võetud. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo.
  5. U.G esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub rahatrahvi ajatamist 2 kuu peale.
  6. Kohtuväline menetleja nõustus vastuses kaebusele väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses ja rahatrahvi tasumisega ositi. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  7. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil.
  8. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.
  9. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
  10. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust. Väärteotoimikus sisalduvate tõenditega on tuvastatud U.G-le etteheidetava teo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Teo toimepanemist tõendavad
  11. märtsil 2020 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja tunnistaja L T ütlused, kes märkas sõidukit registreerimismärgiga xxx Narva maanteel järske liigutusi tegemas. Edasi liiguti Pronksi tänavale, kus sõiduki peatamisel osutus juhiks U.G , kelle juhtimisõigus oli peatatud kolmeks kuuks, seega puudus juhil kehtiv juhtimisõigus. Ka menetlusalune isik kinnitas kohtuvälises menetluses, et sõitis oma sõiduautoga registreerimismärgiga xxx ja oli teadlik, et kohtuotsusega taheti piirata tema juhtimisõigust, aga kohus andis võimaluse esitada kassatsiooni, mille ta ka esitas, kuid vastust seni ei ole. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et U.G suhtes tehtud kohtuotsus jõustus
  12. jaanuaril
  13. Kohtuotsuses on U.G-le selgitatud edasikaebe korda ning on kirjas, et kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on
  14. jaanuaril 2020 ja kui kassatsiooni eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus
  15. jaanuaril
  16. U.G esitas maakohtule kassatsiooniteate (kuigi tegemist oli põhistatud otsusega), kuid 2 4-20-1688 ei esitanud Riigikohtule kaitsja vahendusel kassatsiooni. Maakohtu otsus jõustus
  17. jaanuaril
  18. Seega oli U.G kohtu hinnangul
  19. märtsil
  20. a mootorsõidukit juhtides teadlik, et tema suhtes on jõustunud kohtuotsus ning et ta juhtis mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku viited sellele, et ta ei teadnud, et otsus on jõustunud, on ebausaldusväärsed. Vähimagi huvi ettenäitamise korral, s.o näiteks kohtule vastava päringu tegemisel, oleks isik saanud kindlalt veenduda, et otsus on jõustunud, kuigi ta pidi olema sellest teadlik juba seetõttu, et kassatsiooni ei esitatud. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt U.G juhtimisõigus puudub. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 nõuet, juhtides
  21. märtsil 2020 kell 15.10 Pronksi tänaval mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p-s 1 sisalduvat keeldu. Subjektiivsest küljest on tegu toime pandud kavatsetult ehk siis isik teadis, et tal puudub juhtimisõigus, kuid siiski asus mootorsõidukiga sõitma. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.
  22. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 keeldu ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 tunnustele vastava väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud.
  23. Seadusandja nägi LS § 201 lg 2 tunnustele vastava teo eest karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti kuni 30 päeva. Kohtuväline menetleja karistas menetlusalust isikut rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot. Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad ning neid ei tuvastanud ka kohus. Karistusregistri andmetel on menetlusalusel isikul kolm kehtivat väärteokaristus liiklusalaste rikkumiste eest (LS § 227 lg 2). Seega leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on süüle vastav ja proportsionaalne nii toimepandud väärteo kui ka preventiivsete eesmärkidega ning selle kergendamiseks alust ei ole.
  24. Kaebuse esitaja palus määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohtuväline menetleja on kirjalikus seisukohas toetanud menetlusaluse isiku taotlust ning leidnud, et arvestades Eesti Vabariigi Valitsuse poolt
  25. märtsil 2020 välja kuulutatud eriolukorda, on põhjendatud määrata rahatrahvi tasumine ositi KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel.
  26. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja väljendatud seisukohaga, et arvestades Eesti Vabariigis kehtestatud eriolukorda ning sellest tekkinud keerulist majanduslikku seisu võib menetlusalusel isikul osutuda rahatrahvi korraga tasumine raskendatuks ning karistuse eesmärk ei ole menetlusaluse isiku raskesse olukorda panemine, vaid õiguskuulekale teele suunamine. Seega rahuldab kohus menetlusaluse isiku taotluse rahatrahvi tasumise tähtaja osas ja määrab rahatrahvi tasumise ositi 2 (kahe) kuu jooksul, s.o igakuiselt 300 eurot. 3 4-20-1688 (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.