p 1 kohus otsustas: Jätta E.J kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 26.02.2018 otsus nr 2302,17,009990 – muutmata. Täpsustada otsuse täitmise korda:
MS § 180 lg 3 alusel PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 26.02.2018 otsusega nr 2302,17,009990 E.J-ilt välja mõistetud menetluskulu - ekspertiisitasu summas 457 eurot võib tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pangas või EE932200221023778606 Swedbank pangas või EE403300333416110002 Danske pangas või EE701700017001577198 Luminor Bank. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220185023756. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (
) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl’i 26.02.2018 otsusega nr 2302,17,009990 karistati E.J LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 200 eurot. 02.02.2018 koostatud väärteoprotokolli nr AB1545002 kohaselt 30.08.2017 kell 16:03, Tallinnas, Mustakivi tee 17 juures E.J Honda registreerimisnumbriga xxxx, pöörates vasakule ei andnud teed vastassuunast otseliikunud sõidukile Nissan ja pööras sellele ette ning peale kokkupõrget Nissaniga paiskus otsa seisnud sõiduautole Citroen. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju Xxxx, AS Nordea Finance Estoniale, OÜle Rimeeda ning tervisekahjustused Xxxx, rikkudes sellega LS § 17 lg 5 p 3 nõudeid ning pannes sellega toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuse sisu 13.03.2018 esitas E.J kohtule kaebuse, milles ta palub tühistada otsus väärteoasjas nr 2302,17,009990 läbiviidud ekspertiisi menetluskulude tasumise osas. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kuna liiklusõnnetuse põhjustamine E.J poolt oli tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, jääb kohtuvälise menetleja poolt ekspertiisi määramine arusaamatuks. E.J ei ole väärteomenetluse käigus esitanud vastuväiteid. Samuti kaebaja ei ole kohtuvälise menetlejaga suhelnud kuni 02.02.2018. Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et tema ei ole väärteomenetluse läbiviimisega nõus või ei ole süüdi tekkinud olukorras. Kohtuväline menetleja ei ole küsinud, kas E.J soovib liiklusõnnetuse ekspertiisi. Kaebuse esitaja ei olnud teadlik ekspertiisi läbiviimisest. Kuna LS § 17 lg 5 p 3 selgelt kirjeldab E.J võimalikku vastutust, tekib kahtlus läbiviidud ekspertiisi vajaduses. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ja asus seisukohale, et kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud 26.02.2018 koostatud üldmenetluse otsuse muutmine. Kohtuväline menetleja on asjas määranud ekspertiisi seoses sellega, et menetluse käigus tuli kontrollida võimalust, et otse liikunud sõiduk ületas lubatud sõidukiirust ja kas see oleks olnud põhjuslikus seoses liiklusõnnetusega.
lg 1 p 15 kohaselt tuleb kohtuvälise menetleja otsuses võtta seisukoht menetluskulude osas.
MS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskulud riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemise tekkinud kulud ning KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS ei anna kohtuvälisele menetlejale õigust jätta menetluskulusid riigi kanda, selline õigus on antud ainult kohtule KrMS § 180 lg 3 sättega. Kuivõrd liiklusõnnetuse põhjustajaks on E.J , tuleb temalt välja mõista menetluskulud summas 457 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus, tutvunud E.J kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt
E.J teatas kohtule esitatud kaebuses, et ta ei soovi kohtust osa võtta. Vastavalt
lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 2 Kohtu hinnangul on E.J poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud ning on nõuetekohaselt tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega: 30.08.2017 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja liiklusõnnetuse aktist nr 1693 nähtub, et liiklusõnnetuse toimumise koht asub Tallinnas, Mustakivi tee 19 maja juures. Vaatlusprotokollist nähtuvalt sõiduauto Honda CR-V, reg.nr xxxx, mida juhtis E.J tehes vasakpööret ei lasknud läbi otse liikunud s/a Nissan ja toimus kokkupõrge, mille tulemusel Honda paiskus vastu seisvat Citroeni. Vaatluse hetkel on valge aeg, ilmastik selge. Teekate on kuiv ja korras. Tee on sirge, kus suurim lubatud kiirus on 30 km/h. Liiklusõnnetuses osales kolm sõidukit ja sai vigastada kaks inimest. Sündmuskoha vaadeldi piki Mustakivi teed, Narva maantee poolt suunaga Laagna tee poole. Mustakivi tee on sündmuskohal jagatud kaheks vastassuunaliseks suunavööndiks, mida teineteisest eraldab eraldussaar, millel on haljasala. Pärisuunavöönd on jagatud kolmeks sõidureaks, kõikide laiused on 3,5 meetrit. Sündmuskohal on liiklus reguleeritud teisaldatavate liiklusmärkidega, milledest juurdepääsuteele kõige lähem on liikluskorraldusvahend nr 53, asukohaga 10,9 meetrit juurdepääsutee Narva maantee poolsest küljest. Juurdepääsuteel olev liikluskorraldusvahendi (nr 221, 413,557) asukoht on 24,5 meetrit nullpunktist ning 10 meetrit juurdepääsutee Narva maantee poolsest küljest. Juurdepääsutee kogulaius on 9,0 meetrit. Algselt oli liikluseks avatud kaks kõige parempoolsemat sõidurada ning kõige vasakpoolsem sõidurada oli liikluseks suletud. Fotodelt nähtuv liikluskorraldus on ajutine, ainult liiklusõnnetuse sündmuskohal tegutsemise ajaks. Sündmuskoha vaatlusprotokollile on lisatud TAIP, skeem, fototabel ja CD-plaat algse liikluskorraldusega. 30.08.2017 koostatud sõiduki vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldud sõidukil Citroen C4 reg.nr xxxx on kraapejäljed vasakpoolsel küljel, vasakpoolse esiukse väike klaas on katki, vasakpoolse tahavaatepeegli korpusel kraapejäljed. 30.08.2017 koostatud sõiduki vaatlusprotokollist nähtub, et sõidukil Honda CR-V reg.nr xxxx on kraapejäljed ning mõlgid parempoolsel küljel. Kapott mõlkis, esiklaas katki, katus katki. Kraapejäljed vasakpoolsel küljel ning katuse äärel, vasakpoolne tahavaatepeegel sõiduki küljest lahti. 30.08.2017 koostatud sõiduki vaatlusprotokollist nähtub, et vaatluse alla võetud sõidukil Nissan XTrail reg.nr xxxx on esiosa kerge deformatsioon. 30.08.2017 tunnistajana üle kuulatud Nikolay Karavajev seletas, et Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt, millest nähtub, et sõiduk Honda reg.nr xxxx teisaldati asukohta Rahumäe tee 6/1, Tallinn. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt, millest nähtub, et sõiduk Citroen reg.nr xxxx teisaldati asukohta Rahumäe tee 6/1, Tallinn. 30.08.2017 teatised liiklusõnnetuses kannatada saanud isikute Xxxx ja xxxx saabumisest SA PõhjaEesti Regionaalhaiglasse. Tunnistaja Xxxx 22.09.2017 antud ütluste kohaselt 21.12.2017 ekspertiisiaktist nr 17E-LL0067 nähtub, et kokkupõrkest tingituna on maastur Nissan alustanud pöördumist päripäeva ning liikunud mõnevõrra edasi ja paremale. Maasturil Honda on külgsuunas paremalt vasakule saadud löögist tingituna tekkinud külglibisemise vasak külg ees, sõiduk on samal ajal liikunud edasi ka oma algses liikumissuunas, paiskunud ümber ja kontakteerunud seejärel seisva sõiduautoga Citroen. Maasturite kokkupõrge pidi toimuma Mustakivi tee sõidutee esimesel sõidurajal. Sõidukite liikumiskiiruste määramiseks on analüüsitud nende liikumist arvutiprogrammi PC-Crash 11.1 abil. Arvutisimulatsioonil on arvestatud sõidukite paiknemist kokkupõrke hetkel ja kokkupõrkejärgselt, sõidukite avariilikke vigastusi, sõidukite tehnilisi näitajaid ja teetingimusi. Arvutisimulatsiooni põhjal on maasturi Nissan liikumiskiirus kokkupõrke hetkel ca 41 km/h ja maasturi Honda liikumiskiirus ca 25 km/h. Arvutisimulatsiooni 3 kohta on koostatud skeem. Aktile on lisatud ka simulatsiooni 3D-animatsioon. Kuivõrd sündmuskohal maasturi Nissan pidurdusjälgi enne kokkupõrke kohta ei nähtu, saab järeldada, et ka enne kokkupõrget liikus sõiduk kiirusega 41 km/h. Liiklusõnnetuse vältimise analüüsiks on uuritud sõidukite liikumist alates ohu tekkimise hetkest. Kuivõrd liiklusõnnetuse toimumise ajal olid liikluseks avatud ainult esimene ja teine sõidurada, on ohu tekkimise hetkeks antud juhul hetk, kui maastur Honda liikus maasturi Nissan suunavööndis teisele sõidurajale. Maasturi Honda arvutuslik liikumisaeg ohu tekitamise hetkest kuni kokkupõrkeni oli ca 1,0 s. Vaadeldavates tingimustes kulus maasturi Nissan juhil pidurdamise alustamiseks aega ca 1,1 s. Ülaltoodu alusel ekspert jõudis järeldusele, et maasturi Nissan X-Trail reg.märk xxxx juhil puudus ka lubatud piirkiirusega 30 km/h liikudes võimalus vältida kokkupõrget maasturiga Honda CR-V reg.märk xxxx. Liiklustehnilisele ekspertiisiaktile on lisatud CD-plaat 3D-animatsiooniga sõidukite liikumise analüüsiks tehtud arvutisimulatsioonist ja õiend ekspertiisi maksumuse kohta. 02.02.2018 menetlusaluse isikuna üle kuulatud E.J seletas, et . CD-plaat LÕ-1693 politsei pardakaamera videosalvestusega, millest nähtub politseisõiduki liikumine. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt (13.03.2018) E.J kehtivaid karistusi ei ole. Eelpoolloetletud tõendid langevad omavahel kokku ning E.J süü rikkumises on tõendatud – menetlusalune isik E.J liiklusnõuete rikkumisega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Xxxx, AS Nordea Finance Estoniale, OÜle Rimeeda ning tervisekahjustused Xxxx (LS § 223 lg 1). E.J käitumine sisaldab LS § 223 lg 1 ettenähtud süüteokoosseisu ja tema tegu on õigusvastane. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. E.J on täitnud LS § 223 lg 1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest KarS § 18 lg 1 mõttes. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Selleks, et isikule ette heita hooletust, peab kohus tuvastama, et isik on rikkunud mingit hoolsuskohustust – jättes mingi ühiskonnas eksisteeriva käitumisreegli täitmata, mille tähelepanemiseks ja täitmiseks oli ta kohustatud. Tulenevalt LS § 14 lg 2 peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Kui E.J oleks olnud hoolikas ning pöörates vasakule andnud teed vastutulevale liiklejale ehk täitnud LS § 17 lg 5 p 3 tuleneva kohustuse, siis ei oleks tema juhitav sõiduk kokku põrganud vastu tulnud Xxxxpoolt juhitud Nissaniga. Seega pani E.J väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud,
Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik E.J , õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et E.J väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas ei andnud teed vastassuunast otseliikunud sõidukile Nissan ja pööras sellele ette ning peale kokkupõrget Nissaniga paiskus otsa seisnud sõiduautole Citroen. Antud asjaolu on kinnitamist leidnud E.J, Xxxx ja Xxxxütlustega ja väärteoasjas kogutud kirjalike tõenditega. LS § 223 4 lg 1 ettenähtud väärteo koosseisu täitmiseks on oluline, et varaline kahju või tervisekahjustus oli tekitatud teisele isikule. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et Honda CR-V reg.märk xxxx omanik on AS Nordea Finance Estonia, Citroen C4 reg.märk xxxx on OÜ Rimeeda omandis ning Nissan X-Trail reg.märk xxxx kuulub Xxxx. Ekspertiisiaktist nähtuvalt on maasturil Nissan deformeerunud kapott, mõlemad esitiivad ja esiosale kinnituv toruraam suunaga eest tahapoole ja vasakult paremale. Maasturil Honda deformeerunud parempoolne esiuks, parempoolse esitiiva tagaosa ja tagaukse esiosa suunaga küljelt sissepoole. Sõiduautol Citroen on deformeerunud vasakpoolne tagatiib ja tagauks, ustel esinevad kontaktijäljed, purunenud on vasakpoolse küljepeegli korpus ja juhukse väike klaas. Samuti nähtub fototabelist nimetatud vigastuste olemasolu. Seega tekkis liiklusõnnetuse tagajärjel varaline kahju Xxxx, AS Nordea Finance Estoniale, OÜle Rimeeda. Samuti liiklusõnnetuse tagajärjel oli põhjustatud tervisekahju Xxxx, konkreetsed vigastused on fikseeritud teatises liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku kohta (rindkerekontusioon, kaela kontusioon). LS § 2 p 32 kohaselt loetakse liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Seega kahe mootorsõiduki teel liikumise tagajärjel on tekkinud varaline kahju ja sai inimene vigastada ehk toimunud liiklusõnnetus LS § 2 p 32 tähenduses. Kaebaja tunnistab, et 30.08.2017 tema poolt juhitud sõiduki Honda reg.nr xxxx ja kannatanu sõiduki Nissan X-Trail reg.märk xxxx vahel toimus kokkupõrge, mille tagajärjel Honda paiskus otsa seisnud sõiduautole Citroen. Samas E.J 02.02.2017 toimunud ülekuulamisel leidis, et Nissani juht ületas lubatud sõidukiirust. Liiklusõnnetuse korral tuleb analüüsida mõlema osapoole käitumist ning anda sellele õiguslik hinnang. Kohtupraktika kohaselt vabaneb liiklusõnnetuste puhul hoolsuskohustust rikkuva teoga kahju põhjustanud isik vastutusest eeskätt juhul, kui kahju kandnud isik rikkus mõnda liiklusseaduses sätestatud kohustust ja ohustas sellega ise liiklusõnnetuses kahjustatud õigushüve (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-23-13 p 6). LS § 17 lg 5 p 3 kohaselt mitterööbassõiduki juht peab andma teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle juurde lisatud fototabelitest nähtub, et liiklusõnnetus toimus T-kujulisel ristmikul, kus lubatud suurim kiirus on 30 km/h. Seega kannatanu pööras ristmikul, kus vastutulevad liiklejad omavad prioriteeti tema sõiduki ees. Kohtu hinnangul reguleerib LS § 17 lg 5 p 3 liiklussituatsiooni, kus juht asub manöövri sooritama juhindudes LS § 33 lg 2 p 8 sätestatust, mille kohaselt juht on kohustatud enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. E.J, sooritades manöövri vastassuunavööndis seisvate sõidukite vahelt pidi veenduma manöövri ohutuses ja selles, et tema manööver ei takista teisi liiklejaid. Pöörates vasakule situatsioonis, kui tema kohustuseks oli anda teed vastassuunavööndis liikuvatele sõidukitele, pani ta toime LS § 17 lg 5 p 3 sätestatud rikkumise. Kaebuse esitaja pidi arvestama ka seda, et vastassuunavööndi paremas sõidureas asuvate sõidukite tõttu ta ei saa päris hästi näha vasakus sõidureas liikuvaid vastutulevaid sõidukeid. Seega enne vasakule pööramist ta pidi veenduma, et liikumine on ohutu, kuid E.J seda ei teinud ning põhjustas liikilusõnnetuse. Eksperdiarvamusega on ümber lükatud E.J väide, et liiklusõnnetus võis toimuda Nissani juhi poolt valesti valitud sõidukiiruse tõttu. Kohus leiab, et ekspertiisi määramine oli põhjendatud, sest menetlusalune isik väitis, et kokkupõrge võis toimuda Nissani juhi poolt valesti valitud sõidukiiruse tõttu. Ekspert kinnitas, et Nissani juhil puudus ka lubatud piirkiirusega 30 km/h liikudes võimalus vältida kokkupõrget Hondaga. Ekspertiisiga tuvastatud Honda arvutuslik liikumiskiirus (25 km/h) oli peaaegu neli korda suurem, kui kaebaja poolt ülekuulamisel mainitud sõidukiirus (7 km/h). Selline kiirus viitab sellele, et E.J ei olnud hoolas ja pigem üritas ristmik külg ees „läbi libiseda“. Antud juhul E.J teo (vasakule pöörates vastassuunas liikunud sõidukile teed mitteandmine) ja tekkinud tagajärje (liiklusõnnetus) vahel on olemas põhjuslik seos ning menetlusalune isik on süüdi varalise kahju ja tervisekahjustuse tekitamises. Sõidukijuht xxxx õigustatult lootis, et talle antakse 5 teed ning Hondat juhtinud E.J ei ohusta ega takista tema liikumist. Kaebuse esitaja vastupidi, pöörates vasakule rikkus LS § 17 lg 5 p 3 sätestatud nõue ja pani toime LS § 223 lg 1 kirjeldatud süüteo. LS § 223 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati E.J LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud põhikaristuse alla LS § 223 lg 1 sanktsiooni keskmise määra. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud puuduvad. Sõiduki teel liikumise tagajärjel on tekitatud teisele inimesele tervisekahjustus ja varaline kahju ning seetõttu esinevad LS § 2 p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning arvestada tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu lahend 3-1-1-52-13, p 19). Lähtudes E.J süü ulatusest – juhtis mootorsõidukit Honda, pöörates vasakule ei andnud teed vastassuunast otseliikunud sõidukile Nissan ja pööras sellele ette ning peale kokkupõrget Nissaniga paiskus otsa seisnud sõiduautole Citroen - ei ole alust karistuse vähendamiseks, sest karistus on juba niigi miinimumilähedane. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Väärteotoimikus oleva karistusregistri teatise kohaselt ei ole E.J karistusregistrisse kantud. Liiklusõnnetuse tagajärjel on tekkinud märkimisväärne kahju. Karistuse määramisel tuleb lähtuda õiguskorra kaitsmise huvidest, mille alla ka liikluskord. Kohus on seisukohal, et kaebuses toodud väited ei anna alust otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Menetlusalune isik ei ole välja toonud asjaolusid, mis vähendaksid tema süü astet. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab isiku poolt toimepandud teo raskusele ja karistuse muutmiseks puudub alus. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
p 1 jätab kohus kaebuse rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 26.02.2018 otsuse nr 2302,17,009990 – muutmata. Kohus ei saa nõustuda kaebuse esitaja taotlusega jätta ekspertiisitasu 457 eurot riigi kanda.
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi üheks menetluskulu liigiks, mis üldjuhul tuleb välja mõista süüdistatavalt. KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel lähtudes tõendamisvajadusest. 6 Riigikohus määruses nr 3-1-1-121-13 leidis, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Seega kohtuvälisel menetlejal on süüteoteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas ta korraldab tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (Riigikohtu määrus nr 3-1-1-120-12). Liiklusväärteo olemusest nähtub, et varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamise kohta hinnangu andmine eeldab mitteõiguslikke eriteadmisi, mistõttu oli ekspertiis menetluse seisukohast hädavajalik ja sellega kaasnenud kulud olid põhjendatud. Ekspertiisi käigus tuvastati mõlema mootorsõiduki arvutuslikud liikumiskiirused ning ekspertiisi määramine oli põhjendatud.
kohaselt kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kaebuse esitaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis lubaksid KrMS § 180 lg 3 kohaselt jätta osa menetluskuludest riigi kanda.
MS § 180 lg 3 alusel annab kohus võimaluse tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik / / 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.