1-11-6338/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-6338 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. oktoobri 2013 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu G .L, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu G.L-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. G.L mõisteti Tartu Maakohtu 13.02.2012 otsusega süüdi KarS § 136 lg 1, § 201 lg 2 p 1, 4, § 209 lg 1,3, § 121 ja § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ning KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 1 aasta 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2, § 74 lg 5 alusel suurendati mõistetud liitkaristust Tartu Maakohtu 26.06.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta 7 kuud vangistuse võrra ning mõisteti G .L-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus oli 13.02.2012 ja lõpp on 13.12.
5. Tartu Maakohtu 03.10.2013 määrusega jäeti G.L tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
6. Maakohus leidis, et süüdimõistetu G.L ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele, põhjendades seda järgnevalt. 2.1 G.L on kuriteod, mille eest ta karistust kannab, pannud toime katseajal. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks ning need on pandud toime materiaalse kasu saamise eesmärgil. Asjaolu, et kinnipeetaval puudub vabanemisel kindel töökoht, võib soodustada tema poolt uute kuritegude toimepanekut. Samuti on riskifaktoriks asjaolu, et G.L oli vabaduses uimastisõltlane, kes viimase aasta jooksul enne vangistust tarvitas peamiselt amfetamiini süstimise teel vähemalt kolm korda nädalas. Vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise tõenäosuse G.L-i puhul märkimisväärselt kõrgeks, nimelt on üldise korduva kuriteo toimepaneku tõenäosus 52 % ja vägivallakuriteo puhul 43%. G.L on vanglas toime pannud süstemaatiliselt distsipliini rikkumisi ja tal on 5 kehtivat karistust, kusjuures viimane on määratud 07.06.
7. 2.2 Eeltoodu alusel ei olnud maakohtu hinnangul võimalik rääkida vanglas läbitud sotsiaalsete programmide positiivsest mõjust ja G.L-i paljasõnalistest lubadustest jääb väheks ennetähtaegseks vabastamiseks uuesti kriminaalhooldusega ja elektroonilise valve kohaldamisega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
8. G .L esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, taotledes maakohtu määruse tühistamist ning enda vangistusest enne tähtaega vabastamist. Määruskaebuses palub süüdimõistetu arvestada kohtul enda kahetsust toimepandud tegude (nii kuritegude kui ka distsiplinaarrikkumiste) eest, narkosõltuvusega tegelemist, samuti asjaolusid, et tal on vabaduses elukoht ning teda on lubanud toetada isa. G .L leiab, et töökoha puudumine ei saa olla põhjus tema mittevabastamiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohtade ja põhjendustega ning leiab samuti, et G.L-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on G.L-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega täielikult ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
10. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et G.L-i ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus arvestab määruskaebuses toodud positiivseid asjaolusid – G.L-i motivatsioon õiguskuulekalt käituda, narkosõltuvusega tegelemine, kindel elukoht ning lähedase toetus. Siiski ei kaalu need üles tema puhul esinevaid negatiivseid asjaolusid. Nimelt tingisid G.L-i vabastamata jätmise peamiselt tema varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud kahel korral isiku- ja varavastaste kuritegude toimepanemise eest, kandnud reaalset vangistust), kuriteo toimepanemise asjaolud (käesolevat vangistust kannab teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise, kelmuse, omastamise, kehalise väärkohtlemise ja varguse eest), süüdimõistetu isik (kuritegelik käitumine seotud narkootikumide tarvitamisega) ning käitumine karistuse kandmise ajal (viis kehtivat distsiplinaarkaristust). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eelnevast järeldada, et G.L-i puhul ei ole karistuse eesmärgid täidetud ega kuritegude toimepanemise riskid küllaldasel määral maandatud. Maakohtul puudub põhjendatult G.L-i iseloomustavate andmete põhjal veendumus, et süüdimõistetu suudaks edaspidiselt õiguskuulekalt elada ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning kriminaalhoolduse nõudeid täita.
11. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta -2- üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Määruskaebuses ei ole ringkonnakohtu hinnangul esitatud selliseid veenvaid asjaolusid, mis KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis arvestades võimaldaksid G.L-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
12. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et G.L tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Sellest tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning süüdimõistetu G.L-i määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk -3- Tiit Lõhmus