1-13-2276 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-2276 (12221000065) Kohtukoossei

§ 25

lg 2 ja § 207 lg 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. juuli 2013 otsus Apellatsiooni esitajad süüdistatav V.T ja tema kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull Prokurör riigiprokurör Kati Reitsak Süüdistatav V.T elukoht ja aadress: XXXX. isikukood: XXX töökoht: XXX tõkend: vahistamine (Tartu Maakohtu 04.10.2012 vahistamismäärus). Kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull RESOLUTSIOON:
2. Tühistada Tartu Maakohtu
3. juuli 2013 kohtuotsus osaliselt, täpsemalt: 1.1 arvutite Siemens Lifebook S7110 (seerianumbrid: YK2K163483 ja s/n R7904046) ja Ordi Blue Mudel: 9110-113972 (seerianumber: 124525/22.07.2005) kõvaketaste konfiskeerimise osas; 1.2 tsiviilhagi rahuldamise osas.
4. Teha uus kohtuotsus, millega: 2.1 tsiviilhagi jätta rahuldamata. 2.2 kustutada: 1) sülearvuti Siemens Lifebook S7110 (seerianumbrid: YK2K163483 ja s/n R7904046) kõvakettalt järgmised failid: fail asukohaga C\Documents and Settings\1\Desktop\New Folder

§ 25lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistati V.T süüdi ka Kar

S § 207 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. Samuti tunnistati V.T süüdi KarS § 303 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel luges maakohus kergema karistuse kaetuks raskeimaga ning mõistis V.T-le liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 10.03.2010 otsusega mõistetud kandmata karistuse 8 kuu ja 9 päeva vangistuse võrra ning mõisteti V.T-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest 3 aastat 2 kuud ja 9 päeva vangistust. V.T süüdistatakse KarS §

§ 25

lg 2 järgi selles, et tema 20.12.2011, viibides aadressil XXX , Tallinn ning kasutades internetiga ühendatud arvutiseadet, sisenes Sertifitseerimiskeskus AS-i serveris asuvale testlehele http://www.openxades.org/ddregisteruser, kuhu suunas ajavahemikul 20.12.2011 – 27.12.2011 automatiseeritud päringute programmi 2 kasutades 2 344 101 päringut andmete ebaseadusliku saamise eesmärgil. Päringute eesmärk oli viia kokku isikukood ning isikukoodiga seotud mobiiltelefoni abonentnumber, tuvastamaks sellisel viisil isikuid, kellel oli olemas Mobiili ID kasutamise sertifikaat. Nimetatud tegevusega valmistas V.T ette edaspidist ebaseaduslikku juurdepääsu Registrite ja Infosüsteemide Keskuse arvutisüsteemidele muu kaitsevahendi kõrvaldamise teel. Seejärel V.T, kasutades enda poolt ajavahemikul 20.12.2011 – 27.12.2011 saadud Mobiili ID kasutajate andmeid ja kasutades internetiga ühendatud arvutiseadet ning automatiseeritud päringute programmi, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele kuriteo toimepanemisest ebaseaduslikku juurdepääsu arvutisüsteemile järgnevalt. 09.01.2012 ajavahemikul kell 00.00.38-14.27.47 ning 12.01.2012 kell 00.20.20 - 13.01.2012 kell 00.05.37 viibides aadressil XXX , Tallinn suunas V.T esimesena nimetatud ajavahemikul IP aadressilt 90.190.162.70 12 967 ja teisena nimetatud ajavahemikul IP aadressidelt 81.206158.226 ning 90.190.162.70 1833 identifitseerimispäringut Registrite ja Infosüsteemide Keskuse poolt hallatavale kinnisvaraportaalile eesmärgiga saada juurdepääs antud portaali kasutajakontodele nende kontode omanike isikute Mobiili ID süsteemi abil identifitseerimise kaudu. V.T tegu jäi tema tahtest sõltumatult lõpule viimata, kuna ta ei saanud juurdepääsu ühelegi kasutajakontole. V.T süüdistatakse ka KarS § 207 lg 2 järgi selles, et tema, olles 12.01.2012 kell 00.20.20 13.01.2012 kell 00.05.37 aadressil XXX, Tallinn internetiga ühendatud arvutiseadet kasutades suunanud 1833 identifitseerimispäringut Registrite ja Infosüsteemide Keskuse hallatavale avalikku teenust osutavale kinnisvaraportaalile, sundis portaali haldajat välja lülitama portaali Mobiil ID identifitseerimisvõimaluse, vältimaks süsteemi ülekoormamist ja teiste isikute identifitseerimisprotsessi raskendamist. Nimetatud päringute suunamisega häiris V.T ebaseaduslikult arvutisüsteemi toimimist ja takistas Registrite ja Infosüsteemide Keskuse poolt avalike teenuste osutamist. 12.01.2012 V.T poolt toimepandud katsete tõttu siseneda ebaseaduslikult arvutisüsteemi oli Registrite ja Infosüsteemide Keskus sunnitud kõigis oma välistes rakendustes, sealhulgas kinnistuportaalis ajavahemikul 14.01-15.01.2012 sulgema Mobiili ID-ga autentimise võimalused, kuna oli tekkinud oht, et arvutisüsteem võib saada alusetute päringutega ülekoormatud ja selle töö oluliselt raskendatud. Samuti oli Registrite ja Infosüsteemide Keskus sunnitud tegema lisaarendusi, et lisaks mobiiltelefoni numbrile Mobiili ID autentimise teostamiseks küsitaks kasutaja käest ka isikukoodi. Sellise tegevusega tekitas V.T Registrite ja Infosüsteemide Keskusele materiaalset kahju summas 645 eurot ja 24 senti. Samuti süüdistatakse V.T KarS § 303 järgi kohtuniku suhtes vägivalla toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, viibides 26.07.2012 oma elukohas Tallinna linnas XXX asuvas majas, saatis enda kasutuses olevalt elektronpostiaadressilt aboiko@hot.ee Harju Maakohtu kohtuniku X.X. elektronpostiaadressile X.X.@kohus.ee e-kirja, milles ähvardas kohtunik X.X. t tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega järgmises sõnastuses: „Kas te olete juba ostnud kuulikindla vesti ja pähe kiivri? Või on Teil ihukaitsja suure püstoliga pükste peal – see on nii sümboolne minu kaebuse kontekstis“ ning ähvarduse tõsiseltvõetavuse kinnituseks edastas kohtunik X.X. poolt juhitavate kohtuistungite ajad ja kohtusaalid ning teatas, et X.X. elukoha aadress ja auto, millega ta liigub, ei ole riigisaladus. Nimetatud ähvardust sisaldavale kirjale eelnevalt oli V.T edastanud 20.07.2013 X.X. le elektronkirja, milles viitas kinnistusraamatu andmete täpsusega X.X. elukoha aadressile ning soovile edastada X.X. le nõudekirja viimase poolt V.T-le tekitatud kahju hüvitamiseks. Ähvarduse põhjuseks oli V.T kättemaksuhimu tekitanud jõustunud kohtuotsus, millega Harju Maakohtu kohtunik X.X. 3 mõistis 10.03.2010 V.T süüdi KarS § 207 ja 208 alusel, karistades teda kahe aasta ja seitsme kuu pikkuse vangistusega ning mõistes V.T-lt välja kuriteoga tekitatud kahju summas 426 524,8 eurot ja konfiskeerides temalt kolm lauarvutit ja sülearvuti kui tahtliku süüteo toimepanemise vahendid. Eelpooltoodud e-kiri tekitas ähvardusena kohtunik X.X. s hirmutunde, et V.T võib täide viia reaalse rünnaku tema või tema lähedaste elu ja tervise vastu ja rikkuda või hävitada olulises ulatuses temale kuuluvat vara kättemaksuks tema kui kohtuniku poolt oma ametikohustuste täitmise eest. I Süüdistus KarS § 217 lg 1 – 25 lg 2 ja KarS § 207 lg 2 järgi Maakohus, kuulanud suulisi tõendeid, süüdistatava, kannatanu esindaja ja tunnistajate ütlusi, eksperdi ütlusi, uurinud dokumentaalseid tõendeid ning vaadelnud asitõendeid, asus seisukohale, et V.T süü KarS § 217 lg 1 – 25 lg 2 ja KarS § 207 lg 2 järgi on leidnud tõendamist. Maakohus tugines selles järgnevale. RIK teade Kaitsepolitseiametile (I kd, tl 103-104, I kd, tl 1-8) ning materjalid kinnistuportaali ründe kohta (I kd, tl 105-116) tõendavad kinnistuportaalile toimunud rünnet

1. ja
2. jaanuaril
3. Rünnetes teavitas RIK-i AS Sertifitseerimiskeskus. Läbiotsimisprotokolli ja selle juures oleva fototabeli (I kd, tl 164-193) andmetel võeti V.T-lt tema elukohas ära laua- ja sülearvuti, kõvaketas, STV kiipkaart ja SIM-kaart. Läbiotsimisprotokollis fikseeritud esemed tõendavad V.T poolt arvutiseadmete omamist ning nende kasutamist kuriteo toimepanemisel. V.T elukohast läbiotsimisel äravõetud andmekandjatelt tuvastati infotehnoloogia eksperdi arvamusega 1168 sertifikaati ja suurima isikukoodidee arvuga andmebaas sisaldas 1 417 454 isikukoodi koos nimedega (ekspertiisiakt nr 12E-IA0038 (I kd, tl 200-211). Süüdistatavana antud ütlustes tunnistas V.T kohtuistungil uuritud eelnimetatud andmebaasi olemasolu alates
4. a. Ta on andmebaasi täiendanud ja säilitab seda. Ekspertiisiaktis nr 12E-IA0034 antud eksperdi arvamusega (akt nr 12E-IA0034 I kd, tl 194-197) tuvastati V.T arvutis käivitusfail main.exe, mis sisaldab märksõna „ddsregisteruser“, avab programmi aknas veebilehe aadressiga http://www.openxades.org/ddsregisteruser, s.o. AS Sertifitseerimiskeskus Mobiili-ID testlehe. Eksperdi arvamuse kohaselt on programm tõenäoliselt automaatseid päringuid teostav programm. 27.12.2011 on loodud V.T arvutites AS Sertifitseerimiskeskuse sertifikaadifailid ning 20.12.2011 on salvestatud veebilehitseja järjehoidjatesse veebiaadress http://www.openxades.org/ddsregisteruser. Ekspertiisiaktides antud eksperdiarvamuste selgitamiseks andis kohtuekspert Oliver Olt ütlusi kohtuistungil (II kd, tl 181184). Ütlused selgitavad läbi viidud infotehnoloogiaekspertiiside käiku ja tulemusi ning kinnitavad dokumentaalse tõendi usaldatavust. AS-i Sertifitseerimiskeskus vastus päringule (I kd, tl 129-131) teavitab ajavahemikul 20.–27.12.
5. ebanormaalselt suure hulga päringute toimumist aadressile http://www.openxades.org/ddsregisteruser kus üritati läbida osa „Step
6. Query certificates“ sisestades päringusse süstemaatiliselt erinevaid isikukoodi ja telefoninumbri kombinatsioone. Esmalt tehti üksikuid päringuid telefoninumbritelt +3725015714 ja +
7. Seejärel algasid massilised päringud, kus üritati mõne isikukoodiga kokku viia järjest kasvavat telefoninumbrit mingist vahemikust. Kasutatud on korduvalt 180 erinevat isikukoodi. Telefoniga 5015714 on Mobiil-ID leping isikukoodiga
8. Telefoniga 5147117 ei ole seotud 4 Mobiil-ID lepingut. Ajavahemikul 01.12.2011 – 13.01.2012 on telefoniga 5015714 seotud Mobiil-ID toimingud algatatud tavapärasel moel, ent kõik ebaõnnestunud. Sertifitseerimiskeskus on juhtumi kohta koostanud raporti, milles kajastatud Openxades keskkonna kaudu telefoninumbrite hankimise käiku (I kd, tl 132-140). AS EMT (I kd, tl 141-142) andmetel on telefoninumber 5015714 seotud V.T-ga, isikukood
9. Äravõetud asitõendeid on vaadeldud ja tulemused fikseeritud asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga (I kd, tl 212-221). Eelnimetatud tõendid tõendavad V.T arvutite olemasolu ja nende abil päringute tegemist AS Sertifitseerimiskeskus testlehele. Tõendid tõendavad kuriteo toimepanemise viisi, kasutatud vahendeid ja isikut. Vaatlusprotokoll 16.10.2012 (I kd, 9) kajastab CD-R plaatide vaatlustulemusi, mis kajastavad suurel hulgal sisselogimisi erinevatelt IP-aadressidelt. Vaatlusprotokoll kinnitab kannatanu esindaja ütlusi ja tõendab kahel korral, 09.01.2012 ja 12.01.2012 RIK arvutisüsteemi sisseloginud kahelt IP aadressilt ja seeläbi kuriteo toimepanemiseks kasutatud IP aadresse, kuriteo toimepanemise aega ja viisi. Jälitusprotokolli andmetel (I kd, tl 157) kasutas V.T IP aadressi 90.190.162.70, millelt prooviti siseneda ebaseaduslikult RIK arvutisüsteemidesse. Jälitusprotokolli (I kd, tl 158-161) andmetel kasutas V.T Mobiili ID tugijaama piirkonnas, mis katab tema elukoha XXX , Tallinnas. Eelnimetatud jälitusprotokollid tõendavad kuriteo toimepanemise kohta, viisi ja aega. Jälitusprotokolli 04.10.2012 (I kd, tl 162-163) andmetel on V.T teinud IP aadressilt 90.190.162.70 päringuid AS Sertifitseerimiskeskuse testlehele
10. – 27.12.
11. Viimane nimetatud jälitusprotokoll tõendab V.T IP aadressilt päringute tegemist ja seeläbi koosmõjus teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega V.T poolt kuriteo toimepanemist. Kohus hindas süüdistatava ütlusi mitteusaldusväärseteks ja jätab need seetõttu tõendite hulgast kõrvale. V.T ütlused on menetluse kestel olnud vastuolulised. Prokurör avaldas kohtus tema eeluurimisel antud ütlusi, milles V.T eitas üldse testlehele sisenemist. Kohtus ta pidas testlehe vilksamisi nägemist võimalikuks (II kd, tl 221 pöördel, 222). V.T ütluste vastuolulisust iseloomustab ka asjaolu, et eitades tegu, esitas ta tunnistajale T.K., Sertifitseerimiskeskuse töötajale konkreetseid küsimusi täpsustamaks kuriteokoosseisu asjaolusid (II kd, tl 214 pöördel, 216). Eitades enda tegu viitab V.T võimalusele, et tema arvutit kasutas keegi kolmas isik, kes saatis päringud RIK süsteemi. Kes võis ja sai tema arvutit kasutada, seda süüdistatav ei ütle. Kuna süüdistatav ei ole konkretiseerinud isikut, kes tema arvutit sai kasutada, ei ole ta loonud reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks ning seetõttu ei ole alust ka kahtlusteks. Süüdistatava väited on paljasõnalised. Süüdistatav V.T andis ütlusi, et huvi infotehnoloogiate vastu on tema hobi. Ta peab IT-alal ennast keskmisest targemaks. Sertifitseerimiskeskuse testleheküljel käis ta eesmärgiga saada infot oma programmi jaoks. Kinnistusportaali vastu tundis huvi, kui jagas naisega vara. Kannatanu, RIK esindaja K.K. andis ütlusi, et kinnistusportaali süsteemi toimus kaks rünnet. Tegemist oli suuremahuliste rünnetega. Kuna rünnakud toimusid kahel korral, oli alust arvata, et need võivad veel toimuda. RIK-i töötajatel tuli tõrjuda esmalt rünnakuid, seejärel tuli teostada uusi lisaarendusi, et taolisi ründeid edaspidi vältida. Edastatud päringute maht oli oluliselt erinev tavakoormusest. Tööde tegemise ajaks oli vaja kogu süsteem kinni panna öiseks ajaks ja siis oli kinnistusportaal kolmandatele isikutele suletud. Enne konkreetseid ründeid ja arendustöid oli kinnistusportaali võimalik siseneda Mobiili-ID kaudu, kasutades algset mobiiltelefoni numbrit. 5 Dokumentaalsed tõendid tõendavad V.T-lt päringute tegemist. AS Sertifitseerimiskeskuse andmetel tehti päringuid testlehele ajavahemikus 20.-27.12.2011 viie IP aadressi pealt. Eksperdi arvamus kinnitab, et nelja IP aadressi kohta leiti tabamused V.T andmekandjatest. Viienda IP aadressi 90.190.162.70 kasutamist V.T poolt tõendab jälitusprotokoll 04.10.2012 (I kd, tl 162-163). V.T elukohas toimunud läbiotsimisel äravõetud arvutites leiti ja ekspertiisi tulemusena tuvastati arvutite abil päringute tegemine Sertifitseerimiskeskusesse. Infotehnoloogia eksperdi arvamused tõendavad, et V.T kodust läbiotsimisel leitud arvutiseadmeid ja andmekandjaid on kasutatud arvutisüsteemi ebaseaduslikul sisenemisel, samuti tõendab ekspertiis V.T poolt kasutatud programme ja seeläbi kuriteo toimepanemise viisi, aega ja kohta. Ekspertiisiaktis nr 12E-IA0038 antud infotehnoloogia eksperdi arvamus (I kd, tl 200-211) tõendab V.T poolt päringute tegemist AS Sertifitseerimiskeskuse testlehele, et valmistada saadud andmetega ette arvutisüsteemi ebaseaduslik sisenemine ning seeläbi kuriteo toimepanemise viisi. AS-i Sertifitseerimiskeskus süsteemiadministraatori raporti (I kd, tl 134 -140) ja tunnistaja T.K. ütlused tõendavad, et 20.12.2011 hakati saatma viielt IP aadressilt massiliselt päringuid. V.T tegevus jaguneb kaheks etapiks: ettevalmistus ja seejärel teo toimepanemise alustamine. Tegevus on jätkuv, sest ettevalmistusele jätkub teo toimepanemine lühikese ajavahemiku järel. 20.12.2011 oma elukohas aadressil XXX , Tallinn kasutades internetiga ühendatud arvutiseadet, sisenes V.T Sertifitseerimiskeskus AS-i serveris asuvale testlehele http://www.openxades.org/ddregisteruser ning ajavahemikul 20.12.2011 – 27.12.2011 suunas sinna automatiseeritud päringute programmi kasutades 2 344 101 päringut andmete ebaseadusliku saamise eesmärgil. Päringute eesmärk oli viia kokku isikukood ning isikukoodiga seotud mobiiltelefoni abonentnumber, tuvastamaks sellisel viisil isikuid, kellel oli olemas Mobiili ID kasutamise sertifikaat. Nimetatud tegevusega valmistas V.T ette edaspidist ebaseaduslikku juurdepääsu Registrite ja Infosüsteemide Keskuse arvutisüsteemidele. Päringute tulemusena saadavat võõrast identiteeti kasutades taotles ta arvutisüsteemile juurdepääsu muu kaitsevahendi kõrvaldamise teel ebaseaduslikul viisil. Muu kaitsevahend võib olla igasugune tark- või riistvaraline lahendus, mis on kasutatav kasutusõiguse tuvastamiseks. Arvutisüsteemide kasutamiseks on Mobiili ID lepingud. Teise isiku nõusolekuta tema isikukoodi ja mobiiltelefoni numbrit kasutades soovis V.T siseneda arvutisüsteemi ebaseaduslikult. Vastavalt oma ettekujutusele arvutisüsteemile juurdepääsuks kasutas V.T tema enda poolt ajavahemikul 20.12.2011 – 27.12.2011 saadud Mobiili ID kasutajate andmeid ja internetiga ühendatud arvutiseadet ning automatiseeritud päringute programmi, selleks luba ja programmi valdaja nõusolekut omamata. 09.01.2012 ajavahemikul kell 00.00.38-14.27.47 IP aadressilt 90.190.162.70 12 967 ning 12.01.2012 kell 00.20.20 - 13.01.2012 kell 00.05.37 IP aadressidelt 81.206158.226 ja 90.190.162.70 suunas V.T oma elukohas XXX , Tallinnas 1833 identifitseerimispäringut Registrite ja Infosüsteemide Keskuse poolt hallatavale kinnisvaraportaalile. Eesmärk oli saada juurdepääs antud portaali kasutajakontodele nende kontode omanike isikute Mobiili ID süsteemi abil identifitseerimise kaudu. V.T tegu jäi tema tahtest sõltumatult lõpule viimata, kuna ta ei saanud juurdepääsu ühelegi kasutajakontole tema tahtest olenemata. Eelpoolkirjeldatud dokumentaalsed tõendid tõendavad maakohtu hinnangul ka KarS § 207 lg 2 kuriteokoosseisu. Lisaks kannatanu esindaja ja tunnistaja M.A. ütlustega on tõendatud, et öösel vastu
12. jaanuari 2012 tuli RIK-i kinnisvaraportaali suurel hulgal päringuid. RIK kinnisvaraportaali haldajana ja avaliku teenuse osutajana reageeris suure päringute arvu tõttu portaali sulgemisega. Sulgemise 6 otsus tehti vajadusega vältimaks süsteemi ülekoormamist ja teiste isikute identifitseerimisprotsessi raskendamist. Tunnistaja M.A. ütluste järgi tuli päringuid tuhandeid kordi rohkem kui tavaliselt. Tunnistate O.K., I.L. ja M.T. kohtuistungil antud ütlused tõendavad RIK-ist Mobiili ID autentimissõnumite saamist nende telefonidele PIN koodi sisestamiseks jaanuaris
13. V.T sisenes RIK-i arvutisüsteemi omaniku ja selle suhtes muu õiguse omaja loata. V.T ei olnud süsteemi sisenemiseks luba RIK-ilt ega Mobiili-ID lepingu pooltelt. Ta tegutses ebaseaduslikult, häirides arvutisüsteemi toimimist ja takistas avalike teenuste osutamist. Kahel korral lühikeste ajavahemike järel ühest allikast tavapärasest suuremas mahus päringute tegemine tekitab süsteemi valdajas ohutunnet. Suurema ohu vältimiseks süsteemi kaudu teenuse sulgemine ennetusabinõude rakendamiseks häirib avaliku teenuse osutamist ka siis, kui teenust ei saa kätte mõned isikud. V.T pani kuriteod - arvutisüsteemi toimimise ebaseadusliku häirimise ja arvutisüsteemile ebaseaduslik juurdepääsu muu kaitsevahendi kõrvaldamisega - toime kavatsetult. Tundes suurt huvi arvutisüsteemide ja –programmide vastu ning seades endale eesmärgid arvutisüsteemi loata sisenemise pidas ta vähemalt võimalikuks kuriteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja pidas võimalikuks selle saabumist. II Süüdistus KarS § 303 järgi Kohus kuulas suulisi tõendeid, süüdistatava ja kannatanu ütlusi ning uuris dokumentaalseid tõendeid. Dokumentaalsete tõenditena esitati kohtule kannatanu X.X. kuriteoavaldus lisadega (I kd, tl 10-33), läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga (I kd, tl 35-45), asitõendite vaatlusprotokollid (I kd, tl 46-67), jälitusprotokoll (I kd, tl 70-71), Elioni vastuskiri järelepärmisele (I kd, tl 68-69), õiend X.X. kasutatava sõiduki kohta (I kd, tl 72), Harju Maakohtu 10.03.
14. a kohtuotsus nr 1-09-3476 (I kd, tl 73-99). Kannatanu X.X. esitatud kuriteoavaldusele on lisatud kohtunik X.X. istungite ajakava 26.31.07.
15. Dokumendid ja kirjad on kannatanu esitanud menetlejale. 20.07.2012 kirjas küsitakse kohtuniku aadressi, kuhu saata kahju hüvitamise nõue. 26.07.2012 kirjas on küsitud „Kas Te olete juba ostnud kuulikindla vesti ja pähe kiivri? Või on Teil ihukaitsja suure püstoliga pükste peal – see on nii sümboolne minu kaebuse kontekstis Teie tegude peale.“ 15.07.2012 on V.T küsinud Harju Maakohtu personaliosakonnalt kohtunik X.X. aadressi. Justiitsministeerium on V.T kaebusele vastanud ja selgitanud, et kohtuniku poolt kuriteo toimepanemist ei ole tuvastatud ning seetõttu puudub õiguslik alus kahju hüvitamiseks. 13.09.2012 kuupäeva kandvas kirjas on V.T esitanud X.X. le nõude hüvitada tütrele kuulunud hävitatud arvuti. Kirjas osutatakse kohtuniku elukoha aadressile ja lähedal asuvale kauplusele, kust osta uus arvuti. Kirjale on lisatud kohtuotsus ja menetlusdokumendid ning fotod uuest arvutist (I kd, tl 10-33). Läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga (I kd, tl 35-45) tõendab V.T elukohast kuriteo toimepanemisega seonduvate esemete leidmist. Kannatanu ütlused ja 26.07.2012 e-kiri tõendavad ähvarduse olemasolu ja selle tõsiseltvõetavust. 26.07.2012 e-kirjale eelnenud 20.07.2012 e-kiri ja järgnenud tähitud kiri ähvardaja sihikindlat ja eesmärgipärast tegevust kannatanuga kontaktide otsimisel ja viiteid kannatanu varale. Kannatanu teadis V.T tema kriminaalasja arutamisega seoses. Kannatanule oli teada V.T 7 iseloomustav kättemaksuhimu ja varasem karistatus relvade ebaseadusliku käitlemisega seotud kuriteo eest. Eelnimetatud kuriteo eest karistamist kinnitab karistusregistri arhiivi väljavõte: 09.04.2002 kohtuotsusega mõistetud karistus KrK § 207 lg 1 ja 2 järgi (II kd, tl 33). 26.
16. 2012 e-kirja sisu arvestades annavad kõik need asjaolud küllaldaselt alust järeldada kannatanul reaalse ohu tajumist enda ja oma lähedaste elule, tervisele ja varale. Teades, et tal pole kohtuniku vastu nõudeõigust pani V.T 26.07.2012 e-kirja saatmisega kuriteo toime otsese tahtlusega. maakohtu hinnangul III Maakohtu seisukoht karistuse osas Kohus leidis, et esineb KarS § 58 p 1 sätestatud karistust raskendav asjaolu - kuriteod on toime pandud muul madalal motiivi. Eelnimetatud järelduseni jõudis kohus süüdistatava iseloomustamiseks esitatud dokumentide sisu põhjal (I kd, 222-245). V.T kirjavahetus erinevate isikutega, kaebused ja taotlused sisaldavad V.T isikut iseloomustavaid andmeid. Tema läkitatud kirjades ja teabes on ropendav, nõudlik ja pealetükkiv toon, teisi isikuid halvustav, ka seksuaalne alatoon. V.T avaldused on esitatud ka ametiasutustele, avalikõiguslikele asutustele, mille tõttu avalduste sisalduv on süüdistatavat iseloomustava materjalina kasutatav. V.T on varem kriminaalkorras karistatud isik. Harju Maakohtu 10.03.2010 otsusega karistati teda liitkaristusega sama õigushüve vastu suunatud mitmete kuritegude eest. Kuigi Harju Maakohtu 26.01.2011 määrusega vabastati V.T tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt, pani süüdistatav katseajal toime uued kuriteod, s.h. arvutisüsteemi kahjustavad kuriteod. Maakohus leidis, et V.T süü talle inkrimineeritud kuritegudes on suur. Karistatud isikuna on tema katseajal toimepandud kuriteod suunatud ühe ja sama õigushüve vastu – arvutivõrkude- ja süsteemide kasutaja õiguspärasele ootusele nende võrkude ja süsteemide takistamatuks kasutamiseks. Kuritegude toimepanemise viis ja intensiivsus annab tunnistust V.T sihipärasest arvutisüsteemide toimimise häirimisest ja takistamisest. Maakohtu hinnangul ei täida kergemaliigiline karistus V.T suhtes karistuse eesmärki. Seepärast tuleb teda karistada kõigi kuritegude eest raskemaliigilise karistusega, vangistusega sanktsiooni keskmises määras või selle lähedal. IV Maakohtu seisukoht konfiskeerimise osas KarS § 83 lg 1 alusel tuleb konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendiks olevad läbiotsimisel V.T elukohas Tallinnas XXX ära võetud sülearvuti Siemenes Lifebook kõvaketas, lauaarvuti Ordi Blue kõvaketas ja sülearvuti Fujitsu Siemens kõvaketas, statsionaarse arvuti süsteemblokk CompaQ kõvaketas, väline kõvaketas Prestigio. V.T-lt läbiotsimisel ära võetud sülearvuti Siemenes Lifebook, lauaarvuti Ordi Blue ja sülearvuti Fujitsu Siemens, statsionaarse arvuti süsteemblokk CompaQ tuleb kohtuotsuse jõustumisel omanikule tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. V Maakohtu seisukoht tsiviilhagi osas Hagi aluseks olev sündmus ja tekitatud kahju on tõendatud kriminaalmenetluses kogutud tõenditega. Maakohus leidis, et tööajakulusid tuleb käsitleda kuriteoga vahetult põhjustatud kahjuna, kuivõrd nimetatud tööd ei oleks olnud vaja teha juhul, kui rünnet poleks toimunud ning 8 tehtud töö oli suunatud kuriteo toimepanemise eelse olukorra taastamisele. Töö eesmärk on luua väärtust. Seetõttu ei oma tähtsust asjaolu, et olukorra taastamiseks ei kasutatud lisatööjõudu. Kuritegeliku ründe tõrjumiseks tehtud töö vajadusega taastada endine olukord ei loo uut väärtust, vaid töö tegemiseks kuluv ajakulu lükkab väärtuse loomise edasi. Kohus pidas hagi põhjendatuks ning rahuldas selle. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja V.T õigeksmõistmist ning tsiviilhagi rahuldamata jätmist. Apellant leiab, et V.T-le KarS § 303, §

§ 25

lg 2, § 207 lg 2 järgi inkrimineeritavate tegude toimepanemine ei ole tõendatud ning tsiviilhagi on alusetu. Apellandi hinnangul on kohtuotsus põhistamata ning kohus on vääralt hinnanud tõendeid. Apellandi seisukohad on järgmised. Vastuväiteks tsiviilhagi rahuldamisele toob apellant välja, et hageja eitas kellelegi eraldi mingit tasu summas 645,24 eurot maksmist. Hageja selgitas kohtus, et kahju seisneb süsteemi muudatustöödes (arendus-, testimise ja administraatorite rünnaku tõrjumise ja testimise tööd). Kostja küsimusele, kas selleks kasutati lisatööjõudu, vastas hageja samuti eitavalt. Küsimusele, kas töötajatele maksti seoses arendus-, testimise ja administraatorite rünnaku tõrjumise ja testimise tööde tegemise eest lisatasu, andis hageja jällegi eitava vastuse. Hageja ei ole selgitanud, milles seisnesid arendustööd, mida arendati, kui palju aega arendus aega nõudis. Hageja ei suutnud kohtus selgitada, millised tööd jäid seetõttu tegemata, et ta oli sunnitud tegema arendus-, testimise ja administraatorite rünnaku tõrjumise ja testimise töid. Hageja ei põhistanud haginõuet asjaoluga, et keegi töötajatest jättis seetõttu täitmata oma lepingus kokkulepitud tööd, et teostada süsteemi mingit arendust. Apellant leiab, et kohus on rikkunud menetlusõiguse norme, kui asus ise põhistama. Seega ei ole hageja esitanud mitte ühtegi tõendit asjaolust, et kostja tagajärjel oleks hagejal tekkinud süsteemis rikked, mida saaks lugeda kostja poolt tekitatud kahjuks. Asjaolu, et hageja arendab oma süsteeme ja testib neid, ei mahu mõistesse tekitatud kahju likvideerimine. Hageja esindaja selgitas, et kostja ei suutnud süsteemi rivist välja viia, seega tekib küsimus, milles seisnes kostja poolt hagejale tekitatud kahju. Vastuväiteks KarS § 303 kuriteo sooritamisele märgib kaitsja järgnevat. V.T on järjekindlalt selgitanud, et tema tegude ajendiks kohtunikuga suhtlemisel oli asjaolu, et kohtunik X.X. oli käitunud õigusvastaselt, kui ta kohtuotsusega lasi hävitada süüdistatava sülearvuti. V.T selgitas, et tal ei olnud mingit kavatsust tekitada X.X. le tervisekahjustusi ega soovi hävitada kohtunikule kuuluvat vara. V.T selgitas kohtule, et ta soovis enne hagiavalduse esitamist lahendada asi kohtuväliselt ning seetõttu ta otsiski kontakti X.X. ga. Samuti kui X.X. oleks talle kasvõi kordki vastanud, et ta ei ole kohustatud mingit kahju V.T-le hüvitama, siis V.T ei oleks enam kohtunikku tülitanud. Kogu tülitamise eesmärk seisnes selles, et X.X. vastaks kordki V.T-le. Kohtutoimikust ei leia mitte ühtegi viidet asjaolule, et V.T oleks kasvõi kaudse tahtlusega tegutsenud kirjade saatmisel kättemaksutahtest ajendatuna. Asjaolu, et V.T sai rik.ee kaudu teada X.X. le kuuluva kinnistu asukoha teada, ei ole kuritegu. V.T selgitas, et tema soov elukoha aadressi teadasaamisel seisnes selles, et kuna X.X. ei vastanud V.T mailidele, siis otsustas ta saata talle oma taotlus kirja teel kodusele aadressile. V.T tunnistas kohtus, et tema poolt saadetud kirjade sisu on lapsiku mõtte väljendus. Süüdistatav leidis, et kogu tema suhtlemine kohtunikuga oli ajendatud kahjunõudest ning 9 mingeid muid tagamõtteid tal ei olnud. V.T selgitas kohtule, et alles peale seda, kui ta sai advokaadilt teada, kuidas tulnuks tema olukorras käituda, sai ta aru, et oli käitunud vääralt. Vastuväiteks KarS § 217 lg 1 – 25 lg 2 ja KarS § 207 lg 2 toimepanemisele leiab kaitsja, et tunnistajate M.A. ja T.K. kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt ei saa V.T olla nende kuritegude toimepanemises süüdi. Süüdistatav ei ole tunginud ebaseaduslikult arvutisüsteemi koodi, salasõna või muu kaitsevahendi kõrvaldamise teel. V.T ei kõrvaldanud, hävitanud, rikkunud, takistanud ega sulustanud arvutisüsteemide tööd. Tuleb asuda seisukohale, et V.T tegevuses puudub süüteokoosseis, mis on kvalifitseeritav KarS § §

25 lg 2 ja KarS § 207 lg 2 järgi. Asjaolu, et ekspertide arvates V.T püüdis luua mingit süsteemi päringute teostamiseks, ei ole karistatav tegevus, sest see ei ole seaduse järgi karistatav tegu. Karistatav on tegu ise, aga mitte abstraktne kavatsus millegi loomiseks. V.T süüdistatakse selles, et ta oskas testlehelt saada rohkem andmeid, kui testlehe tegijad olid ette näinud, kuid seda ei saa V.T-le ette heita, sest testlehel ei olnud märget, mitu päringut võib korraga teha ja milliseid andmeid ei tohi koguda. Apellatsiooni esitas ringkonnakohtule ka süüdistatav V.T , leides, et maakohtu otsus tuleb tühistada. Esmalt palub V.T taandada kaitsja – maakohtu menetluses ei olnud tema kaitseõigused tagatud, kuna kaitsja G. Kull tegutses süüdistatava huvide vastaselt. Süüdistuses KarS § 303 kohta märgib süüdistatav, et X.X. le 26.07.2012 elektronkirja saatmise põhjus ei olnud X.X. 10.03.2010 kohtuotsus. Samuti ei tinginud X.X. kohtuotsus ebakultuurset teksti selles elektronkirjas. Selle kirja saatis süüdistatav enda sõnul seetõttu, et X.X. ei soovinud vastata 20.07.2012 kirjale. V.T tahtis X.X. le kui kostjal teada anda, et tema suhtes on pretensioone. Süüdistatav leiab, et absurdne on arvata, nagu oleksid kõik tema tegevused 2012 algusest kuni 26.07.2012 ning pärast seda tähitud kirja saatmine kantud eesmärgist kirjutada X.X. le kiri, mainides kuulivesti, turvatöötajat ning tema aadressi ja autot. 26.07.2012 kiri sisaldab kahte osa, millest esimene hoiatab X.X. t, et talle saadetakse tähitud kiri ning teine väljendab kohatut teksti, kuna X.X. ei soovinud oma aadressi avaldada. Ebakultuurse teksti lisas V.T kirja, näidates sellega oma kärsitust välja. See osa sisaldab oletust, miks X.X. ei vasta – suurushullustus või ta on argpüks. Maakohus tegi järeldused ähvarduse olemasolu kohta väheusutavate oletuste põhjal ehk tunnistas, et X.X. fantaasiatel on objektiivne sisu. X.X. kartis midagi, mida pole olnud. Süüdistatava kodust ei leitud ühtegi vahendit, mida ta kirjas mainis ning seda, et kardetav tagajärg ka saabunud oleks, ei ole mitte millegagi kinnitust leidnud. Mis puudutab karistust relva hoidmise eest, siis on jabur mitte tunnistada aegumistähtaega. Seadus ei keela süüdistatava arvates esitada tal tõendeid kohtuniku ebaausa töö kohta. Süüdistuses KarS § 207 lg 2 ja §

§ 25

lg 2 järgi leiab süüdistatav, et nende kuritegude toimepanemine ei ole tõendatud. Apellatsiooni kohaselt ei leidnud ekspert telefoninumbreid arvutite ülevaatamise käigus ning seega ei ole tõendatud, et mingeid päringuid tehti. Ei ole tuvastatud fakte, mis viitaksid arvutisüsteemi olemasolule, mida süüdistatav ründas. V.T on ka seisukohal, et tema tegevus ei olnud ebaseaduslik. Samuti leiab ta, et mobiiltelefoni numbrid on avalikud ning neid ei saa käsitada salasõnana. Lisaks pole ta täitnud KarS § 207 lg 2 koosseisu, kuna süsteemi väljalülitamine ei olnud sunniviisiline ja mingit kahju sellest ei tekkinud. Kohtuotsuses puudub igasugune õiguslik hinnang. Tsiviilhagi osas on süüdistatav seisukohal, et K.K. ei olnud selle esitamise õigust. Lisaks leiab V.T, et tsiviilhagis kirjeldatud kahju ja kuriteo vahel puudub põhjuslik seos. Apellatsioonis 10 ei pea süüdistatav põhjendatuks Siemens Lifebook S7110 ja Ordi Blue kõvaketaste konfiskeerimist. Riigiprokurör K. Reitsak esitas ringkonnakohtule vastuväited süüdistatava ja kaitsja apellatsioonidele, mis kõlavad järgmiselt. Tsiviilhagi osas leiab prokurör, et kohus on piisava selgusega otsuses põhjendanud, miks ta peab tsiviilhagi põhjendatuks. Kaitsja väide, nagu oleks kohus ise asunud hagi põhjendama, on väär, kuivõrd kannatanu esindaja on selgelt väljendanud nii hagiavalduses kui ka ristküsitlusel kohtus, milles seisnes Riigi Infosüsteemide Keskusele (edaspidi RIK) V.T poolt tekitatud kahju. V.T on oma apellatsioonis leidnud, et K.K. puudus volitus esindada RIK hagi kohtus, kuna hagi võib esitada vaid Justiitsministeerium. Samas on kohtule edastatud K.K. poolt volitused järgnevalt: Justiitsminister volitab (edasivolitamise õigusega) Registrite ja Infosüsteemide Keskuse direktorit M.S., esindama Eesti Vabariiki (Justiitsministeeriumi kaudu) Registrite ja Infosüsteemide Keskuse tegevusega seotud kriminaalasjades kõigis Eesti Vabariigi kohtutes (volikiri nr 1-10/13-5450). Seejärel on M.S. volitanud K.K., esindama Eesti Vabariiki (Justiitsministeeriumi kaudu) Registrite ja Infosüsteemide Keskuse tegevusega seotud tsiviil- ja kriminaalasjades kõigis Eesti Vabariigi kohtutes (RIK direktori käskkiri nr 80). Prokurör ei nõustu kaitsja ja süüdistatava seisukohtadega, mis puudutavad süüdistust KarS § 303 järgi. Asjaolu, kas ähvardaja soovib ähvardust reaalselt teoks teha või astub selleks konkreetseid samme, ei oma kuriteokoosseisu täitmisel mitte mingisugust tähtsust. V.T ähvardus oli reaalne ja tõsiseltvõetav. Analüüsides kaitsja Gennadi Kull apellatsioonis toodud vastuväiteid V.T süüditunnistamisele KarS §

§ 25

lg 2 ja § 207 lg 2 nähtub, et kaitsja on neljal leheküljel kopeerinud kohtu põhjendusi ning seejärel kolmel lehel valikuliselt tunnistajate A. ja K. ütlusi, jõudes lihtsalt järeldusele, et V.T tegevuses puudub süüteokoosseis. Tunnistaja T.K. ütlustele tuginedes väita, et mingit rünnet ei toimunud, on kaitsja poolt kohtu eksitamine, kuivõrd T.K. näol on tegemist AS Sertifitseerimiskeskuse töötajaga mitte aga RIK-i töötajaga. Nimetatud tegevusega valmistas V.T ette edaspidist ebaseaduslikku juurdepääsu Registrite ja Infosüsteemide Keskuse arvutisüsteemidele muu kaitsevahendi kõrvaldamise teel. Prokuröri küsimusele, kas isikukoodi ja mobiilitelefoni numbri kokkuviimine on n.ö võti, kuidas saada süsteemi sisse vastas RIK infosüsteemide ja sisetalituse osakonna juhataja M.A. jaatavalt. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et ründed tulid IP aadresside pealt (81.206.158.226 ja 90.190.162.70), mille olemasolu V.T kasutuses olevates andmekandjates on tuvastatud ka infotehnoloogilise ekspertiisiaktiga nr 12E-IA0034 ning viimase IP aadressi kasutamine V.T poolt on leidnud tõendamist 04.10.2012 koostatud jälitusprotokolliga. Samuti tõendavad tunnistaja ütlused päringute tegemise hulka ja autentimissõnumite hulka, mis läksid Mobiili-ID kasutajatele kohale. Samuti on tunnistaja A. ristküsitluse raames selgelt väljendanud, et rünnakute ajal koormati süsteemi sellega, et päringuid tuli tuhandeid kordi rohkem kui tavaliselt. Koormamine väljendus järgnevalt: „Igal süsteemil on teatud piir palju ajahetkel päringuid teha saab. Kui see piir ületada, siis infosüsteem ei jõua enam teenindada kliente. Samuti on häiritud kasutajate usaldus, kui tulevad valeautentimise teated, siis ei julge kasutajad ennast enam autentida.“ 11 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha kaitsja taandamise taotluse osas (I), süüvib seejärel V.Tüüdistusse KarS § 207 lg 2 ja KarS §

§ 25lg 2 järgi (II) ning siis Kar

S § 303 järgi (III), peatub tsiviilhagi puudutavatel vastuväidetel (IV), analüüsib asitõendite konfiskeerimist (V) ja võtab lõpuks kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ning lahendab apellatsioonimenetluse kulud (VI). I Lahendades süüdistatava V.T taotluse kaitsja taandamiseks, märgib ringkonnakohus järgmist. Süüdistatav heidab apellatsioonis kaitsjale ette, et see tegutses tema huvide vastaselt. Sellekohased väited on aga ringkonnakohtu arvates väga üldised ja jäänud põhistamata. Kriminaalasja materjalide pinnalt ei nähtu ringkonnakohtu hinnangul ühtegi sellist asjaolu, mis süüdistatava väidete paikapidavuses veenaksid. Ainukesteks konkreetseteks asjaoludeks, mille V.T kaitsja taandamise põhjustena apellatsioonis esitab, on, et kaitsja tekitas diversiooni süüdistatava küsitlemisel andmebaasi ja kolmanda isiku kohta ning kannatanu X.X. küsitlemisel üritas süüdistatava suud kinni panna. Need asjaolud aga mingit objektiivset kinnitust ei leia. Seetõttu peab ringkonnakohus süüdistatava väiteid, mis kaitseülesannete täitmist kritiseerivad, sisututeks ning kaitsja taandamist need kaasa ei too. II Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukohad V.T süüküsimuse lahendamisel KarS § 207 lg 2 ja KarS §

§ 25lg 2 järgi on selged, ammendavad ning ilma igasuguste vastuoludeta.

Maakohus on tõsikindlalt tuvastanud, et süüdistatav pani süüdistuses näidatud aegadel ning viisil toime temale inkrimineeritava kuriteo ning kuriteokatse. Maakohus on põhjalikult kajastanud kõiki kriminaalasjas uuritud tõendeid, asetanud erinevatest tõenditest tuleneva teabe ning esitatud vastuväited omavahelisse konteksti ning ringkonnakohus ei näe siin mingisuguseid minetusi ei materiaal- ega ka mitte menetlusõiguslikus mõttes. Ühtlasi osundab ringkonnakohus arusaamale, mille kohaselt ei nõua kohtul lasuv põhjendamiskohustus kindlasti mitte üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (vt RKKKm 3-1-1-48-12, p 16.3.2) ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning isik esitab argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub (vt RKKKo 3-11-92-11, p 15.1). Nendest arusaamadest johtuvalt märgib ringkonnakohus apellatsioonidele vastates vaid järgmist. Prokurör on õigustatult kaitsja apellatsiooni kohta märkinud, et kaitsja on arvutikuritegudesse puutuvate vastuväidete osas lihtsalt kopeerinud neljal leheküljel kohtu põhjendusi ning seejärel kolmel lehel valikuliselt tunnistajate M. A. ja T. K. ütlusi, jõudes järeldusele, et V.T tegevuses puudub süüteokoosseis. Tõepoolest, kaitsja vastuväited süüdistusele KarS § 207 lg 2 ja KarS §

§ 25

lg 2 järgi piirduvad peaasjalikult vaid nende süüteokoosseisude realiseerimise eitusega ning apellatsioonist ei nähtu argumente ega arutluskäike, mis sellekohaste järeldusteni viisid. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi kohtuistungi protokollist väljavõtete tegemine ei loo apellatsioonile motiive. Viidata tuleb konkreetsetele asjaoludele ja põhjendada, miks ja kuidas need maakohtu seisukohti ümber lükkavad. Kohus ei saa hakata istungiprotokolli põhjal ise looma võimalikke argumente, mida kaitsja võis silmas pidada, et seejärel nendele 12 vastata. Öeldust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaitsja toodud istungiprotokolli väljavõtted enama tähelepanuta. Apellatsioonides vaidlustatakse muu hulgas V.T tegevuse ebaseaduslikkust päringute tegemisega Registrite ja Infosüsteemide Keskusesse (RIK). Ringkonnakohtu hinnangul ei teki V.T tegevuse ebaseaduslikkuses mingit kahtlust ning see on leidnud täielikult tõendamist. Ebaseaduslikkuse küsimus tõusetub korraga nii KarS § 207 lg 2 kui ka KarS §

§ 25lg 2 puhul, kuna seda elementi sisaldavad mõlemad koosseisud.

Esimese koosseisu kontrollimisel on maakohus V.T tegevuse ebaseaduslikkust veenvalt käsitlenud, tuginedes Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-85-08, kus kolleegium kasutab põhjendamisel Euroopa Liidu Nõukogu 24.02.2005 raamotsust 2005/222/JSK. Raamotsuses kattub termin „ebaseaduslik“ terminiga „õigusliku aluseta“, mis tähendab süsteemi või selle omaniku või selle suhtes muu õiguse omaja loata või siseriiklike õigusaktide kohaselt mittelubatud sisenemist või sekkumist. On vaieldamatult tuvastatud faktiline asjaolu, et V.T puudus RIK-i hallataval portaalil identifitseerimispäringute tegemiseks selle omaniku luba. Samuti ei omanud süüdistatav mitte mingit luba teiste isikuandmete kasutamiseks päringutes ega nende isikute kasutajakontodele juurdepääsuks. Tähtis on arvestada ka, et identifitseerimispäringuid tegi V.T suures ulatuses – 12967 päringut IP aadressilt 90.190.162.70 ning 1833 päringut IP aadressilt 90.190.162.70 (I kd tl 9). Eeltoodu osundab üheselt ja selgelt, et päringute esitamisel ei kasutanud V.T RIK-i hallatavat kinnisvaraportaali õiguspäraselt. Ning selline tegevus on ebaseaduslik. Sama kehtib ka arvutisüsteemi ebaseadusliku kasutamise katse ebaseaduslikkuse küsimuses. Niisiis loeb ringkonnakohus eelnevaga tuvastatuks V.T tegevuse ebaseaduslikkuse KarS § 207 lg 2 ja KarS §

§ 25lg 2 koosseisuelemendina.

V.T ei nõustu apellatsioonis arvutisüsteemi ebaseadusliku kasutamise katse toimepanemisega ka sel põhjusel, et telefoninumber ei ole tema sõnul salasõna, vaid avalik info. Ringkonnakohus osutab siinkohal, et süüdistuses on V.T KarS § 217 lg 1 teoalternatiiviks märgitud mitte salasõna kõrvaldamine, vaid muu kaitsevahendi kõrvaldamine. Süüdistuskõnes peab prokurör selleks V.T poolt teise isiku isikukoodi ja mobiiltelefoni numbri - millel on Mobiili-ID leping - sisestamist süsteemi, olles seeläbi „võtmeks“, kuidas arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurde pääseda. See seisukoht tugineb tunnistaja M. A. ütlustele maakohtu istungil, milles tunnistaja jaatas seeläbi süsteemi sisenemist. Ringkonnakohus tugineb samuti äsja toodule, viidates lisaks ka M. A. selgitustele maakohtu istungil, kuidas Mobiili-ID kasutamine RIK-i hallatavasse portaali sisenemisel töötab. Nimelt küsitakse portaali sisenemiseks kasutajalt isikukoodi, mobiiltelefoni numbrit või mõlemat (enne V.T poolt toimepandud kuritegu piisas portaali sisenemiseks ainult mobiiltelefoni numbrist). Kui kasutaja need andmed sisestab, saadetakse tema telefonile SMS-ga kontrollkood. Kui kasutaja võrdleb mobiilil olevat koodi ekraanil olevaga, siis kinnitab ta kontrollkoodi ning sisestab oma ID-kaardi PIN-koodi. Seejärel logib süsteem ta sisse (II kd tl 203 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul järeldub selgitusest, et päringute saatmise aluseks on Mobiili-ID lepingulise kasutaja nt mobiiltelefoni numbri sisestamine. Kuivõrd päringute saatmisega laekusid Mobiili-ID asutajate telefonidele kontrollkoodid, siis sai päringute saatmise hetkest põhimõtteliselt võimalikuks (eksliku autentimise korral) portaali kasutajakontodele juurdepääs. Johtuvalt sellest leiab ringkonnakohus sarnaselt prokurörile, et muu kaitsevahendi kõrvaldamine algas portaalis juba mobiiltelefoni numbri sisestamisel päringu saatmisega RIK-i süsteemi. Kuna V.T juurdepääsu kasutajakontodele ei saanud, siis ei olnud KarS § 217 lg 1 kuritegu lõpule viidud, kuid see ei tähenda, et süüdistatav poleks kuritegu toimepannud. Karistatav on ka arvutisüsteemi ebaseadusliku kasutamise katse. KarS § 25 lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. 13 Ülaltoodu valguses on ringkonnakohus seisukohal, et kuriteo toimepanemine algas vahetult siis, kui süüdistatav saatis andmed sisestanuna päringud RIK-i. Seega vastutab V.T arvutisüsteemi ebaseadusliku kasutamise katse eest. KarS § 207 lg 2 süüdistusele vaidleb V.T apellatsioonis vastu peamiselt argumentidega, et mingit kahju päringute tegemine ei põhjustanud ning sunniviisilist süsteemi väljalülitamist ei toimunud. Need aga ringkonnakohtu arvates KarS § 207 lg 2 koosseisu realiseerimist antud juhul ei mõjuta. Süüdistus on V.T-le esitatud KarS § 207 lg 2 järgi avaliku teenuse osutamise ebaseaduslikus takistamises. Nii nagu maakohtu otsuses ning prokuröri vastuväidetes on väljatoodud, osundab ka ringkonnakohus tunnistaja M.A. ütlustele: „Igal süsteemil on teatud piir palju ajahetkel päringuid teha saab. Kui see piir ületada, siis infosüsteem ei jõua enam teenindada kliente. Samuti on häiritud kasutajate usaldus, kui tulevad valeautentimise teated, siis ei julge kasutajad ennast enam autentida“ (II kd tl 204 pöördel). Kaitsja küsimusele vastates nentis M. A. ohtu, et tavapärasest suurem koormus võinuks süsteemid rivist välja viia. Siiski pidasid süsteemid vastu (II kd tl 205). Ringkonnakohus sedastab, et tavapärasest mitmekordselt suuremas ulatuses päringute tegemisega tekkis oht, et süsteem võib saada ülekoormatud, millega on häiritud kasutajatel enda Mobiili-ID-ga autentimine. Seetõttu suleti Mobiili-ID rakendus, mis tähendas, et seda ei saanud enam kasutada. Väärib mainimist, et turvalisuse kaalutlustel pidi kinni panema kõik Mobiili-ID autentimised (mitte ainult kinnistuportaal), mis läbi RIK-i käivad, sest ei nähtud, mis rakenduse kaudu süsteemi siseneda üritati (II kd tl 203 pöördel). Sellisel juhul on päringute tegemine viinud ringkonnakohtu hinnangul kahtlemata avaliku teenuse osutamise takistamiseni. Ehk päringute tegemine põhjustas selle, et süsteemihaldaja oli sunnitud ohukaalutlustel avaliku teenuse osutamise katkestama. Maakohus on seega õigesti leidnud, et RIK-i arvutisüsteemide häirimine on avaliku teenuse osutamise takistamine. Veel tuleb märkida, et kahju tekkimine ei ole KarS § 207 lg 2 avaliku teenuse osutamise takistamise alternatiivi koosseisutunnus. Piisab, kui selle tavapärane tõrgeteta toimimine on takistatud, mis ringkonnakohtu hinnangul on eelnevaga tuvastatud. Ülalkirjeldatu põhjal leiab ringkonnakohus, et kaitsja ja süüdistatava apellatsioonides esitatud seisukohad ei mõjuta ega anna alust V.T süüdimõistmise KarS § 207 lg 2 ja KarS §

§ 25lg 2 järgi muutmiseks. III Järgnevalt vaeb kohus V.T-le esitatud süüdistust Kar

S § 303 järgi. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb ka selles süüdistuses asuda seisukohale, et V.T süü on maakohtu poolt ümberlükkamatult tõendatud ning apellatsioonides esitatud argumendid jäävad sisutühjadeks. Vaidlusküsimus taandub antud juhul sellele, kas V.T on oma tegevusega toimepannud KarS § 303 koosseisuelemendiks oleva vägivallateo ähvarduse näol. Kõigepealt peab kohus vajalikuks osundada Riigikohtu suunistele ähvarduse koosseisu kontrollimisel. Nimelt täidab süüdlane ähvarduse objektiivse koosseisu siis, kui ta paneb oma tegevusega elu, tervise või vara pärast hirmu tundma ähvarduse adressaadi ja tekitaks hirmu reeglina ka objektiivsele kõrvalseisjale (RKKKo 3-1-1-59-11, p 9.2). See johtub samas lahendis esitatud arutluskäigust, et ähvarduse eest karistamisega kaitstakse inimese vaimset tervist ning seega on ähvardamine karistatav põhjusel, et sellega tekitatakse kannatanus hirmutunnet. Järelikult saab süüdlase karistamine ähvardamise eest kõne alla tulla vaid siis, kui ähvardatu 14 peab süüdlase käitumise tõttu oma elu, tervist või vara ohustatuks. Alust karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused, mistõttu peab ähvardus reeglina tunduma lisaks kannatanule reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Läbivaadatavas kriminaalasjas on leidnud tõendamist, et kannatanu X.X. tegi 10.03.2010 V.T suhtes süüdimõistva kohtuotsuse, millega konfiskeeris V.T-lt muu hulgas kolm lauaarvutit ja sülearvuti. V.T pöördus kaebusega Justiitsministeeriumi poole, nõudes konfiskeerimisega tekitatud kahju hüvitamist. Justiitsministeeriumist vastati talle, et X.X. puhul ei tuvastatud kuriteo toimepanemist ning õiguslik alus kahju hüvitamiseks seega puudub. 15.07.2012 saatis V.T Harju Maakohtu personaliosakonda e-kirja, küsides X.X. aadressi, et nõuda konfiskeerimisega tekitatud varalist kahju, mispeale vastati 19.07.2012 Harju Maakohtust, et tegemist on eraeluliste andmetega ning kodust aadressi seetõttu ei avalikustata. Seejärel 20.07.2012 saatis V.T X.X. le e-kirja, milles küsis tema aadressi, kuhu saata tähitud kiri palvega varalise kahju hüvitamiseks. Ning 26.07.2012 saatis V.T X.X. le väljavõtte kannatanu töögraafikust e-kirjaga, milles seisab, et „Kas Te olete juba ostnud kuulikindla vesti ja pähe kiivri? Või on Teil ihukaitsja suure püstoliga pükste peal – see on nii sümboolne minu kaebuste kontekstis Teie tegude peale“. Samuti kirjutas V.T kirjas, et „Teie elukoha aadress ja auto, millega Te liigute, ei ole riigisaladus“. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult toodud asjaolusid, s.o X.X. kokkupuudet V.T-ga varasemas kriminaalasjas ning V.T adresseeritud kirjade sisu kogumis hinnates järeldanud kannatanul reaalse ohu tajumist enda ja oma lähedaste elule, tervisele ja varale. Kannatanu väljendas kuriteoavalduses sõnaselgelt, et tal oli alust karta V.T ähvarduse täideviimist näiteks põhjustel, et olles menetlenud V.T kriminaalasja, pidas kannatanu süüdistatavat ettearvamatuks. Samuti et V.T püsiv kavatsus hankida kannatanu elukoha aadressi oli seotud näilise alusega saata tähitud kiri (kd I, tl 10). Kohtuistungil avaldas X.X. , et V.T 26.07.2012 kirja sisu hindas ta ähvardusena ning sai sellest nii aru, et kas tal on otseses mõttes olemas kuulivest, kiiver ja relvaga ihukaitsja (kd II, tl 200 pöördel). Kannatanu oli teadlik V.T kustunud karistusest, mis oli mõistetud tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest. Lisaks tekitas temas hirmu, kui süüdistatav vihjas, et teab, kus kannatanu elab ning mis autoga sõidab. Ähvarduse reaalsust suurendas kannatanu sõnul see, et V.T oli varasemas kriminaalasjas näidanud ennast kättemaksuhimulise ning ebastabiilse inimesena. Samuti leidis ta, et V.T maksab kätte ametnikele, kes on süüdistatavat oma sõnul väärkohelnud (kd II, tl 198-199). Need asjaolud ilmestavad ringkonnakohtu hinnangul küllaldaselt kannatanupoolset hirmutundmist. Seejuures peab ringkonnakohus V.T ähvardust 26.07.2012 kirjas tõsiseltvõetavaks ka objektiivsele kõrvalseisjale, pidades meeles V.T varasemat käitumist ning kannatanu kokkupuudet temaga. Tuvastatud asjaoludest selgub kahtlemata, et V.T tegevus kirjade saatmisega X.X. le oli survestav. See tipnes 26.07.2012 kirjaga, mille sisu tervikuna (sh kannatanu töögraafiku väljatoomine), kuid ennekõike ülalpool esitatud katkend kirjast, annab eeltoodu valguses piisava aluse karta enese turvalisuse pärast. Sellest tulenevalt oleks ringkonnakohtu arvates küllaldane alus jaatada hirmutundmist ning reaalse ja tõsiseltvõetava ohu tajumist ka keskmisel mõistlikul kõrvalseisjal. Nii on käsitletuga tuvastatud KarS § 303 objektiivse koosseisu realiseerimine V.T poolt. Minnes edasi, märgib ringkonnakohus, et KarS § 303 subjektiivse koosseisu kindlakstegemine tähendab antud juhul seda, kas süüdistatav vähemalt teadis või pidas võimalikuks, et kannatanu võtab ähvardust tõsiselt. Maakohus leidis, et V.T pani kuriteo toime otsese tahtlusega, teades Justiitsministeeriumi vastusest, et tal pole X.X. vastu nõudeõigust, kuid sellegi poolest saates kannatanule 20.07.2012 ja 26.07.2012 nõuet sisaldavad kirjad. Maakohus on 15 ringkonnakohtu hinnangul V.T teo subjektiivset külge õigesti hinnanud ning põhjendatult leidnud, et süüdistatav pani teo toime otsese tahtlusega. Ainetu on kaitseversioon, mille kohaselt poleks süüdistatav X.X. t tülitanud, kui ta oleks teadnud, et tal pole nõuet kannatanu vastu. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Justiitsministeerium on enne 20.07.2012 vastanud V.T-le e-kirjaga, et X.X. poolt ei tuvastatud kuriteo toimepanemist ning õiguslik alus kahju hüvitamiseks puudub. Ometi on pärast seda V.T Justiitsministeeriumi vastusest hoolimata saatnud X.X. le mitu kahjuhüvitise nõuet puudutavat kirja (20.07.2012 ja 26.07.2012 kirjad). Järelikult ei pea toodud versiooniga hõlmatud kaitseväited kuidagi paika. Nii kaitsja kui ka süüdistatava apellatsioonis rõhutatakse, et V.T puudus tegelik kavatsus ähvardust täide viia. Ringkonnakohus osundab siin õiguskirjanduses ning prokuröri vastuväidetes esitatud seisukohaga soostudes, et ähvarduse koosseisu täitmisel ei ole mingit tähtsust asjaolul, kas süüdlasel ka tegelikult oli ähvarduse täideviimiseks kavatsus ja võimalus. Piisab, kui kannatanu seda põhjendatult arvab. Kuna ringkonnakohus on juba eelnevalt pidanud ähvarduse täideviimise kartust kannatanul põhjendatuks, jäävad need kaitsja ja süüdistatava väited enama tähelepanuta ning ähvarduse toimepanemist kannatanu suhtes kahtluse alla ei sea. Seega – tuginedes eelpoolkirjeldatule, on ringkonnakohtu hinnangul V.T täitnud KarS § 303 objektiivse ja subjektiivse koosseisu. Kuivõrd õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid tema puhul ei esine, siis vastutab V.T KarS § 303 kuriteo toimepanemise eest. IV Tsiviilhagi osas on ringkonnakohus järgmistel seisukohtadel. Esmalt lükkab kohus ümber süüdistatava väite, nagu poleks K.K. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse esindusõigust tsiviilhagiga seonduvalt. Kriminaalasja materjalide seas leidub justiitsministri volikiri, millega ta volitab edasivolitamise õigusega Registrite ja Infosüsteemide Keskuse direktorit M.S. esindama Eesti Vabariiki (Justiitsministeeriumi kaudu) Registrite ja Infosüsteemide Keskuse tegevusega seotud kriminaalasjades kõigis Eesti Vabariigi kohtutes (volikiri nr 1-10/13-5450; I kd tl 119). Volikirjaga nr 1.1-4/1121 on M. S. volitanud K. K. esindama Registrite ja Infosüsteemide Keskust tema tegevusega seotud tsiviil- ja kriminaalasjades kõigis Eesti Vabariigi kohtutes (I kd tl 121). Seega oli K. K volitatud esindama kannatanut kriminaalmenetluses. Küll aga leiab ringkonnakohus, et tsiviilhagi ei kuulu rahuldamisele. Maakohus leidis sisuliselt, et kahjuna tuleb käsitleda tööajakulu, mis tekkis plaaniväliste tööde tegemisega. Maakohtu istungil selgitas RIK-i esindaja K. K. kahju tekkimist sellega, et muudatustööd ei olnud korrapäraselt plaanis ja antud tööd tuli teha muude tööde kõrvalt (II kd tl 202 pöördel). Iseenesest võib nõustuda, et kannatanul tekkis kahjusündmusest tööajakulu. Kuid sellest ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada varalise kahju tekkimist. Ringkonnakohus jagab õigusteoorias omaksvõetud arusaama, et tööajakulu ei saa varalise kahjuna VÕS-i § 128 lg 3 mõttes arvestada. Põhjendatav on toodu sellega, et aeg ei ole väärtus, mille ärakulutamisest iseenesest tekiks varaline (materiaalne) kahju. Sellest johtuvalt ei hinda ringkonnakohus tööajakulu varalise kahjuna ning seega hüvitamisele see ei kuulu. RIK-i hagis nõutakse varalise kahju 645 euro ja 24 sendi hüvitamist, mis seisnes kinnistusportaali küberrünnaku tagajärgede kõrvaldamiseks teostatud süsteemide 16 muudatustöödele (arendus-, testimise- ja administraatorite rünnaku tõrjumise ja testimise tööd) kulunud aja eest makstud töötasus (I kd tl 118). Maakohtu istungil avaldas kannatanu esindaja mitu korda, et lisatööjõudu muudatustöödeks ei palgatud ning RIK-i spetsialistidele lisatasu muudatustööde eest ei makstud (II kd tl 202 pöördel). Kahju tekkimise hindamisel võetakse aluseks nn diferentsihüpotees, mispuhul võrreldakse kahju kannatanud isiku varalist olukorda enne ja pärast kahjusündmust. See tuleneb VÕS § 127 lg-st 1, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Nagu eelmises lõigus osundatust selgub, on kannatanu pidanud varaliseks kahjuks tavalise töötasu maksmist spetsialistidele, kes teostasid muudatustööd. Tuleb rõhutada, et mingitki lisatasu neile tööde eest ei makstud. Tavalise töötasu maksmine ei saa aga kuidagi olla aluseks kannatanul varalise olukorra erinevusele enne ja pärast kahjusündmust, s.o V.T poolseid ründeid arvutisüsteemile. Järelikult ei saa kannatanul olla tekkinud varalist kahju ning seetõttu tuleb tsiviilhagi jätta rahuldamata. V Ringkonnakohus ei saa nõustuda ka maakohtu otsustusega nende asitõendite konfiskeerimise osas, mida on vaidlustanud apellatsioonis V.T. Nimelt väärib tähelepanu arvutite Siemens Lifebook S7110 (seerianumbrid: YK2K163483 ja s/n R7904046) ja Ordi Blue Mudel: 9110113972 (seerianumber: 124525/22.07.2005) kõvaketaste konfiskeerimine. Maakohus tuvastas, et need arvutid sisaldasid faile tõendamiseseme asjaolude kohta V.T üüdistuses KarS § 303 järgi - V.T koostatud kirjad X.X. le ning V.T avaldus Harju Maakohtu personaliosakonda. Asitõendite konfiskeerimisotsustuse tegemisel leidis maakohus, et muu hulgas nimetatud arvutite kõvaketastel asuvad failid on kuriteo toimepanemise vahendid, mistõttu tuleb need kõvakettad KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida. Ringkonnakohus maakohtu sellekohase otsustusega ei soostu ning leiab, et arvutite Siemens Lifebook S7110 ja Ordi Blue Mudel: 9110-113972 kõvaketaste konfiskeerimine ei ole põhjendatud. Sarnaselt maakohtuga märgib ringkonnakohus, et vaidlusaluste arvutite Siemens Lifebook S7110 ja Ordi Blue Mudel: 9110-113972 kõvaketastelt leitud need viis faili, mis sisaldavad kirju X.X. le ja avaldust Harju Maakohtu personaliosakonda, on ähvarduse toimepanemise vahendid. Ei ole aga ringkonnakohus seda meelt, et kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise sihile vastaks nende arvutite kõvaketaste konfiskeerimine. Ka sel juhul muutub konfiskeerimine karistuslikuks meetmeks ega ole enam kooskõlas konfiskeerimise eesmärgiga. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et arvutiandmete arestimisel tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõttega, mis tähendab, et võimaluse korral tuleks asjassepuutuvad andmed kopeerida, kahtlustatava arvutist kustutada või talle kättesaamatuks muuta, mitte aga arvutit, arvutisüsteemi või andmekandjat tervikuna ära võtta. Neid põhimõtteid tuleb arvestada ka kohtul asitõenditega toimimise viisi silmas pidades (vt RKKKm 3-1-1-57-12, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul kohaldub sama seisukoht analoogiliselt ka asitõendi konfiskeerimisele. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kuriteoesemeks oleva kirjafaili puhul arvuti kõvaketta konfiskeerimine ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning konfiskeerimise eesmärki on võimalik siin saavutada ka muudmoodi. Sellest lähtuvalt on ringkonnakohus seisukohal, et asjassepuutuvad failid tuleks kustutada ning vaidlusalused arvutid koos kõvaketastega süüdistatavale tagastada. VI 17 Tulenevalt eelleitust ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt, s.o tsiviilhagi rahuldamise ja arvutite Siemens Lifebook S7110 (seerianumbrid: YK2K163483 ja s/n R7904046) ja Ordi Blue (seerianumber: 124525/22.07.2005) kõvaketaste konfiskeerimise osas ning teeb uue kohtuotsuse, millega jätab tsiviilhagi rahuldamata ning tagastab nimetatud arvutite kõvakettad V.T-le . Enne kõvaketaste tagastamist tuleb Keskkriminaalpolitseil kustutada: 1) Sülearvuti Siemens Lifebook S7110 kõvakettalt järgmised failid: – fail asukohaga C\Documents and Settings\1\Desktop\New Folder