← Eesti

1-16-11210/5

Obsah (6)§ 424§ 201§ 65§ 69§ 75§ 50

1-16-11210 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. jaanuar 2017 Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-11210 (16244001427) Kohtunik Deniss Minzatov Kohtu

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses Kristiina Erte Prokurör Süüdistatav N.T isikukood XXX, xxx 13.08.2014 Viru Maakohtu poolt

§ 201lg 2 p 1 järgi tingimisi vangistusega 6 kuud katseajaga 3 aastat.

Katseaja algus 13.08.

  1. Tõkendit ei ole kohaldatud. Istungi toimumise aeg 3.01.2017 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 247-§ 249, § 313, § 315-§ 319 kohus O T S U S T A S:
  2. Süüdi tunnistada N.T kuriteo toimepanemises

§ 424järgi ning mõista temale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

2. Vastavalt

§ 65

lg 2 suurendada käesoleva otsusega mõistetud karistust Viru Maakohtu 13.08.2014 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra s.o. 6 kuud vangistust ning mõista liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust. 3. Vastavalt

§ 69asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 300 (kolmsada) tundi.

  1. Määrata 300 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta alates kohtuotsuse jõustumisest.
  2. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustada N.T järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p 21 sätestatud kontrollnõudeid Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all: - Elama kohtu määratud alalises elukohas xxx - Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. - Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. - Saama kriminaalhooldusametniku eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 1-16-11210 - Mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 6.

§ 50

lg 1 alusel võtta N.T´ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3-(kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise algus alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt liiklusseaduse §-le 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Maanteeametile 7. Välja mõista N.T´ilt riigituludesse menetluskulud: 705 eurot sundraha, 96 eurot kaitsjatasu, 49 eurot ekspertiisikulud, Kokku 850 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700000048 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate normide või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõistes (KrMS § 318 lg 3 p 4, lg 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD N.T-le on süüdistus esitatud selles, et tema xxx paiku juhtis xxx maja juures mootorsõidukit xxx ja kellel tuvastati Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktiga nr 2169T ekspertiisi käigus narkootilise aine MDMA sisaldus uriinis ning keda vastavalt Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 sätetele loetakse joobeseisundis olevaks isikuks. Oma tegevusega pani N.T toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus N.T süüditunnistamist

§ 424

järgi ning palub mõista karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liita mõistetud karistusele Viru Maakohtu 13.08.2014.a kohtuotsusega mõistetud ja ära kandmata karistus 6 kuud vangistust, mõistes N.T-le liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 69

alusel asendada vangistus 300 (kolmesaja) tunni üldkasuliku tööga (arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd). Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada N.T kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö ajal järgima

§ 75

lg 1 toodud kontrollnõudeid ja kohustusi:

  1. a)elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2 1-16-11210
  2. b)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  3. c)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  4. d)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks;
  5. e)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  6. f)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt

§ 75

lg 2 p 2¹ kohustada N.T käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 50

lg 1 p 1 alusel nõuab prokurör kohtus N.T-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 (kolmeks) kuuks. Kohtuistung Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et süüdistatav N.T on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb N.T süüdi tunnistada

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud Kr

MS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on ekspertiisikulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2017.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 470 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 705 eurot (470*1,5=705). Kohus leiab, et menetluskulud tuleb välja mõista N.T-lt . Menetluskulud tasuda 12kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.