4-16-8733/12

Väärteoasi nr 4-16-8733 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-16-8733 Kohtunik Raina Pärn Väärteoasi Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri taotlus B.I-le asenduskaristuse kohaldamiseks Menetlustoiming Ebaselguse lahendamine kohtumääruses Süüdlane B.I Isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa maakond, e-post x RESOLUTSIOON
3. Täiendada Tartu Maakohtu 21.12.
4. a määruse resolutsiooni järgmise lausega: „Loobuda B.I-lt väärteoasjas nr 2490,15,000818 tasumata rahatrahvi sissenõudmisest“.
5. Lugeda Tartu Maakohtu 21.12.
6. a määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avaldus B.I asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata. Loobuda B.I-lt sissenõudmisest.“ väärteoasjas nr 2490,15,000818 tasumata suhtes rahatrahvi Kohtumäärus tuleb saata Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, kohtutäitur Ivi Kalmetile ja B.I-le. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalikult määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK 07.07.
7. a määras Politsei- ja Piirivalveamet Lõuna prefektuur väärteoasjas nr 249015000818 B.I-le LS § 223 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 75 trahviühikut, s.o 300 eurot (tl 3-4). Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta on jõustunud 27.07.
8. a. 01.12.
9. a edastati kohtule Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avaldus B.I-le asenduskaristuse kohaldamiseks. Avalduse kohaselt ei tasunud süüdlane rahatrahvi vabatahtlikult ning tema suhtes alustati täitemenetlust 07.07.
10. a. 31.10.
11. a teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest, rahatrahvi jääk 100 eurot (tl 6-7). Sellest ja juhindudes KarS § -st 72 ja TMS § 201 palub kohtuväline menetleja kohtul otsustada tasumata rahatrahvi summas 100 eurot asendamine arestiga (tl 2). Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 21.12.
12. a. 20.12.
13. a teatas B.I kohtule, et tal ei ole võimalik 21.12.
14. a kohtuistungile tulla, kuna B.I laps on 1-kuune ja tal ei ole võimalik rinnalast kellegi teise hoolde jätta. B.I selgitas telefonivestluses, et tema igakuiseks sissetulekuks on lastetoetused kogusummas 250 eurot ja emapalk. Emapalga suurust B.I öelda ei osanud, kuna ei ole emapalka veel saanud. Lastele makstav elatis on ebaregulaarne ja novembris
15. a sai ta viie lapse kohta elatist üksnes 60 eurot. Lapsed elavad enamuse ajast B.I-ga. B.I ei ole võimalik rahatrahve tasuda. B.I esitas kohtule trahvide osalise tasumise tõendamiseks maksekorraldused. Tartu Maakohtu 21.12.
16. a määrusega jättis kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri edastatud avalduse B.I suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata. Kohus, arvestades B.I sissetulekuid ja kohustusi, aga ka asjaolu, et B.I on 5 last (sh 4 alaealist, kellest noorim on 1-kuune), leidis, et ilmselgelt ei ole B.I võimalik rahatrahvi tasuda. Seda, et B.I puudub vara, millele sissenõuet pöörata, kinnitab ka kohtutäituri teade täitmise võimatusest. Kohus järeldas, et ilmselgelt oleks senini tasumata rahatrahvi tasumise korral tõsiselt ohustatud B.I ja tema alaealiste laste igapäevane toimetulek. Kohtu hinnangul esinevad alused rahatrahvi edasisest täitmisele pööramisest loobumiseks (VTMS § 2, KrMS § 418 lg 1 p 2). Kohus leidis, et kuna B.I on kõigest 1-kuune alaealine laps, ei ole tema puhul võimalik ka rahatrahvi asendamine arestiga. Kuna asenduskaristuse kandmine ei ole võimalik, jättis kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri taotluse asenduskaristuse kohaldamiseks VTMS § 211 lg 3 alusel rahuldamata. 20.02.
17. a edastas B.I kohtule kirja, milles soovis kohtumääruse sisu osas selgitust, kuna määrus ei ole talle arusaadav. 20.02.
18. a kirjaga selgitas kohus kohtumääruse sisu. 28.02.
19. a saabus kohtusse kohtutäitur Ivi Kalmeti kiri, mille kohaselt ei ole politsei loobunud trahvi sissenõudmisest. 21.12.
20. a määrus hõlmab üksnes asenduskaristuse kohaldamisest loobumist. Kui kohus soovib, et trahvi sissenõudmine tuleb lõpetada enne aegumistähtaja saabumist, peab see kohtumääruses olema märgitud. KOHTU SEISUKOHT 2 Kohus leiab, et Tartu Maakohtu 21.12.
21. a määruse täitmisel on tekkinud ebaselgused, mis tuleb käesoleva kohtumäärusega kõrvaldada. VTMS § 212 lg 1 sätestab muuhulgas, et käesolevas peatükis reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pööranud maakohtu kohtunik oma määrusega menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses. Tartu Maakohtu 21.12.
22. a määrusega jättis kohus taotluse B.I suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata. Kohtumääruse põhjendustes on kohus asunud seisukohale, et B.I sissetulekuid ja kohustusi arvestades on ilmne, et tal puuduvad võimalused rahatrahvi tasumiseks. Sealjuures on kohus tuginenud ka kohtutäituri teatele. Lisaks leidis kohus kõiki asjaolusid arvestades, et esinevad alused rahatrahvi edasisest täitmisele pööramisest loobumiseks. Seega asus kohus 21.12.
23. a määruses seisukohale, et B.I ja tema alaealiste laste igapäevane toimetulek on tõsiselt ohustatud kui rahatrahvi sissenõudmist jätkatakse. Üldjuhul toob rahatrahvi tasumise võimatus kaasa rahatrahvi asendamise teiseliigilise karistusega (arest või üldkasulik töö). Kohus leidis 21.12.
24. a määruses, et asenduskaristuse kohaldamine käesoleval juhul ei ole võimalik, kuna B.I on 1-kuune laps. Kohtutäituri 28.02.
25. a kirjast järelduvalt on jätkatud pärast kohtumääruse tegemist rahatrahvi sissenõudmist ja seda põhjusel, et kohtulahendi resolutsioon lahendas üksnes asenduskaristuse kohaldamist. Samuti ei ole rahatrahvi sissenõudmisest loobunud kohtuväline menetleja. Kuna kohus pidas rahatrahvi tasumata osa jätkuvat sissenõudmist põhjendamatuks, kuid ei märkinud seda määruse resolutsioonis, on tegemist ebaselgusega, mis tuleb käesoleva määrusega lahendada. Nimelt on kohus juba 21.12.
26. a määruses asunud seisukohale, et B.I-lt edasine rahatrahvi sissenõudmine ei ole põhjendatud VTMS § 2 ja KrMS § 418 lg 1 p 2 alusel. Kohus ei ole nimetatud asjaolu märkinud resolutsiooni, mis tuleb käesoleva määrusega kõrvaldada ja täiendada varasemat määrust vastavalt käesoleva määruse resolutsioonile. Raina Pärn Kohtunik 3