1-16-6147/19

(4)Võimalikul vabanemisel soovib elama asuda ema juurde aadressil xxx. Ema on andnud ka kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks nimetatud korteris. Kodukülastusel selgus, et korter ei vasta elektroonilise valve kohaldamise tehnilistele nõuetele. Kinnipeetava sõnul on tal põhiharidus, mille omandas xxx. Kooliajal oli õppimisega raskusi ning jäi ka korduvalt klassikursust kordama. On võimeline õppima lihtsamaid töid töö käigus. Vabaduses töötas ametlikult ettevõttes xxx ametikohal. Varasemalt on töötanud ametlikult teetöölisena ning ettevõttes xxx tislerina ning teinud ka betoonitöid. Eriala ei oma, kuid töötamise käigus on omandanud teatavaid tööoskusi, mis võivad kaasa aidata töökoha leidmisele. Vabaduses oli sissetulekuallikaks ka töövõimetuspension. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Kinnipeetava lähedaseks on ema, päritoluperekonda kuuluvad ka 3 venda ja õde. Isikul on täisealine poeg. Meditsiiniosakonna andmetel on diagnoositud nõrgamõistuslikkus, mis avaldub kerges kognitiivsete võimete puudes ja käitumishäiretes ning psüühika- ja käitumishäire, millega kaasnevad ärevushood. Viimased kolm kuritegu on kehalised väärkohtlemised. Isik võib kergesti kaotada enesevalitsuse ja käituda vägivaldselt. Käitumine on tingitud hetkeemotsioonidest. Isiku kuritegelik käitumine ei ole tingitud tema hoiakutest. Käesolev kuritegu on toime pandud katseajal olles. Väärteokorras karistatud kokku 28 korda, antud asjaolu viitab ühiskonnanormide eiramisele. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 38%, vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 58%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, Viru Vangla ei toeta isiku enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on F.I lähedaseks isikuks ema. Vestlusest viimasega selgus, et nende omavahelised suhted on positiivsed ja ta on valmis poega vabanemise järgselt igati toetama, et Verneril oleks võimalik naasta seaduskuuleka elu juurde. F.I päritoluperekonda kuuluvad veel ka 3 venda ja 1 õde, nendega on kontakt vähene. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on kinnipeetaval 1 täisealine poeg (xxx). Viru Vangla taotluse kohaselt soovib F.I asuda pärast vabanemist elama aadressile xxx Nimetatud aadressil elab tema ema, kes andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Kodukülastusel on kontrollitud elukoha vastavust elektroonilise järelevalve teostamise nõuetele ja selgus, et eluase ei vasta tehnilistele nõudmistele elektroonilise valve kohaldamiseks, kuna antud korter on väga kehvas ehituslikus ja antisanitaarses seisukorras, vajab põhjalikku remonti (räämas, prügiga üle kuhjatud, põrandad vajunud, uksed-aknad ja elektripistikud, -juhtmed vahetamata, samuti on sagedased voolukatkestused). Kinnistusraamatu väljatrüki kohaselt on korteri omanikuks xxx. Antud firma omanik hr R. Nixxx andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Viru Vangla andmetel on F.I ennetähtaegse vabanemise järgselt võimalik tööle asuda firmasse xxx. Kontrollimisel selgus, et antud firma esindaja ei olnud teadlik kinnipeetava soovist asuda nende juurde tööle. Telefonivestlusest selgus, et F.I on varasemalt nende juures töötanud, kuid tööleping on lõpetatud ning kinnipeetav ei ole rohkem nendega ühendust võtnud. Kinnipeetava ema sõnade kohaselt ta töötab ning on nõus poega kuni tema tööle asumiseni materiaalselt toetama ning võimalusel aitama ka töökoha leidmisel. Rahavastikuregistri andmetel on kinnipeetav töövõimetuspensionär. Süüdimõistetu käitumist vabaduses võib mõjutada tema korduv karistatus nii kriminaal- kui ka väärteokorras ning varasem alkoholi tarvitamine. Kriminaalhoolduse infosüsteemi andmetel on määratud kriminaalhooldused möödunud problemaatiliselt. F.I on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Rahvastikuregistri andmetel isikut tõendav dokument kehtib kuni 18.03.2019.a. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et nõustub kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 04.01.2017 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla F.I ennetähtaegset vangistusest vabastamist. F.I tunnistati süüdi Harju Maakohtu 15.07.2016 otsusega KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning karistati vangistusega 2 kuud. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11.05.2016 Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse - 1 aasta ja 6 kuud vangistuse – võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks vangistuse 1 aasta 7 kuud ja 28 päeva. Isik on varasemalt 2

(4)kriminaalkorras karistatud 4 korda, vangistust kannab teist korda. Isiku varasemad kuriteod on olnud vägivaldsed, toime pandud enesevalitsuse kaotamise tulemusel ning seotud pere- ja paarisuhetega. Isiku kuritegude toimepanemise soodusteguriks on vaimne tervis ja alkohol. Mööda ei saa vaadata ka sellest, et F.I pani viimase kuriteo toime eelmise kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse katseajal. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdlane ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdlane pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvan, et F.I puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on F.I ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ning kõrgohtlik lastele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vastavalt 38% ja 58%, mis on kõrge retsidiivsusnäitaja. F.I vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav F.I puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eestoodust, on prokuratuur F.I vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. F.I selgitas, et ei vasta tõele kriminaalhooldusametniku andmed, et ta tarvitab alkoholi, sest ametnik pole kordagi teda alkoholijoobes näinud. Sanuti on vale ametniku väide, et elukohas ei ole korralikku elektrivarustus. Ei ole õige, et ametnik kääib kodus ja väidab ei elektriga ei ole korras. Süüdimõistetu väidab, et elektrivarustusega on kõik korras, sest kodus oli remont ja kõik elektrijuhtmed on ära vahetatud. Samuti väitab süüdimõistetu, et ta ei hakka enam uusi kuritegusid toime panema. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et F.I tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral soovib F.I elama asuda aadressile xxx. Kodukülastusel selgus, et nimetatud korter ei vasta elektroonilise valve kohaldamise tehnilistele nõuetele. Kriminaalhooldusametniku poolt kohtule esitatud iseloomustusest nähtub, et korter on väga kehvas ehituslikus ja antisanitaarses seisukorras, vajab põhjalikku remonti (räämas, prügiga üle kuhjatud, põrandad vajunud, uksed-aknad ja elektripistikud, -juhtmed vahetamata, samuti on sagedased voolukatkestused). 3

(4)Tulenevalt Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra § 51 lg 3, ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kohus märgib, et ametnikul on õigusaktist tulenev pädevus isiku võimaliku elukoha kontrollimiseks ( nimetatud korra § 2 lg 1-1 ). Kriminaalhooldusametnik külastas elukohta 15.12.2016 ja sel ajal pole korteris remonti tehtud, korter on kehvad seisukorras, et elektrivarustuse võimalused ei ole piisavad. Selle kohta koostaski ametnik elektroonilise valve tingimuste täitmise lehe tlk 13. Nimetatud korra § 5-1 lg 2 p 2 alusel peab elukohas tagatud elektrienergiaga varustatus. Viimane säte tähendab, et varustatus peab olema piisav elektroonilise valve teostamiseks. Voolukatkestuste puhul ei ole elektrioga varustatuse tase piisav, et elektroonilise valve oleks efektiivselt tagatud. Kuna süüdimõistetul vabanemisjärgne elukoht ei vasta elektroonilise valve seadmete paigaldamise nõuetele, on täitmata elektroonilise valve kohaldamise formaalsed alused, mistõttu kohus ei pea vajalikuks analüüsida süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamise materiaalseid aluseid ning jätab süüdimõistetu F.I temale Harju Maakohtu 15.07.2016 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik 4