1-16-1873/254

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 22.12.2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-1873 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Svetlana Tarasova Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Nikita Grulevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu NIKITA GRULEV, isikukood 39005072219, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 27.01.2015 ja lõpp 27.04.2017 Kohtuasja läbivaatamise aeg 09.12.2016, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta NIKITA GRULEV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Nikita Grulevile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.11.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Nikita Grulevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 15.07.2016 otsusega tunnistati Nikita Grulev süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistuseks mõisteti talle 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuulus 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetav karistus Viru Maakohtu 30.01.2015 otsusega mõistetud karistuse 1 aasta 11 kuud 24 päeva vangistusega ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 27.01.2015. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung Kinnipeetav soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Alguses pidi minema elama rehabilitatsioonikeskusesse, kuid talle ei sobi sealsed tingimused ja sellepärast otsustas ümber. Selgitab, et talle ei pakuta seal tööd ja ravi eest peab ise maksma. Vabaduses saab ise endale tööd kindlustada ja ka ravi saab paremini kätte. Kui kohus vabastada ta tingimisi enne tähtaega, siis on ta nõus rehabilitatsioonikeskusesse minema. Pani toime vargusi, et narkootikume saada. Tunnistab oma süüd ja kahetseb. Enne vangistust jättis narkootikumide tarvitamise, vanglas on ta varguste, mitte narkootikumide pärast. Isikul on 2 kohta, kuhu saaks tööle minna, kuid garantiikirja ei saanud, sest tööandjad on talle võõrad. Alkoholiga ei ole isikul kunagi probleeme olnud. Distsiplinaarkaristused on suitsetamise eest selleks mitte ettenähtud kohas. Kui tööle ei saa, siis läheb õppima. Esialgu tahab siiski tööle minna, et jalad alla saada. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas ei toeta prokurör Nikita Grulevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna tema varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Teda on kriminaalkorras karistatud üheksal korral, reaalselt vangistust kannab ta teist korda. Kriminaalhooldus süüdimõistutule varasemalt piisavalt mõju ei avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist, mis muudab äärmiselt kaheldavaks, et uus määratav katseaeg kulgeks edukamalt. Vangistatul on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas ning et ta suudab vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks ühiskonna heaolu tema ennetähtaegse vabastamise korral ohustatud ning see ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Varasemalt oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega (enne vangistamist oli metadooni asendusravil) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et süüdimõistetu poolt uue üldise ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vastavalt 85% ja 51%, millised on suured riskid. Neil asjaoludel ei toeta prokuratuur Nikita Grulevi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul ei kaalu Nikita Grulevi positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Isikut on kriminaalkorras karistatud 9-l korral, vangistuses viibib ta teist korda. Seega ei ole kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused ei ole talle vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuriteod on varavastased, sh toimepandud vägivallaga, soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud erinevates sotsialiseerivates tegevustes, sh osalenud aktiivselt sotsiaalprogrammides Eluviisitreening ja Viha juhtimine, tugigrupi Corrigo töös ning vestlustes kriminaalse mõtteviisiga isikute mõjust käitumisele ja seosest kuritegevusega. Samuti on ta osalenud vangla tööhõives, varem koristajana, käesoleval ajal köögitöölisena. Isikul on vabanemisel võimalus asuda narko rehabilitatsioonikeskusesse vabade kohtade olemasolul, mistõttu ei ole elukoht kindel. Samuti puudub isikul garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek majandusliku toimetulemise soodustamiseks. Kinnipeetav ei ole kunagi ametlikult töötanud, sissetulekuks oli vabaduses kriminaalsel teel saadud tulu, kõik kuriteod on varavastased rahalise kasu saamiseks. Toimetulekut mõjutasid negatiivselt ka sõltuvusprobleemid. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, enamus kuritegudest on toimepandud grupis, samuti tunnistab ise mõjutatavust. Samuti on isikul narkosõltuvus, mida ise tunnistab. On varasemalt olnud metadooni asendusravil, kuid tulemusteta. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Nikita Grulevil on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud. Seega on tegemist isikuga, kes ei suuda ka vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda, kuna ta ei ole ka range järelevalve all viibides suutnud alluda korraldustele, järgida kehtestatud nõudeid. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 85% ning uue vägivaldse kuriteo puhul 51%, milliste näol on tegemist väga kõrgete riskiga. Kohus leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ei ole põhjendatud, kuna isik on varem 3-l korral kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud talle pandud kontrollnõudeid ja lisakohustusi ning pannud katseajal toime uusi kuritegusid. Seega puudub kohtul kindlus selles, et sel korral kriminaalhooldus ja katseaeg mööduksid probleemideta. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ja üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning leiab, et Nikita Grulevi puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Prokuratuur ja vangla ei toeta samuti isiku vangistusest ennetähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Nikita Grulevi vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisega. Kohtunik (digitaalselt allkirjastatud) Kristel Vedro