MS § 426, § 432 , määras: Jätta R.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Arvo Suubani taotlus ja määrata tema poolt R.P-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 72 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 60 eurot, ning käibemaks 12 eurot). Välja mõista R.P-lt kriminaalmenetluse kulud: 72 eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest. R.P tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus „R.P 114-3490 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. 1
, § 199 lg 2 p 8, § 215 lg 2 p 1,2, § 328 lg 1 ja § 274 lg 1 järgi ning karistuseks mõistis kohus talle
MS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks jäi 1 aasta 10 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 24.05.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 2 aastat 2 kuud vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõistis kohus R.P-le 4 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvestas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ning mõistis R.P-le lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise alus 05.12.2013, lõpp 04.12.
lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Viru Maakohus arvestas asjaolu, et eelmine kohtumäärus kinnipeetava R.P vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise otsustamise kohta jõustus 05.04.2016, seega ei olnud määruse tegemise hetkeks möödunud VangS § 76 lg 4 sätestatud üheaastast tähtaega. Tartu Ringkonnakohus tühistas 22.11.2016 määrusega Viru Maakohtu 19.10.2016 määruse, kuna leidis, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele VangS § 76 lg 3, mille kohaselt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel
lg 1 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast
lg 2 p -s 2 või § 761 lg-s 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Viru Vangla esitas 05.10.2016 maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Nimetatud kuupäevaks oli kaebuse esitaja karistusest ära kandnud 2 aastat ja 10 kuud, mis on enam kui kaks kolmandikku kantavast karistusajast. Seega, on kaebaja ära kandnud nõutava karistusaja, mis on VangS § 76 lg-st 3 tuleneva tähtaja eelduseks. Varasem kohtumäärus kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise otsustamise kohta jõustus 05.04.
lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. R.P on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 19.05.2014 otsusega lühimenetluse korras
Teda karistati
MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1 aasta 10 kuuni.
Lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on 3 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusaeg on 05.12.2013 ja lõpp 04.12.2017. R.P ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Harju Maakohtu 24.05.2013 kohtuotsusega antud võimalust suuremat osa karistusest vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi isiku- ja varavastaseid kuritegusid. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste võimaliku panemisega süüdimõistetule. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt katseajal uue kuriteo toimepanemine, st katseaja tingimuste raskeim rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamise- ja narkootikumide tarvitamisega (vangistuses on diagnoositud mitmete psühhoaktiivsete ainete kiritarvitamine), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kuna R.P kannab
lg 2 alusel mõistetud liitkaristust mh
p 1 järgi ettenähtud esimese astme tahtliku kuriteo toimepanemise eest, ei kuulu tema puhul kohaldamisele
§-i 761 lg-s 2 sätestatud kohustusliku vabastamise nõue. Varasemalt mõistetud šokivangistus ning tingimisi määratud karistus ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Kinnipeetaval kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on R.P poolt üldise uue mittevägivaldse kuriteo ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vastavalt 56 % ja 59 %. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on R.P ohtlik avalikkusele ja ametnikele (risk ühiskonnas). Harju Maakohtu 24.05.2013 kohtuotsusega mõisteti R.P-le karistus
i § 118 sätestatud alammäärale lähedases määras. (KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra). Seega karistuse lühendamine ennetähtaegse vabanemisega, vähemalt sellises mahus, ei oleks ilmselgelt põhjendatud ja õiglane. Kuriteo alaealisena toime pannud süüdlase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks formaalsed alused (
Samas arvestades käesolevas seisukohas toodud asjaolusid, ei ole kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal põhjendatud. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. R.P puhul käesoleval ajal selliseid veenvaid asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta R.P vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu R.P selgitas, et ta soovib elada edasi seadusekuulekalt ega hakka uusi kuritegusid toime panema. Kaitsja arvates on isiku ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Isikul on läbitud 2 sotsiaalprogrammi, ja ta oli hõivatud vanglas majandustöödel. See aitab isikule hakata vabaduses korralikult käituma. Teda toetava tema lähedused. See ka vvägenda uue kuriteo toimepanemise riski. Arvestada tuleb, et isik on vangistuses alates detsembrist 2013 ehk karistuse suurem osa on ära kantud ja on alust arvata, et karistuse eesmärgid on saavutatud. Sellele osutab kas asjaolu, et isiku käitumine vanglas on hea. 4
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane teise astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Sama sätte lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 76 sätestatut.
lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul on põhiharidus, mille omandas xxx. Õpinguid jätkas xxxerialal, kuid jättis need pooleli. Vangistuses ei ole erialaõpingutele asunud. Enne vangistust oli R.P hõivatud õppimisega ning oli onu täielikul ülalpidamisel. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Käesolevat karistust kannab kehalise väärkohtlemise, varguse, asja omavolilise kasutamise, põgenemise ja võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise eest. Varem on teda karistatud tervisekahju tekitamise, avaliku korra raske rikkumise ja asja omavolilise kasutamise eest. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, lisandunud on vägivald võimuesindaja suhtes, ajendiks majandusliku kasu saamine, soodusteguriks alkoholi tarvitamine ja grupi mõju. Kuriteod on toime pandud alaealisena. Kehtivaid väärteokaristusi on 2, mõlemad
Kohus leiab, et isiku varasem karistus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole sellest järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti on süüdimõistetut karistatud väärteokorras erinevate väärtegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kuivõrd kinnipeetav on varasemalt kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid rikkunud, poleks kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele. Samas tuleb positiivseks lugeda, et kinnipeetav on omandanud vangistuses olles põhihariduse, osalenud tööhõives, sotsiaalprogrammides xxx ning omandanud riigikeele xxxtaseme. Nimetatud asjaolude alusel saab kohus järeldada, et kinnipidamisasutus avaldab iskule positiivset mõju. Kinnipeetav omab Elamisloakaarti, mis kehtib kuni 18.07.2018. Vabanemise korral on süüdimõistetul võimalik asuda elama aadressile xxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, mis on rahuldavas seisukorras ning kuulub kinnipeetava onule, kes käesoleval ajal elab seal üksi. R.P puudub vabanedes nii õppimis- kui töökoht, kuid onu ja õde on nõus teda toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Käesoleval ajal jätkab R.P suhtlemist onu, ema ja õega telefoni teel. Nimetatut tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad 5
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu R.P-le Harju Maakohtu 19.05.2014 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.