Obsah (5)

§ 221§ 7§ 58§ 2§ 35

4-18-4253 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Sekretär Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja: Harju Maakohus, Tallinna kohtumaj

) § 221 lg 1 järgi rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o 60 eurot. R.F (isikukood XXX ; Eesti Vabariigi kodanik ; emakeel: vene keel; töökoht: xxx, autojuht; elukoht: xxx) PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, esindaja Liina Sarapuu RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja § -dest 133-134 maakohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrulltalituse 31. juuli 2018. a kiirmenetluses tehtud otsus väärteoasjas nr 231618003550, millega karistati R.F

§ 221

lg 1 järgi rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o 60 eurot, selle eest, et ta sõitis fooridega reguleeritud ristmikule foori keelava punase tule ajal. 2. Teha uus otsus, millega karistada R.F

§ 221

lg 1 järgi rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o 60 eurot, selle eest, et ta sõitis fooridega reguleerit ud jalakäijate ülekäigurajale foori keelava punase tule ajal.

1. Jätta menetlusaluse isiku R. F-i kaebus rahuldamata.
2. Rahatrahv 15 trahviühikut, s.o 60 eurot, tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
3. 1 4-18-4253
4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi tähtaegselt, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
5. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseiniku V L
7. juuli
8. a otsusega karistati R. F liiklusseaduse (

) § 58 lg 3 rikkumise eest

§ 221lg 1 järgi rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o 60 eurot.

Rikkumise kirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit Pärnu maanteel Viru Väljaku ja Väike -Karja tänavate vahel. Ta sõitis fooridega reguleeritud ristmikule foori keelava punase tule ajal. Liiklust ohustamata oleks isik võinud sõidukiga peatuda enne ristmikku. Menetlusaluse isiku kaebus

1. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist, põhjendades seda järgnevalt. Otsuse tegemisel ja karistuse määramisel ei võtnud menetleja arvesse kõiki asjaolusid. Liikudes ringristmikul ja pöörates Pärnu maanteele oli R. F-i tähelepanu suunatud samas suunas liikunud turismibussile, kes varjas ära valgusfoori. Tihti keeravad need bussid ootamatult, ilma suunda näitamata ette. Menetlusalune isik märkas küll valgusfooris süttinud kollase tule, kuid leidis, et hädapidurdamine oli sel hetkel ohtlikum, kui ristmiku ületamine. Kohtuistung
2. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik oma kaebuse juurde, selgitades, et tema vaatevälja varjas tema sõiduki kõrval paremas reas peatunud turismibuss, mistõttu ta nägi valgusfooris süttinud kollast tuld alles turismibussist ette jõudmisel. Sel ajal ei olnuks peatumine enne valgusfoori enam võimalik. Menetlusalune isik kinnitas, et tema hinnangul ületas ta ristmiku kollase valgusfoori tulega, mida ta nägi bussist ettejõudmisel. R.F viitas ka sellele, et ringristmikul liikus tema taga ka teisi sõidukeid, mistõttu pidurdamine võinuks neid ohustada, nentides siiski, et tema järel liikunud sõiduk võis pöörata ka Viru tänavale.
3. Kohtuväline menetleja palus jätta kiirmenetluses tehtud otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata.
4. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle politseiametnik V L ja avaldati tõendina riikliku järelevalve käigus tehtud ja väärteotoimikule lisatud videosalvestis. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja 2 4-18-4253 õiguslikke asjaolusid. 7.

§ 221

lg 1 kohaselt karistatakse juhi poolt ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest foori keelava tule ajal rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 7lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt on foori keelavad tuled kollane ja punane.

Kollane tuli keelab liikuda, peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu. K ui kollane tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigu rajal, tuleb liikumist jätkata. Punane keelab liikuda. 8. Menetlusalusele isikule heidetakse kiirmenetluse otsuses sisalduva teokirjelduse kohaselt ette seda, et ta sõitis fooridega reguleeritud ristmikule foori keelava punase tule ajal. Lisaks on märgitud, et isik võinuks peatuda enne ristmikku, ohustamata sellega liiklust. Õiguslikult heidetakse R.F-ile ette reguleeritud ristmikul liiklemise nõuete ehk

§ 58

lg 3 rikkumist, mille kohaselt foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni. Teokirjelduse kohaselt toimus rikkumine Pärnu maanteel Viru väljaku ja Väike -Karja tänava vahelisel lõigul.

1. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse tegemisel rikkunud väärteomenetluse õigust. Väärteoasja arutamisel uuris kohus teo toimepanemisse puutuvalt järgmisi tõendeid: menetlusaluse isiku R.F-i ütlused, politseiametnikust tunnistaja V L ütlused ja sündmuskohal riikliku järelevalve käigus tehtud videosalvestis, mis on tõendina kasutatav koostoimes tunnistaja V. L ütlustega, kes selgitas videosalvestise tegemise asjaolusid. VTMS § 313 lg 1 kohaselt võib kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses, osaleda kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta. V. L tegi kiirmenetluse otsuse ja andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta viibis riikliku järelevalve tegemisel politseisõidukis ja tajus vahetult sündmuse asjaolusid, mis olid otsuse tegemise aluseks.
2. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustest koostoimes videosalvestisega nähtub, et menetlusalune isik liikus Pärnu maanteel, sõites välja Viru Väljaku ringristmikult ja liikudes seejärel Pärnu maanteel asuvale valgusfooriga reguleeritud jalakäijate ülekäigurajale. Seejuures on kohtu hinnangul videosalvestisega tõendatud, et menetlusalune isik ületas jalakäijate ülekäiguraja ees asuva stoppjoone ajal, mil valgusfooris põles punane ehk keelav tuli. Seda kinnitavad ka tunnistaja ütlused. Menetlusaluse isiku enda ütlusi selles osas, et ta ületas stoppjoone kollase fooritulega, ei pea kohus usaldusväärseks, vaid leiab, et need on tingitud soovist pisendada enda rikkumise tähtsust. Samuti on võimalik, et R.F ei tajunud täpselt, mis ajal foorituli vahetus kollasest punaseks. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et menetlusalune isik ületas enne jalakäijate ülekäigurada asuva stoppjoone keelava ehk punase fooritulega. Punane foorit uli keelab liikumise täielikult. Menetlusaluse isiku reageerimiskohustus tekkis seejuures juba varem, kui valgusfooris süttis kollane, seega samuti üldjuhul liikumis t keelav tuli. Nii tunnistaja V. L ütlustest kui ka videosalvestisest nähtub, et vahetult menetlusaluse isiku sõiduki järel ei liikunud teisi sõidukeid, mistõttu puudub alus arvata, et pidurdamine enne jalakäijate ülekäigurada olnuks teistele liiklejatele või menetlusalusele isikule ohtlik. 3 4-18-4253
3. Võttes arvesse teo asjaolusid leiab k ohus, et R.F pani teo toime vähemalt kergemeelsusega, mis vastab

§ 221lg 1 subjektiivse koosseisu tunnustele tulenevalt Kar

S § 15 lg -st

1. Menetlusaluse isiku enda ütluste kohaselt ei jälginud ta tema vaateväljas olevat tee vasakul poolel asuvat valgusfoori ja paremal asuv at valgusfoori varjas buss. R.F kinnitas, et nägi valgusfoori koll ast tuld seisvast bussist möödudes. Videosalvestise kohaselt toimus see enne stoppjoone ületamist. Samuti nägi menetlusalune isik juba enne bussist möödumist , et buss peatus valgusfoori ees. Võttes arvesse, et nii videosalvestiselt nähtuva lt kui ka isiku enda ütluste kohaselt ei püüdnudki ta ülekäigurajale lähenedes sõidukit pidurdada, on ilmne, et R.F pidas võimalikuks, et ta ületab stoppjoone punase fooritulega, lootes seda vältida kohusetundetuse tõttu. Kohtu hinnangul ei esine ka õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.
2. Teole antud õigusliku hinnangu põhjendatuse hindamisel märgib kohus järgmist. 12.
3. VTMS § 87 näeb ette, et väärteoasja arutatakse menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis (kiirmenetluse otsuses) sätestatud ulatuses. Kohus ei saa tuvastada faktilisi asjaolusid, mida ei ole kirjeldatud kiirmenetluse otsuses (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. märtsi
5. a otsus asjas nr 3-1-1-5-15, p 6 ja
6. oktoobri
7. a otsus asjas nr 3-1-1-5607, p 16). Eeltoodu ei välista kohtu õigust anda teole uus õiguslik hinnang, kui selle käigus on tagatud menetlusaluse isiku kaitseõigus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. aprilli
9. aotsus asjas nr 3-1-1-23-15, p 71;
10. mai
11. a otsus asjas nr 3-1-1-39-11, p-d 7-8;
12. märtsi
13. a otsus nr 3-1-1-5-15, p 10). 12.
14. Kohus peab vajalikuks täpsustada teo kvalifikatsiooni aluseks olevat õigusnormi.

§ 221

lg 1 näeb ette karistuse juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest. Kohtuvälise menetleja hinnangu kohaselt sõitis menetlusalune isik kiirmenetluse otsuses märgitud kohas foori keelava ehk punase tule ajal ristmikule, rikkudes sellega

§ 58

lg -t 3.

§ 2

p 68 kohaselt on ristmik samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud ala. Kohtu hinnangul ei vasta Pärnu maantee Viru Väljaku ja VäikeKarja tänava vaheline lõik, kus tegu toime pandi, ristmiku õiguslikule definitsioonile, vaid tegemist on sõidutee ületamiseks ettenähtud jalakäijate ülekäigurajaga

§ 2p 100 tähenduses.

Praegusel juhul ei sõitnud menetlusalune juht seega foori punase tule ajal reguleeritud ristmikule, vaid sõidutee ületamiseks mõeldud reguleeritud jalakäijate ülekäigurajale.

§ 35

p 10 kohaselt, kui foorituli või reguleerija märguanne keelab juhil sõita reguleeritavale ülekäigurajale, peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees, nende puudumisel ülekäiguraja ees. 12.3. Kohus leiab, et ka praegusel juhul on ebatäpsus teole antavas õiguslikus hinnangus kohtumenetluses kõrvaldatav. Väärteoasja arutamisel on kahtlusteta tuvastatud teo toimepanemise koht. R.F lasus

§ 35

p-st 10 tulenev kohustus peatuda foori punase ehk keelava tule ajal stoppjoone ees. Kohtu hinnangul ei riivata õigusliku olukorra täpsustamisega lubamatult isiku kaitseõigust, sest väärteoasjas esitatud kaebuses vaidlustati seda, kas isik sõitis mootorsõiduki juhina kiirmenetluse otsuses nimetatud teelõigule foori keelava tule ajal. Vaidluse tuum ei muutu seega olenemata sellest, kas käsitada teo toimepanemise kohta jalakäijate ülekäiguraja või ristmikuna, sest juhi kohustused mõlemal juhul tulenevad fooritule ja stoppjoone olemasolust. Seega leiab kohus, et menetlusalune isik 4 4-18-4253 rikkus

§ 35

p- s 10 sisalduva kohustuse, mis vastab

§ 221

lg 1 süüteokoosseisule – mootorsõiduki juhi poolt foori keelava tule ajal reguleeritud jalakäijate ülekäigurajale sõitmine, milles teda tuleb teda ka karistada. 13.

§ 221lg 1 näeb põhikari stusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Karistuse määramise alus on Kar

S § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 14.

§ 221

lg 1 näeb ette karistuse jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest foori keelava tule ajal, milleks on nii kollane (seaduses ette nähtud eranditega) kui ka punane tuli. Kohus tuvastas, et menetlusalune isik ületas stoppjoone valgusfoori punase tulega. Punase tule süttimisel põleb reeglina jalakäijatele jalakäigurajal lubav ehk roheline tuli, mistõttu on rikkumisega kaasnev potentsiaalne oht suurem. Praegusel juhul pani R. F teo toime tööpäeva hommikul elava liiklusega kesklinna tänaval asuval jalakäijate ülekäigurajal. Menetlusalune isik töötab taksojuhina, mistõttu peab ta professionaalse juhina olla keskmisest liiklejast teadlikum liiklusega kaasnevatest ohtudest ja ka tähelepanelikum nende suhtes. Eeltoodust tulenevalt ja pidades silmas, et kohtu mõistetav karistus kaebemenetluses ei saa olla raskem kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud karistusest, mõistab kohus R.F-ile

§ 221lg 1 alusel karistusena rahatrahvi 15 trahviühikut, s.o 60 eurot.

1. J uhindudes VTMS § 132 p-st 2, tühistab maakohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrulltalituse
2. juuli
3. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 231618003550, millega karistati R. F

§ 221

lg 1 järgi rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o 60 eurot, selle eest, et ta sõitis fooridega reguleeritud ristmikule foori keelava punase tule ajal. Kohus teeb uue otsuse, millega karistab R.F

§ 221

lg 1 järgi rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o 60 eurot, selle eest, et ta sõitis fooridega reguleeritud jalakäijate ülekäigurajale foori keelava punase tule ajal. Menetlusaluse isiku kaebuse jätab kohus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 5