1-12-9858/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-9858 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Paavo Randma, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. augusti 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S.O (S.O) kaitsja vandeadvokaadi abi Mihkel Gaveri määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1:
3. Jätta Viru Maakohtu
4. augusti 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu S.O kaitsja vandeadvokaadi abi Mihkel Gaveri määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 43,20 eurot (sh käibemaks 7,20 eurot) vandeadvokaadi abi Mihkel Gaverile määruskaebemenetluses S.O-le riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista S.O-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi abi Mihkel Gaveri poolt osutatud õigusabi eest 43,20 eurot riigituludesse.
7. S.O tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „S.O 1-12-9858 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
9. Viru Maakohtu 13.08.2013 määrusega jäeti S.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. S.O mõisteti süüdi Viru Maakohtu 16.10.2012 kohtuotsusega KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati 6-kuuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu 27.09.2012 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 4 kuu 1 päev võrra, mõistes S.O-le liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud vangistust. Vangistuse kandmise alguseks loeti 25.10.
10. Esimese astme kohtu määruse sisu
11. Kohus, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja kaitsja arvamuse ning tutvunud prokuröri arvamusega, leidis, et S.O ingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine on käesoleval ajal ennatlik. Kohus põhistas oma otsustust järgmiselt. 2.1 Kohus arvestas, et isik on vangistuses osalenud sotsiaalabiprogrammis „Eluviisitreening“. Samuti, et isik tunnistab oma alkoholiprobleemi ning mõistab, et alkoholi tõttu on elus palju probleeme olnud, kuid ei ole probleemilahenduseni veel jõudnud, sest ei suuda „ei“ öelda ning seetõttu on täielikult alkoholi tarvitamisest loobumine raske. Kohus märkis, et üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 44% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 45%. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik tarvitab alkoholi. Maakohus leidis, et isiku kuritegelik käitumine on otseses seoses alkoholi kuritarvitamisega. Sellest võib järeldada, et isik võib ohustada oma käitumisega avalikkust. 2.2 Maakohus asus seisukohale, et katseajal uue kuriteo toimepanemine ning kontrollnõuete mittejärgmine näitavad isiku suutmatust ühiskonnas kehtestatud normidest kinni pidada ning talle pandud kohustusi järgida, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Maakohtul avaldas, et puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb Viru Maakohtu määruse tühistamist. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised. 3.1 Kaitsja märgib, et isikule on vabanedes garanteeritud elukoht vanemate kodus, kus elavad ka isiku vend ja õde. S.O mõlemad vanemad töötavad ning teised perekonna liikmed peale kinnipeetava enda ei ole kriminaalkorras karistatud. Perekonda on andnud nõusoleku toetada S.O peale vabanemist materiaalselt. Isik on koheselt vangistusse saabumisest olnud hõivatud tööga – algul vanglasiseste töödega, alates avavanglasse paigutamisest aga tööga Uhtna alevikus, kus ehitab kilpmaju. 60 kilomeetri kaugusel töötamise lubamine näitab kaitsja hinnangul, et Viru Vangla on veendunud, et isik suudab õiguskuulekalt käituda. Ettevõtte, kus S.O praegu avavanglas töötab, on nõus ta tööle võtma ka peale vabanemist. Samuti on suulise garantii isiku töölevõtmise kohta andnud isiku ülemus ettevõttes, kus S.O töötas enne vangistust. Kaitsja peab oluliseks, et S.O ei ole ühtegi distsiplinaarkaristust ning kriminaalhooldaja 10.06.2013 arvamuse kohaselt ei esine S.O puhul kõrget riski uute kuritegude toimepanemises. 3.2 Kaitsja rõhutab, et isik mõistab, et alkohol on põhjustanud talle elus mitmeid probleeme. Need probleemid on olnud seotud isiku psühholoogiliste probleemidega, mis tekkisid seoses suurte muutustega tema elus. Nende probleemide tõttu on S.O osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja kasutanud vanglas pakutavat arstiabi, et olla nendest probleemidest üle. Isikul on kavas jätkata ravi ka pärast vabanemist. 2
13. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile ja süüdimõistetule anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 12.09.
14. Nimetatud kuupäevaks seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et S.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine tema allutamisega elektroonilisele valvele ei ole põhjendatud. Maakohus on S.O puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. 5.1 Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et S.O ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on osaliselt arvestanud ka määruskaebuses esitatud S.O positiivselt iseloomustavate asjaoludega – sotsiaalprogrammides osalemine. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et S.O iseloomustuses on veelgi positiivseid momente, mis puudutavad isiku käitumist vangistuses. Samuti möönab ringkonnakohus, et maakohus ei ole oma määruses kõiki nimetatud asjaolusid käsitlenud, kuid samas on põhjendatult leidnud, et süüdimõistetu käitumine vabaduses näitab, et ta ei ole võimeline hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest, ta ei suuda alluda ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning kriminaalhooldus ei osuta S.O-le piisavat mõju. Ringkonnakohus leiab, et kuigi S.O kannab määruskaebuse kohaselt karistust avavanglaosakonnas ja töötab igapäevaselt ligi 60 kilomeetri kaugusel, ei saa tema käitumist avavanglas ja sealt töötades võrdsustada käitumisega vabaduses, kus sisuliselt puudub kontroll isiku tegevuse üle. Maakohus on õigesti leidnud, et arvestades varasemalt katseajal uue kuriteo toimepanemist ja kontrollnõuete mittejärgimist, on isiku vabastamine enne tähtaega ennatlik, sest puudub veendumus, et S.O suudaks ennetähtaegse vabanemisega kaasneva katseaja ja talle pandavad kohustuse täita nõuetekohaselt. Ringkonnakohus peab oluliseks ka asjaolu, et käesolevaks ajaks ei ole S.O ära kandnud isegi poolt temale mõistetud vanglakaristusest. Ka on S.O kuritegelik käitumine seotud alkoholi kuritarvitamisega ja tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendavad tema resotsialiseerimise võimalust ning avavangla kaudu vabadusse naastes on S.O vangistusest vabanemise ajaks eeldatavalt paremini kinnistunud positiivsed käitumisharjumused ning tõenäosus vabaduses uute kuritegudeta oma elu jätkamiseks on suurem. Ka ringkonnakohtu hinnangul oleks kinnipeetaval, arvestades tema kuritegude toimepanemist katseajal, vaja kinnistada rangema järelevalve tingimustes õiguskuulekat käitumist. 5.2 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga ja tema varasema elukäiguga ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. 3
16. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. KrMS § 187 lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Tiit Lõhmus Paavo Randma 4 Mati Kartau