lg 2 p 7,8 järgi tingimisi vangistusega 2 kuud katseajaga 18 kuud; - 24.05.2006.a. Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 7 järgi vangistusega 3 aastat,
lg 2 alusel lõpliku liitkaristusega 3 aastat ja 2 kuud vangistust; - 27.09.2006.a. Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 4,7,8 järgi vangistusega 2 kuud,
S § 22 lg 3 alusel vangistusega 1 kuu;
lg 1 alusel vangistusega 2 kuud;
vabastatud Tartu Maakohtu poolt tingimisi enne tähtaega
alusel – karistuse ärakandmata osa 1 aasta 6 kuud ja 14 päeva vangistust; - 07.10.2010.a. Tartu Maakohtu poolt
järgi tingimisi vangistusega 4 kuud katseajaga 18 kuud; tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 19.07.2012.
Süüdi tunnistada A. A.
2.
A. suhtes täielikult täitmisele, kui A. A. 2 (kahe) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu- või töökoha muutmiseks. Määrata A. A. katseajaks Tartu kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vangla
Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdistatavale karistuseks
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 8 kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tema suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Anda A. A. katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle
xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu- või töökoha muutmiseks. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai A. A. aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil selgitas A. A. kokkuleppe sõlmimise asjaolusid, märkis, et kokkulepe oli tema vaba tahe. A. A. nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus selle otsusena kinnitada. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada kokkuleppes näidatud kuriteos ja karistus tuleb mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel kuuluvad A. A. sissenõudmisele kriminaalmenetluse kulud – määratud kaitsja tasu, mis nähtuvalt kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt taotlusest (tl 36) on tasu kriminaalasja kohtueelses menetluses määratud kaitsja poolt osutatud riigi õigusabi eest 85,44 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras s.o. 435 eurot, sest A. A. pani toime teise astme kuriteo. Arvestades süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid määrab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel, et menetluskulud tuleb A. A. tasuda ositi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.