lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahv iühiku ulatuses, s.o 600 eurot. Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse varavastaste süütegude grupp. Me netlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik : V.H , XXX, elukoht: xxxx, e-post: xxxx RESOLUTSIOON
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest raha trahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot rahuldamata. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupi väärteomenetleja Ravil Khair Al-Dini 21.03.2018 otsus nr 2315,17,008635 V.H karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot muutmata ja tühistamata. V aidlustatud otsusega määratud rahatrahv kogusummas 600 (kuussada) eurot tuleb
lg 2 ja 3 alusel alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest 6 kuu jooksul igakuistes võrdsetes osades 100 euro kaupa kuus, tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot selles, et viibides KÜ Xxxx parkla territooriumil rikkus teadvalt võõrast asja ja nimelt lõikas ketaslõikajaga läbi rattaluku, mis lukustas sõiduauto reg nr XXXXXX ratta, ning tõstis rattaluku oma sõiduki pagasiruumi ja andis hiljem asja KÜ esimehele. Selle teoga on tekitatud kahju summas 200 eurot. Sellega pani V.H toime
süüteokoosseisus kirjeldatud võõra asja kahjustamise, millega tekitatud kahju ei ületanud olulise kahju piiri, s.o isik pani toime
Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja alljärgneva kaebuse Kaebaja leiab, et Kohtuvälise menetleja Otsus on ebaõige. Asjaolud ja põhjendused. Kaebaja ema AR (i.k. xxxxxxxxxxx) on korteriomandi Xxxx (edaspidi Korteriomand) omanik ja elamu AR (edaspidi Elamu) kinnistu (edaspidi Kinnistu) kaasomanik (lisa 2, kinnistusraamatu väljavõtte) ja on sõiduauto reg nr XXXXXX (edaspidi Sõiduauto) omanik. AR määras Kaebajat Sõiduauto vastutavaks kasujaks ja valdajaks. Kaebaja elab koos emaga AR Korteriomandis. AR andis Kaebajale õiguse Korteriomandi ja Kaasomandi kasutamiseks ja valdamiseks. Kaebaja kasutab Sõiduauto parkimiseks Kaasomandi kinnistu Elamu kõrval. Kaasomandi kinnistu on AR kaasomand ja seega ARl ja Kaebajal on õigus kasutada ja vallata Kaasomandi oma nägemise järgi, s.h. parkida Sõiduauto. 05.12.2017 xxx OÜ omavoliliselt lukustas Sõiduauto rattalukuga. 08.12.2017 Kaebaja teatas politseile (lisa 3, Kaebaja teade politseile), et Xxx OÜ omavoliliselt lukustas Sõiduauto ratta. Kaebaja edastas teade Xxx OÜ-le (lisa 4, Kaebaja teade Xxx OÜ-le) Politsei- ja Piirivalveameti Ida-Harju politseijaoskonna piirkonnavanem Tarvo Handsmitt vastas Kaebajale 14.12.2017 kirjas nr 2.1-3/34647-2 (lisa 5, Politsei kiri), et tegemist on tsiviilvaidlusega. Xxx OÜ teatas Kaebajale, et ei võta rattaluku maha. Seoses sellega Kaebaja ise võttis rattaluku maha ja vabastas Sõiduauto kasutamiseks. Väärteomenetleja Ravil Khair Al -Din koostas 28.02.2018 väärteoprotokolli, mille kohaselt Kaebaja rikk us teadvalt võõra asja (võtsin maha Xxx OÜ rattaluku). Kohtuväline menetleja tegi 21.03.2018 Otsuse, millega määras Kaebajale võõra asja rikkumise eest
600.00 EUR. Kaebaja vaidlustab Otsuse ja leiab, et see on ebaõige. Kaebaja põhjendused Otsus on põhjendamatu. 2 Järgmised Otsuses esitatud asjaolud ja põhjendused, mille alusel on tehtud Ot sus, on tõendamata ja paljasõnalised:
4 Väärteoprotokollis ei ole tuvastatud asjaolu, et Kaebaja pani toime tegu kasu saamiseks. Karistusseadustiku § 218 lg 1 on kohaldatav ainult siis, kui vastav varavastase tegu pannakse selle varast kasu saamiseks. Juhul kui varavastase tegu pannakse toime ilma varalise kasu saamata, siis
Otsuse kohaselt „Tõendikogumist tuleneb, et Kaebaja lõikas rattalukku ketaslõikajaga läbi ning seega on tegemist hävitatud asjaga. Asja hävitamine on selle omaduste (eelkõige füüsilise substantsi) selline muutmine, mille tagajärjel muutub see senisel eesmärgil kasutuskõlbmatuks. Igasugune hävitamine tähendab ühtlasi substantsi kahjustamist.“ Otsuse kohaselt rattalukk Kaebaja poolt on tehtud kasutuskõlbmatuks ja seega sellest ei ole võimalik saada kasu. On oluline ka asjaolu, et Kaebaja juba enne rattalukku eemaldamist teatas Xxx OÜ -le, et nemad saavad iga hetk võtta rattalukku endale ja selle ära viia. Kaebaja korduvalt kinnitas seda Kohtuvälise menetlejale. Otsuses ka on märgitud, et rattalukk asub Kaebaja hoiul. Seega on tõendatud, et Kaebaja ei soovinud ja ei soovi ka praegu saada rattalukust kasu ja tema eesmärgiks oli ainult Sõiduauto ratta vabastamine ja Sõiduauto üle tegeliku võimu teostamine, selleks, et saaks Sõiduauto kasutada ja sellega sõita.
lg 1 järgi,
Menetleja määras isikule karistuseks selle rikkumise eest rahatrahvi 150 trahviühikut s.o 600 eurot. Rahatrahv on määratud tasuda ositi, tasumise tähtpäevaks on 18.10.
Edasikaebuse on tinginud kaitsja veendumus, et
lg 1 on „kohaldatav ainult siis, kui vastav varavastane tegu pannakse selle varast kasu saamiseks". Kuna asja kahjustamisega isik ei saanud kasu, siis kaitsja arvates pole täidetud ka süüteo koosseis. Väärteomenetleja sellise seaduse tõlgendusega ei nõustu ning leiab, et kaitsja ei erista rikutud õigusnormi ja teo kvalifitseerimist väärteomenetluses. 8. Kaitsja heidab menetlejale ka ette seda, et piirkonnapolitseinik enne rattaluku lõhkumist vastas menetlusaluse isiku kirjale, et tegemist on tsiviilvaidlusega. Väärteomenetleja leiab, et tema kaitseväited koosseisu realiseerimise ümberlükkamiseks ei ole asjakohased, kuivõrd kirjeldatud tehiolude pinnalt tegi politseiametnik õige järelduse. Teisisõnu juhtis politsei menetlusaluse isiku tähelepanu sellele, et tekkinud olukorras tuleb konflikti lahendada just tsiviilkohtus. Eirates seda vastust otsustas isik omavoli kasuks ja pani väärteo toime. Seega on ainetu kaitsja etteheide eelnimetatud osas politsei seletusest juhindumisest. Võttes arvesse ülaltoodut ei nõustu PPA otsuse tühistamise ja väärteomenetluse lõpetamisega . Nõus kirjaliku menetlusega. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas Menetlusalune isik on kohtule esitatud kaebuses märkinud, et ta soovib kirjalikku menetlust. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku § -s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas 7 lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Menetlusalusele isikule heidetakse ette
lg 1 rikkumist, millega pandi toime
lg 1 ettenähtud väärtegu.
lg 1 näeb ette vastutuse võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Vastavalt
p 1 kui süüteokoosseisu tunnusena on sätestatud varalise kahju tekitamine või süüteo ulatus on määratav rahal iselt, siis oluline on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot . Antud juhul heidetakse menetlusalusele isikule ette vaid 200 eurose asja rikkumist.
lg 1 näeb ette vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu.
lg 4 järgi on asja kahjustamine väärtegu, kui rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel
Seega on arusaamatu kaitsja väide, et antud juhul peaks olema väärteo objektiivse koosseisu tunnuseks kasu saamine.
lg 1 objektiivse koosseisu tunnused on võõra asja rikkumine või hävitamine, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Ja kui ei ole tegemist olulise kahjuga, siis on te gemist väärteoga
lg 1 mõttes.
lg 4 sätestab selgelt, et käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Seega, kui rikutakse või hävitatakse üle 4000 euro väärtuses võõras asi, siis on tegemist
sätestatud kuriteoga ja kui rikutud asja väärtus on kuni 4000 eurot, siis on tegemist
Kasu saamist
Antud juhul on väärteotoimikus olevate tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik eemaldas om a sõidukilt reg nr XXXXXX, mis parkis Xxxx territooriumil, rattaluku, mille oli sõidukile 05.12.2107 paigaldanud OÜ Xxx. Rattaluk u omanik oli OÜ Xxx, seega ei olnud see menetlusaluse isiku vara, vaid tema jaoks võõras asi. Eeltoodut on kinnitanud ka menetlusalune isik ise. Seega vaidlus ed eeltoodud faktilistes asjaoludes puuduvad. Edasi on menetlusalune isik 08.12.2017 saatnud OÜ-le Xxx e-maili ning palunud rattalukk tema sõidukilt eemaldada. OÜ Xxx vastas, et kui tasutakse 60 eurot, siis rattalukk eemaldatakse. 08.12.2017 on menetlusalune isik saatnud avalduse PPA- le ning saanud 14.12.2017 vastuse, et sellised olukorrad tuleb lahendada poolte kokkuleppel või tsiviilkorras kohtus. Tunnistaja TSu ülekuulamise protokolli kohaselt nägi ta aknast välja vaadates pealt, kuidas 2017, kuskil detsembri alguses AR korter nr 109 elav meesterahvas ketaslõikuriga eemaldas sõidukile Lexus paigaldatud rattaluku. Ka 15.03.2018 esitatud vastulauses kinnitab menetlusalune isik ise, et ta eemaldas oma sõidukilt rattaluku, kuna tema arvates ei oleks Xxx OÜ seda paigaldada üldse tohtinud. Ta teavitas rattaluku eemaldamise kavatsusest ka Xxx OÜ-d, kuid Xxx OÜ ei tulnud kohale. Rattalukk on tema juures hoiul. Seega on tõendamist leidnud, et rattaluku eemaldas 15.03.2017 sõidukilt reg nr XXXXXX, mis parkis Xxxx territooriumil V.H ja seda ei ole menetlusalune isik ka eitanud. Edasi analüüsib kohus, kas tegemist oli võõra vara, s.o rattalukku rikkumise või hävitamisega. Kuna rattalukku saab sõidukilt eemaldada ainult võtmega ja võtit menetlusalusel isikul ei olnud, siis pidi ta rattaluku eemaldamiseks jõudu kasutama ja selle lõhkuma. Nagu tunnistaja TS aknast nägi, kasutas isik selleks ketaslõikurit. Seega tegi menetlusalune isik rattaluku katki. Katkist rattalukku aga edaspidi kasutada ei saa ja asi on rikutud. Kohus selgitab, et
lg 1 koosseisu täitmiseks ei oma tähtsust, mis väärtusega asi oli, kuna väärteokorras on karistatav asja rikkumine, mille väärtus ei ületa 4000 eurot. Rattaluku täpne väärtus omaks tähtsust tsiviilhagi hüvitamise puhul, aga antud juhul otsusega tsiviilhagi hüvitamist ette ei nähta, 8 kuivõrd vastavalt VTMS § 7 sätete kohaselt väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine otsustatakse tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus võõra vara, s.o rattaluku ja seega on täidetud ka
lg 1 objektiivne koosseis, s.o võõra vara rikkumine ning kuna asja väärtus oli vaid 200 eurot, siis tuleb tegu kvalifitseerida
lg 1 alusel, mis näeb ette vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja vastu. Edasi tuleb analüüsida ka subjektiivse koosseisu olemasolu. Asja materjalidest nähtub, et menetlusalune isik teadlikult ja tahtlikult tõi ketaslõikuri ja eemaldas selle abil tema sõidukile paigaldatud rattaluku. Isik teadis nii seda, et rattalukk ei kuulu talle, s.t on võõras vara, kui ka seda, et ketas lõikuriga läbi lõigatud rattalukku ei ole võimalik enam kasutada. Seega on tegu toime pandud eesmärgipäraselt, etteplaneeritult ehk kavatsetult. Seega on tõendamist leidnud
Kuid isiku saab süüteo eest süüdi mõista vaid siis, kui tegu vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus on eelpool tuvastanud, et tegu vastab süüteokoosseisule. Edasi analüüsib kohus, kas esineb õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kaebuses on välja toodud hulga põhjuseid, milles leitakse, et kuna rikuti menetlusaluse isiku omandiõigust, siis oli menetlusaluse isiku tegevus õiguspärane. Kohus sellise arvamusega ei nõustu. Ebaõige on kaebuse esitaja arusaam, et kuna korter AR-109 kuulub tema emale ja tema on valdaja, siis on nende omanikuõigus piiramatu j a korteriühistu otsusega määratud parkimiskord neile ei kehti. Kui korteriomanikud on asutanud korteriühistu, valitsevad nad korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 34 lg 2 järgi korteriomandite kaasomandi osa korteriühistu kaudu. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui korteriühistu liige ei ole ühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud, on see talle täitmiseks kohustuslik (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-05, p 11; otsus nr 3-2-1-53-10, p 15). Seega korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusest tulenevad õigused ja kohustused parkimise korraldamise kohta on kohustuslikud kõigile korteriühistu liikmetele . S.t korteriühistu otsusega reguleeritud kaasomandi osa le kehtestatud kord kehtib kõigile, ka AR korter 109 omanikele. Korteri omaniku staatus ei välista kaasomandi osale kehtestatud parkimise korra järgmise kohustust. Samuti on väär kaebuse esitaja arusaam, et omandiõigus vallasasja üle on absoluutne ja piiramatu. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et s eda võib piirata teiste isikute õiguste tagamiseks. Antud juhul need piirangud on sätestatud Teenuse osutamise lepingus nr 110/09/12, mis on sõlmitud Korteriühistu AR ja Xxx OÜ vahel 10.09.2012. Lepingu eesmärk on aadressil AR, Tallinn parkimise reeglite täitmise kontrollimine Xxx OÜ poolt. Antud juhul ei oma üldse tähtsust kaebuses välja toodud asjaolu, et tegemist ei ole n.ö parklaga, sest Teenuse osutamise lepingus nr 1-10/09/12 kohaselt on tegemist aadressil AR territooriumil parkimise korraldamisega. Parkimist saab korraldada iga tee omanik ja see ei eelda parkla olemasolu. Xxx OÜ ülesandeks on gi AR territooriumil väljastada parkimiskaarte, samuti kehtestatud korra rikkujate suhtes on õigus kasutada hoiatusi, le ppetrahve. Samuti on õ igus rakendada vajalikke meetmetmeid parkimiskorra tagamiseks, arvestades kehtivat liiklusskeemi ja seadusandlust. Tunnistaja TSu ülekuulamise protokolli kohaselt oli AR korteriühistu parkimiskord selline, et igal korteril oli 1 parkimiskoht ja selle kohta antakse parkimiskaart. Kuna korter nr xx parkimiskaardi andis menetlusalune isik oma sõbrannale kasutada, siis parkis menetlusalune isik oma sõidukit Lexus pidevalt ilma parkimiskaardita. 50 korda on menetlusaluse i siku kasutuses olevale sõidukile Lexus trahvi tehtud, mis kõik on jäetud tasumata. Ilma kaardita seal parkida ei tohtinud ja sellisel juhul oli Xxx OÜ-l õigus teha trahvi või võtta kasutusele muid seadusest tulenevaid meetmeid. Kuna menetlusalune isik oli 50 trahvi juba saanud, siis pidi ta kursis olema AR korteriühistu parkimiskorraga ja ta teadis, et tema 9 tegevus, s.o ilma parkimiskaardita parkimine ei ole õiguspärane. Sellegipoolest jätkas ta parkimiskorda eiravat parkimist ja lootis, et talle ei saa sellise rikkumise eest mitte midagi teha. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-3-16 selgitanud, et parkimise korraldaja pandiõigus VÕS § 305 lg 1 järgi ulatub ka parkimisalale paigutatud sõidukitele ning oluline on arvestada, millised on parkimisteenuse osutaja võimalused oma õiguste maksmapanekuks ja parkija võimalused sõiduki kinnipidamise ja teisaldamise vältimiseks. Kohus täiendavalt märkis, et kui võlgnik ei ole nõutud leppetrahvi ära maksnud, siis võlgniku sõiduk on parkimise korraldaja õiguspärases valduses (tegemist ei ole valduse rikkumisega AÕS § 40 lg 3 järgi ega ebaseadusliku valdusega AÕS § 80 lg 1 järgi). Menetlusalune isik rikkus parkimiskorda 50 korda ega näidanud üles soovi oma kohustusi OÜ Xxx ees täita ning seega saab parkimislepingust tulenevat sõiduki lukustamise õigust lugeda praegustel asjaoludel kohaseks õiguskaitsevahendiks. Parkimise korraldajal on omaabi korras õigus takistada pandiõigusega koormatud pargitud auto äraviimist, nt rataste lukustamisega või ka auto teisaldamisega (Riigikohtu lahend 3-2-1-80-16 p 20). Menetlusaluse isiku ja parklapidaja vaheliste lepinguliste ja tsiviilõiguslike suhete olemasolu ei välista isiku karistusõiguslikku vastutust oma teo eest, milleks antud juhul on võõra asja rikkumine. Ka OÜ Xxx esindaja teatas oma e- mailis, et kui isik lõhub rattaluku ise ära, siis pöördub OÜ Xxx politsei poole. Seega oli menetlusalune isik vägagi teadlik sellest, et tema selline tegu on õigusvastane. Kohus peab vajalikuks märkida, et seni kuni toimus kirjavahetus ja vaidlemine rattaluku paigaldamise õiguspärasuse üle, oli tegemist tsiviilvaidlusega, kuid asudes rattalukku lõhkuma, muutus menetlusaluse isiku käitumine süüteo toimepanemiseks ja sellise käitumisega lõpetas menetlusalune isik ka tsiviilvaidluse. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebuses toodud väited on paljasõnalised , otsitud, ennastõigustavad ja suuremas osas asjakohatud ning vastuolus teiste kogutud tõendite, Eestis kehtivate seaduste ja Riigikohtu praktikaga. Seega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüd välistavaid asjaolusid kohus samuti ei tuvastanud. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on tuvastatud, et menetlusalune isik lõikas ketaslõikuriga rattalukku selliselt, et seda oli võimalik ratta küljest eemaldada. Kohus leiab, et juhul, kui lõigati läbi lukustuse osa, siis on seda asja võimalik ka edaspidi kasutada kui menetlusalune isik selle asja omanikule tagastab ning tegemist on asja sellise rikkumisega, mis ei muuda asja lõplikult kasutamiskõlbmatuks. Väärteoasja materjalidest ei tulene, et menetlusalune isik oleks rattalukku selliselt lõhkunud, et rattalukk oleks muutunud eesmärgipäraselt kasutamiskõlbmatuks. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumises on tuvastatud selline asja kahjustamine, mida saab hinnata asja rikkumisena, mitte hävitamisena. Seega on tõendamist leidnud, et V. pani toime
lg 1 süüteokoosseisus kirjeldatud võõra asja rikkumise ja kuna tekitatud kahju ei ü letanud olulise kahju piiri, siis isik pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, s.o varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. V äärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises on tuvastatud, ning menetlusaluse isiku käitumine on kvalifitseeritav
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on t oime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Süüte gu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupi väärteomenetleja Ravil Khair Al-Dini, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning 10 kuivõrd tegemist on kohtuvälise menetleja ametnikuga, kellele on välja antud tema pädevust tõendav tunnistus, siis VTMS § 10 lg 3 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vastavalt
lg 1 karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati V.H rahatrahviga 15 0 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot. Seega süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku V.H isikuandmetest nähtuvalt on füüsilisest isikust menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Karistuse määramine Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Arvestades süüteo asjaolusid, samuti rikutud asja väärtust ning et tegemist oli kavatse tult toime pandud teoga, siis kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku süü hinnatav keskmisena. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine ja neid ei tuvastanud kohus ka kaebemenetluses. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud keskmises sanktsioonimääras määratud karistus on proportsionaalne nii isiku süü suurusest kui üld-ja eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ning arvestab võimalusega, et selline karistus sunnib isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus - või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Pelgalt asjaolu, et kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja otsuses tehtud järeldustega ei nõustu, ei ole põhjus otsuse tühis tamiseks. Seega puudub õiguslik alus kohtueelse menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.