Obsah (5)

§ 326§ 175§ 384§ 238§ 185

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-4707 (11240104997) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aar

§ 326

lg 2 ls-st 2 ringkonnakohus määras: jätta süüdistatav R.E ja tema kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšiku ning süüdistatav P.O kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõzovi apellatsioonid Viru Maakohtu

1. detsembri 2012 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-12-4707 läbi vaatamata.
2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 57,60 eurot, sh käibemaks 9,60 eurot, vandeadvokaat Nikolai Rõzovile tema poolt P.O-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 3.

§ 175

lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista P .O-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Nikolai Rõzovi poolt osutatud õigusabi eest 57,60 eurot riigituludesse.

1. P.O tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „P.O 1-12-4707 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 1. Viru Maakohtu 07.12.2012 otsusega tunnistati P.O süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust, mida

§ 238lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ning määrati kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.09.2011 30.09.2011 ja 10.10.2011, s.o kokku 3 päeva, ning määrati lõplikult kandmisele 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust. 2. Sama otsusega tunnistati R.E süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust, mida

§ 238lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ning määrati kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud vangistust. Kar

S § 73 lg 4 ja 65 lg 2 alusel pöörati Viru Maakohtu 14.06.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 aasta 6 kuud vangistust täitmisele, ning mõisteti R.E-le liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 28.09.2011 30.09.2011, s.o 3 päeva ning määrati lõplikult ärakandmisele 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. Apellatsioonides esitatud taotlused R.E kaitsja apellatsioon

1. R.E kaitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist, s.o mõistetud karistuse osas, ning R.E-le karistuseks ühiskondliku töö määramist. 3.
2. Kaitsja leiab, et R.E-le määratud karistus on eelarvamuslik. Kaitsja märgib, et 14.06.2011 kohtu poolt määratud karistus oli määratud mitte ainult R.E-le , vaid ka M. Kovalenkole, kes on vanuse poolest 5 kuud vanem, kui R.E . R.E täitis apellatsiooni kohaselt kuriteos teisejärgulist rolli ja pani toime vaid 3 varguse episoodi. Teine isik pani aga toime 7 episoodi. R.E-le määrati reaalne vanglakaristus, aga teisele isikule ühiskondlikult kasulik töö. Karistuse selline ebavõrdsus peab kaitsja hinnangul olema hoolikalt motiveeritud, kuid kohus seda teinud ei ole. R.E apellatsioon
3. R.E taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist, s.o mõistetud karistuse osas, ning temale karistuseks ühiskondliku töö määramist. 4.
4. R.E märgib, et tunnistab kuritegude toimepanemist katseajal, kahetseb seda sügavalt, kuid tema panus toimepandud kuriteos oli väheoluline ning kohtuotsuse tegemise ajaks oli sellest möödas pikk aeg, mille jooksul ta muutus, leidis töö, ostis korteri, leidis elukaaslase, sai autojuhiload ja hakkas tegelema ehitusega. 2 P.O kaitsja apellatsioon
5. P.O kaitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist, s.o mõistetud karistuse osas, ning P.O-le kergema karistuse määramist. 5.
6. Kaitsja leiab, et kohus on ära märkinud kergendava asjaolu, milleks on puhtsüdamlik kahetsus, kuid jätnud selle sisuliselt arvesse võtmata. Lisaks sellele oleks kohus võinud KarS § 57 lg 2 alusel karistust kergendava asjaoluna ära märkida alaealisuse, kuna P.O pani kuriteod pani toime alaealisena. Kaitsja märgib, et P.O õpib Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses, kuid maakohus on süüdistatava isikuomadusi analüüsinud vaid negatiivsest aspektist. Kuigi kuriteod on toime pandud katseajal, on mõistetud karistus apellatsiooni kohaselt käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks ära kantud. Kaitsja hinnangul on maakohus mõistnud karistuse KarS § 56 mõtte vastaselt, mistõttu tuleks P.O-le mõista kergem karistus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Ringkonnakohus, hinnates R.E ja tema kaitsja ning P.O kaitsja apellatsioonide põhjendatust, kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja tuleb

§ 326

lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

§ 326

lg 2 teisest lausest tulenevalt ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus karistuse mõistmise osas kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning apellatsioonides väljatoodud asjaolud karistuse kergendamiseks on ilmselgelt põhjendamatud.

1. R.E ja tema kaitsja hinnangul tuleks R.E-le mõistetud karistust kergendada ning talle mõista karistuseks üldkasuliku töö seetõttu, et R.E toimepandut kahetses, tema roll kuriteo toimepanemisel oli väike ning ta on juba jõudnud õiguskuulekaks muutuda. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on R.E iseloomustavaid asjaolusid piisavalt arvestanud ning karistuse kergendamiseks alus puudub. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus võtnud arvesse nii R.E süü suurust, süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, süüdistatava isikut, võimalust süüdistatavat mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest kui ka õiguskorra kaitsmise huvisid ning eeltoodust tulenevalt mõistetud karistust igakülgselt motiveerinud (6 kd tl 89-90). Maakohus on võtnud R.E-le karistuse mõistmisel arvesse, et ta pani grupis sissetungimisega toime kaks vargust, mis on teise astme kuriteod. Kahe vargusega tekitatud kahju suurus ulatus XXX euroni ning sellest on osa hüvitatud kannatanu T. Š. episoodis DJseadmete tagastamisega. Maakohus arvestas ka sellega, et R.E roll antud kuritegudes oli vähem aktiivne võrreldes teiste osalistega, kuigi ta esines täideviijana. Maakohus märkis, et R.E on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral narkokuriteo toimepanemise eest ning uued kuriteod pani ta toime eelmisest kohtuotsusest kolme kuu möödumisel. Väärteokorras on teda karistatud 6 korral liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, ühel korral 10-päevase arestiga. Maakohus arvestas piisavalt ka seda, et R.E karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ning kahju osaline hüvitamine varastatud asjade osalisel tagastamisel. Karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et R.E ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, sest tal puudub alaline töökoht ja piisav sissetulek, millest 3 rahalise karistuse täideviimine võimalik oleks. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole süüdistatav väärteokorras määratud viiest rahatrahvist tasunud ühtegi, vaid on jätkanud süütegude toimepanemist. Sellest nähtub, et rahalise karistuse mõistmine poleks kooskõlas karistamise eesmärgiga, et isik hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest. Maakohtu hinnangul tuleb süüdistatavat karistada vangistusega, kuid kuna süüdistatava süü kuritegude toimepanemises on keskmisest tunduvalt alla, pidas maakohus võimalikuks lähtuda KarS § 199 lg 2 järgi ettenähtud sanktsiooni ühest neljandikust. Maakohus luges põhjendatuks karistada süüdistatavat vangistusega üheksa kuud, mida vähendas lühimenetluses ühe kolmandiku võrra, suurendas KarS § 65 lg 2 ja 73 lg 4 alusel Viru maakohtu 14.06.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra ning arvestas karistusaja hulka ka eelvangistuses viibitud aja, määrates kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodud kaalutlustel R.E-le karistuse mõistmine olnud põhjendatud ja seaduslik. Maakohus on ammendavalt selgitanud ka põhjust, miks R.E-le üldkasuliku töö määramine ei ole põhjendatud – süüdistatava isik vajab tõhusamat korrigeerimist, ta on süstemaatiline liiklusalaste väärtegude toimepanija ning talle mõistetud karistused, mh arest, ei ole mõjutanud teda süütegude toimepanemisest hoiduma. Eeltoodu koos asjaoluga, et süüdistatavat on karistatud ka narkootilise aine käitlemise eest väikeses koguses, osutab sellele, et tema poolt kahe teise astme kuriteo toimepanemine ei olnud juhuslikku laadi ega ajendatud raskest isiklikust või majanduslikust olukorrast. R.E-le on omane riskeeriv mitteõiguskuulekas elustiil – juhtimisõiguseta sõtimine, narkootilise aine käitlemine, varavastaste kuritegude toimepanemine grupis. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsustus R.E-le mõistetud karistuse osas on põhjendatud ja seaduslik ning R.E-le üldkasuliku töö määramine ei oleks tema eelnevat karistatust arvesse võttes karistuse eesmärkide täitmiseks põhjendatud.
2. P.O kaitsja hinnangul tuleks P.O-le mõistetud karistust kergendada, kuna maakohus on süüdistatava puhtsüdamliku kahetsuse jätnud sisuliselt arvestamata ning karistuse mõistmisel oleks pidanud arvesse võtma seda, et P.O pani kuriteod toime alaealisena, ta omandab kutseharidust ning eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus oli vaidlustatud kohtuotsuse tegemise ajaks juba ära kantud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on ka P.O-le mõistetud karistuse osas põhjendatud, vastab seaduses toodud nõuetele ning on põhjalikult motiveeritud (6 kd tl 87-88). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ning leiab, et alaealisus, hariduse omandamine ja kohtuotsuse tegemise aeg P.O karistuse kergendamiseks alust ei anna. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus karistuse mõistmisel õigesti võtnud arvesse seda, et süüdistatav pani toime 8 vargust suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul, 5 vargust pani ta toime grupis ning kõik vargused sissetungimisega. P.O roll kuritegude toimepanemises oli aktiivne – just tema kutsel, juhtimisel ja korraldamisel osalesid varguste toimepanemises teised osalejad. Summaarne kahju toimepandud vargustest on XXX eurot ning varastatud asjade tagastamisega on hüvitatud vaid kaduvväike osa. Maakohus võttis õigustatult õigesti arvesse ka seda, et P.O-le ei avaldanud varasemalt mõistetud karistus piisavalt mõju – talle 16.06.2011 mõistetud ärakandmata karistus pöörati uute kuritegude toimepanemise tõttu täitmisele. Ka pärast vabanemist 09.10.2012 jätkas P.O süütegude toimepanemisega. Lõuna Prefektuur karistas P.O 14.12.2012 otsusega väärteoasjas liiklusõnnetuse põhjustamise, sündmuskohalt põgenemise ja ilma juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahviga. Kokku on P.O karistusregistris 22 kehtivat karistust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus juba apellatsioonis väljatoodud asjaolusid – seda, et P.O pani kuriteod toime alaealisena, avaldas karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ning õpib Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses – piisavalt arvestanud. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et P.O karistamine rahalise 4 karistusega poleks otstarbekohane ega vastaks karistamise eesmärkidele, kuna süüdimõistetul puudub sissetulek ning talle seni määratud rahatrahvid on enamuses tasumata. Maakohtu hinnangul tuleb P.O karistada 2-aastase vangistusega ja tema süü suurus lugeda vähemalt keskmiseks. Maakohus vähendas nimetatud karistust lühimenetluse kohaldamise tõttu. Maakohus liitkaristust ei mõistnud, kuna eelneva kohtuotsusega mõistetud karistus oli juba kantud ning võttis arvesse eelvangistuses viibitud aega, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu poolt eeltoodud kaalutlustel mõistetud karistus seaduse nõuetele. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisavalt põhjendanud, miks P.O tuleb karistada reaalse vangistusega ning tema tingimisi karistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on põhjendatult leidnud, et P.O karistusest vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine ei ole piisav meede selleks, et ta hoiduks süütegude toimepanemisest, kuna varasem kriminaalhooldus ja ka osaline vangistus ei ole tulemust andnud ning P.O on kuritegude toimepanemist jätkanud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu poolt P.O-le mõistetud karistus selgelt KarS § 56 toodud põhimõtetega kooskõlas ja küllaldaselt motiveeritud.
3. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohtu koosseis üksmeelselt, et esitatud apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja tuleb

§ 326lg 2 ls 2 alusel jätta läbi vaatamata.

10. P.O kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt P.O-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 3 pooltundi, põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 57,60 eurot, sh käibemaks 9,60 eurot, vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ja ulatuse korra kohta. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus vandeadvokaat N. Rõzovile Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 57,60 eurot, sh käibemaks 9,60 eurot, P.O-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes

§ 185lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu P.O-lt välja.

Tiit Lõhmus Mati Kartau 5 Aarne Sarjas