4-17-6349/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Teised apellatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

1. aprill 2018 4-17-6349 Juhan Sarv Väärteoasi A.T (isikukood XXX) karistamises tolliseaduse § 69 lg 1 järgi Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. veebruari
3. a otsus A.T Maksu- ja Tolliamet Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. veebruari
5. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse koostamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu
7. veebruari
8. a otsusega karistati A.T tolliseaduse (TS) § 69 lg 1 järgi 15-päevase arestiga järgmiste tegude eest: 1)
9. novembril 2017 kell 15.25 saabus A.T Ida tollipunkti Narva mnt piiripunkti jalakäijate terminali kaudu Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki. A.T valis piiriületuseks rohelise koridori liiklusriba, andes mõista, et tal on kaasas kaup, mis ei kuulu deklareerimisele ega ületa õigusaktidega lubatud norme. A.T teavitati, et tollikontroll toimub Eestisse sisenemise kordade alusel ja seoses sellega on tal kohustus deklareerida mitmes kord kalendrikuu vältel ta riiki siseneb. A.T esitas Eesti välismaalase passi, kuid ei soovinud kaupa deklareerida. A.T ja tema pagasi läbivaatuse käigus avastati 400 Venemaa maksumärkidega sigaretti „Arktika Svetlõje“, mis olid peidetud A.T sokkidesse; 2)
10. novembril 2017 kell 11.21 saabus A.T taaskord Ida tollipunkti Narva mnt piiripunkti jalakäijate terminali kaudu Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki. A.T valis piiriületuseks rohelise koridori, andes mõista, et tal on kaasas kaup, mis ei kuulu deklareerimisele ega ületa õigusaktidega lubatud norme. A.T teavitati tollikontrolli reeglitest ning A.T esitas Eesti välismaalase passi, kuid kaupa deklareerida ei soovinud. A.T ja tema pagasi läbivaatuse käigus avastati 400 Venemaa maksumärkidega sigaretti „Bayron Exclusive Tobacco“.
11. Maakohus jõudis tõendeid analüüsides järeldusele, et A.T tõi
12. ja
13. novembril 2017 Vene Föderatsioonist Eestisse sigarette koguses, mis ületas alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisis seaduse (ATKEAS) § 57 lg 1 p-s 1 sätestatud piirnormi. Kuna A.T äbivaatused toimusid
14. ja
15. novembril 2017, olid need MTA andmebaasi väljatrükkidest nähtuvalt A.T
16. ja
17. Eestisse sisenemine
18. a novembrikuu jooksul. Seega neil juhtudel ei kehtinud ATKEAS § 57 lg 1 p-s 1 sätestatud 40 sigareti aktsiisivabastus. A.T tekkis sigarettide üle piiri toimetamisel kohustus deklareerida kõik kaasasolevad sigaretid ning tasuda aktsiisimaks. A.T ei eitanud deklareerimata sigarettide üle piiri toomist ning põhjendas rikkumist sellega, et tal on vähe raha ja ta tõi sigarette enda tarbeks. A.T teadlikkust õigusnormidest kinnitab ka tõik, et teda on varasemalt samasisuliste rikkumiste eest korduvalt karistatud. Kavatsetusele viitab fakt, et mõlemas episoodis olid üle piiri toodavad sigaretid peidetud – ühel korral sokkidesse ning teisel juhul teibiga seljale. Sellise tegevusega täitis A.T TS § 69 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu.
19. Põhjendades A.T-le mõistetud karistust, märkis maakohus mh järgmist. A.T on samalaadsete rikkumiste eest korduvalt karistatud – tal on 22 kehtivat väärteokaristust, millest enamik on kohaldatud tolliseaduse rikkumise eest. Kuigi A.T on varem karistatud nii aresti kui ka rahatrahviga, on A.T jätkanud tolliseaduse rikkumist. Seega ei ole rahatrahv suutnud panna teda uutest rikkumistest hoiduma. Järelikult tuleb teda karistada arestiga. Kuigi väga kõrget retsidiivsust arvestades vääriks A.T karistust maksimaalsele lähedases määras, ei saa jätta tähelepanuta, et deklareerimata jäetud kaupa oli väga väikeses koguses. Kuigi A.T ei ilmunud ise süü ülestunnistamisele, vaid ta tabati süüteo toimepanemiselt, on hilisemat süü tunnistamist võimalik arvestada karistust kergendava asjaoluna. Seega on põhjendatud karistus 15 päeva aresti. APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
20. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A.T, kes palub aresti asendada üldkasuliku tööga või anda talle võimalus aresti kandmiseks osade kaupa puhkepäevadel. A.T põhjendab oma taotlust sellega, et ta töötab ametlikult ning kui ta peaks 15-päevast aresti kandma minema, siis ta vallandataks töölt. A.T lisas apellatsioonile
21. jaanuaril 2018 X. OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingu.
22. Apellatsioonivastuses palub kohtuväline menetleja Maksu- ja Tolliamet jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Kohtuväline menetleja osutab sellele, et A.T-le on aastatel 2016–2017 määratud TS § 73 lg 1 alusel nelja otsusega kokku 1600 eurot rahatrahvi, mis on tasumata. Viru Maakohus on A.T korduvalt TS § 69 lg 1 alusel karistanud, sh arestiga:
23. mai
24. a otsusega 10-päevase arestiga,
25. mai
26. a otsusega 20-päevase arestiga (mis asendati üldkasuliku tööga),
27. augusti
28. a otsusega 10-päevase arestiga,
29. novembri
30. a otsusega 7-päevase arestiga ja
31. märtsi
32. a otsusega 20-päevase arestiga. Viru Maakohtul ei ole õnnestunud anda A.T-le üle kohtukutseid. Apellatsioonimenetluse ajaks on A.T tähtajaline leping lõppenud. Maksu- ja Tolliameti andmetel puudub A.T praegu töösuhe, mistõttu ei ole põhjendatud aresti kandmine ositi. 2