Obsah (5)

§ 236§ 33§ 223§ 49§ 169

4-19-5388 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtuistungisekretär Kohtunik Ülle Raag Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2020, Tartu kohtumaja Väärteo

§ 236lg.1 järgi ja selle eest mõistetud karistus.

1. Lõpetada selles osas väärteoasjas menetlus VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel. 1
2. Muus osas jätta väärteoasjas nr. 2780,19,009382 04.10.2019.a tehtud kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
3. F.F-i kaebus rahuldada. 5.Menetluskulud jätta riigi kanda. Hüvitada F.F-ile riigi tuludest tema kaitsja põhjendatud tasu ja kulu summas 696 eurot, millest tasu 480 eurot, sõidukulu 216 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav
4. veebruaril
5. a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.06.09.
6. a koostati kohtuvälise menetleja Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonnas väärteoprotokoll selle kohta, et 03.08.2019.a kella 06.42 paiku juhtis F.F Tartu linnas Vabaduse pst 1 parklas mootorsõidukit Renault Scenic reg.nr. xxxxxxx Parklas tagurdade ei veendunud ta manöövri ohutuses, mistõttu tagurdas külge parkivale mootorsõidukile Ford S -Max reg.nr. xxxxxx. Liiklusnõuete rikkumisega põhjustas F.F varalise kahju Ford S-Maxi omanikule Railika Toimile mootorsõiduki vasakpoolse juhiukse ja peegli kahjustamise näol. F.F osales mootorsõiduki juhina liiklusõnnetuses, kus tekitati varaline kahju, jättis välja selgitamata kahju saaja ning nimetamata varalise kahju eest vastutava isiku, lahkus sündmuskohalt ja ei teavitanud liiklusõnnetusest politseid. ASjakohased õigusnormid on nimetatud:

§ 33

lg.2 p.8, § 49 lg.1, § 169 lg.4 p.4, lg.5,

§ 223lg.1, § 236 lg.1.

Menetlusaluse isiku F.F-i ütlused on protokollitud eraldi, tõenditena nimetatud liiklusõnnetuse akt, tunnistajate xxxxxx ja xxxxxxxxxxx ülekuulamise protokollid. 04.10.2019 koostati väärteoasjas kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna poolt otsus väärteoasjas nr . 2780,19,009382, mille kohaselt karistati F.F KarS § 63 lg 3 alusel

§ 223

lg.1 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot ja

§ 236lg.1 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühikut, s.o.

240 eurot. Kohtuväline menetleja leiab väärteootsuses, et väärtegude- varalise kahju või tervisekahjustsue tekitamine ja liiklusõnnetusest mitteteatamine on tõendatud menetlusaluse isiku F.F-i ülekuulamise protokolliga, tunnistajate xxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx ülekuulamise protokolliga, vaatluse protokolliga. Menetlusalune isik on esitanud vastulause: mina ei tea, et oleksin teisele autole otsa sõitnud ja varalise kahju tekitanud. Vastulauses esitatut ei arvestata. Kohtuväline menetleja ei nõustu selle väitega, kuna – tuginedes kogemustele ja tekitatud kahju iseloomule (vigastatud vasakpoolne peegel ja 2 juhiuks) - ei pea kohtuväline menetleja usutavaks, et menetlusalune isik ei saanud aru, et oli teisele sõiduikile külge tagurdanud. Rikutud õigusnorm varalise kahju või tervisekahjustuse tekitamise puhul

§ 49

lg.1,

§ 33

lg.2 p.8, väärteo kvalifikatsioon

§ 223

lg.1, liiklusõnnetusest mitteteatamise puhul

§ 169

lg.5,

§ 169

lg.4 p.4, väärteo kvalifikatsioon

§ 236lg.1.

F.F varasemad karistused puuduvad.

1. 21.10.
2. a esitas F.F Tartu Maakohtu Tartu kohtumajja kaebuse (tl 2-3). Kaebuse kohaselt F.F soovib vaidlustada tema suhtes koostatud väärteomenetluse otsuse. Ta on saanud nüüdseks tutvuda väärteotoimiku materjaliga ja seal olevad fotod ja tunnistaja ütlused on tekitanud temas kahtluse, et ta on tõepoolest tagurdanud otsa pargitud autole. Aga ta ei märganud, et oleks kuhugi otsa sõitnud. Samal päeval kella 7.30 paiku jooksis F.F-i autole ette metsloom Aovere- Kallaste maanteel. F.F põikas paremale, riivas tee ääres posti. Ta peatus, läks vaatama, auto paremal küljel olid kriimustused. Auto ümber kõndides avastas, et tagumine vasak tuleklaas oli katki. See ei saanud posti riivamise käigus viga saada, kuna post oli paremal küljel. Varem ei olenud seda vigastust tagatulel ta märganud. F.F kirjutas avalduse kindlustusele, käis vaatamas parklas, kus oli autot parkinud. Seal ei leidnud midagi. Kuna ei olnud teada, kus auto võis kahjustada saada või kes võis teine osapool olla, ta politseile ei teatanud. F.F ei soovi vaidlustada liiklusõnnetuse põhjustamist ja on valmis kandma karistust liiklusõnnetuse põhjsutamise eest. F.F soovib vaidlustada karistuse liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumise eest, kuna ta tõesti ei teadnud, et on sattunud liiklusõnnetusse. Võibolla oli põhjuseks, et ta kuulas autos muusikat ning see võis summutada kokkupõrke heli. Ta ei põgenenud ega varjanud juhtunut. Kirjutas samal päeval kindlustusse avalduse ja esitas andmed ka selle vigastuse kohta. Tegi politseiga koostööd kui ühendust võeti. Kaebuse esitaja viitab Riigikohtu lahendile nr . 3-1-1-87-06 p.
3. Kinnitab, et ta ei teadnud liiklusõnnetuse toimumisest ja palub seetõttu tühistada talle määratud karistus

§ 236

lg.1 järgi ja lõpetada selles süüdistuses väärteomenetlus VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel. Kaebusele on lisatud politsei otsus, kindlustusele saadetud teada ja samal päeval tehtud foto kaebaja autost.

1. Kohus nõudis VTMS § 116 alusel Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurilt välja väärteotoimiku (tl 15) ja 15.11.
2. a määrusega (tl 40-41) võttis kohus F.F-i kaebuse menetlusse. Kohus määras, et kohtuvälisel menetlejal tuleb esitada kirjalik seisukoht kaebuse kohta.
3. Kohtuväline menetleja esitas 27.11.
4. a kohtule kirjaliku seisukoha (tl 48), milles leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ei ole alust. Väited kokkupõrke toimumisest mitte teadmise kohta on paljasõnalised ja ei ole eluliselt usutavad. Riigikohtu viidatud lahendi asjaolud ei ole ühitatavad käesoleva juhtumiga. Täiendavad põhjendused ja argumendid esitab kohtuväline menetleja kohtuistungil. Kohtuväline menetleja plaub kohtuistungil uurida kõiki kogutud tõendeid, s.h. sündmuskoha fotosid ja videosalvestisi. 5.02.12.
5. a vastuses (tl 57) taotles menetlusalune isik uurida tunnistaja R.Põdersalu poolt tehtud fotosid, kindlustusseltsile esitatud kahjuteadet ja kutsuda kohtuistungile tunnistajana Raul Põdersalu, kellega koos käis F.F parklates, kus oli tol päeval parkinud ja kes tegi sõidukist fotod. F.F ei vaidlusta liiklusõnnetuse põhjustamist ega selle eest määratud rahatrahvi. F.F on trahvi tasunud. 3 Vastuseks kohtu 09.12.2019 xxxxxxxxxxxxkutsumist. kirjale (tl.60) põhjendas F.F tunnistaja
6. Kohus arutas väärteoasja 23.01.
7. a kohtuistungil, kus uuriti nii isikulisi kui ka kirjalikke tõendeid ja vaadati videosalvestusi.. KOHTU SEISUKOHT
8. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku F.F-i kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. VTMS § 123 lg.2 kohaselt KOhus käsitleb esmalt F.F-ile etteheidetavat väärtegu, mis on kvalifitseeritav

§ 223

lg.1 järgi ja seejärel temale etteheidetavat väärtegu, mis on kvalifitseeritav

§ 236lg.1 järgi.

8. Väärteokirjelduse kohaselt on F.F-ile ette heidetud, et tema 03.08.2019 hommikul kella 06.42 ajal tagurdades Tartu linnas Vabaduse pst 1 parklas oma juhitavat sõidukit Renault Scenic ei veendunud manöövri ohutuses, mistõttu tagurdas külge parkivale mootorsõidukile Ford S-Max. Liiklusnõuete rikkumisega põhjustas F.F varalise kahju Ford S-Max omanikule sõiduki vasakpoolse juhiukse ja peegli kahjustamise näol. Sellise käitumisega rikkus F.F

§ 49

lg.1,

§ 33

lg.2 p.8 nõudeid ja pani toime

§ 223

lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

§ 49

lg.1 sätestab:

§ 33

lg.2 p.8 sätestab: ;

§ 223

lg.1 sätestab vastutuse Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx andis kohtuistungil ütlusi, et tema, töötades turul kojamehena territooriumil koristades tollel hommikul umbes kella 7 paiku kuulis pauku või lööki, Tunnistaja vaatas sinnapoole ja nägi, et tume auto oli tagumise vasaku poolega sõitnud otsa teisele pargitud autole. Auto jäi paariks sekundiks seisma ja hakkas siis ära sõitma. Tunnistaja vehkis luuaga ja karjus, aga auto sõitis ikka ära. Tunnistaja kirjutas auto numbri üles ja helistas kohe politseisse. Pargitud autol olid vigastused ja maas olid punased klaasikillud. Politsei tuli, pani tunnistaja andmed kirja, pildistas auto üles. Tunnistaja küsis, kas ta võib klaasikillud ära koristada, politsei lubas ja tunnistaja koristas killud ära. Tunnistaja mäletab, et ta nägi seda avarii põhjustanud autot pool tundi varem parklasse tulemas, auto tuli sel ajal kui tunnistaja koristas. Tunnistaja ei näinud, kas saabunud autost ka inimesi välja tuli. Tunnistaja näitas tema joonistatud skeemil tl.25, kus seisis ja liikus tagurdanud ja avarii põhjustanud auto, kus seisis kannatada saanud auto ja kus oli tunnistaja ise kui kokkupõrkelööki kuulis. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxandis ütlusi, et ta parkis oma auto 02.augusti õhtul kella 19 ajal turuhoone parklasse, parkimisjoonte vahele. Järgmisel hommikul tuli politseilt kõne umbes 4 kella poole kaheksa paiku, et tunnistaja autot on kahjustatud. Tunnistaja võttis ühendust kindlustusega kahju hüvitamiseks. Tunnistaja auto Ford number on xxxxxxx, autot parklasse jättes sellel vigastused puudusid. Hiljem oli juhi uks mõlkis, peegliümbris katki ja peegel rippus juhtmete küljes. Juhi uks käis lahti, aga klaasi ei saanud alla lasta. Kohus uuris sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl.24), kus on fikseeritud 03.08.2019 kell 7-7.30 sündmuskoht: Vabaduse pst 1 Tartus, sõiduauto Ford on pargitud parkla keskel olevale esimesele parkimiskohale, sõiduki Ford S -Max (teine osaleja) reg.märk xxxxxxx omanik xxxxxxxxxxxx, kahjude kirjeldusena märgitud vasak külg, peegel, juhiuks. Sõiduki Renault Scenic (esimene osaleja) reg.märk xxxxxxxxxxõiduki margi juures on maha tõmmatud mark Volvo. Kohus vaatas kohtuvälise menetleja poolt esitatud videosalvestusi (3 salvestust) 03.08.2019 hommikul Tartus Riia- Turu ristmiku alast, kus Vabaduse pst mööda liigub tume sõiduk RiiaTuru ristmikule ja pöörab seal vasakule Võidu sillale. Kõigi salvestuste kuupäev 03.08.2019, alguskellaaaeg on esimesel salvestusel kell 06:30:30, teisel salvestusel kell 06:30:14, kolmandal salvestusel kell 06:37:

1. Esimesel salvestusel on selline liikumine salvestuse minutitel 7.57-8.03, teisel salvestusel on selline liikumine salvestuse minutitel 8.16-8.28, kolmandal salvestusel minutitel 00.51-1.02.Teisel ja kolmandal salvestusel on video seiskamisel loetav sõiduki numbrimärgilt number 551 ja esimene täht B, sõiduki mark on Renault. Kohus vaatas kohtuvälise menetleja poolt tehtud fotosid Tartus turuhoone parklas 03.08.2019 ajavahemikus kell 07:06- 07:09, millest näha sõiduk Ford reg.märgiga xxxxxxx, millel on kahjustused juhipoolsel küljel: peegel purunenud, rippumas, uks muljutud sissepoole ukse hingede poolses osas, uksel nühkejäljed. Muljumiskohaga kohakuti asfaldil mõned punased tuleklaasi tükid. F.F andis ütlusi, et ta parkis oma sõiduki Renault Scenic turuhoone parklasse ööl vastu 3.augustit umbes kella 12 paiku, ninaga Võidu silla poole. Parklas oli ka teisi autosid. Tagasi oma auto juurde tuli ta umbes kella 6-7 vahel hommikul, tagurdas parkimiskohast välja, pööras vasakule, sõitis ümber turuhoone parklast välja. Tänaval sõitis üle Võidu silla Narva maanteed mööda linnast välja. Ta ei pannud tähele, et oleks mõnele autole parklas otsa sõitnud. Kui ta Aovere- Kallaste maanteel peatus, kuna loom jooksis ette, ja ta ümber auto kõndis, nägi, et autol on tagumine vasak tuli katki ja stangel kriim. F.F helistas oma tuttavale xxxxxxxxxxxxxxxx, kes tegi autost pildid. F.F-i sõnul ei teadnud ta, kus tema auto kahjustada võis saada. Kui ta turuhoone parklas tagurdas, ei tundnud ta mingit takistust, ei kuulnud löögi heli ega tundnud füüsiliselt midagi, mis võis kokkupõrget meenutada. Autos on tagurdamisandurid välja lülitatud lapse pärast, tookord kuulas ta autos valju muusikat, see võis arusaamist hajutada. Tal on kuulmislangus, mõlemad kõrvad opereeritud, see ei sega juhtimist. Parklast ära sõites ta seal inimesi ei näinud. F.F annab ütlusi, et ta on nõstunud etteheitega, et põhjustas liiklusõnnetuse, kuna eksperdid on hinnanud ja öelnud, et vigastused kannatanu autole võivad olla F.F-i autoga tekitatud. F.F on koos kaebusega kohtule esitanud kaks fotot oma autost, mis on tehtud pärast seda juhtumit- fotodel on näha Renalt Scenic xxxxxxx, millel vasak tagatuleklaas on katki ja tagumisel stangel kriimud. F.F esitas kohtule foto, mille ta tegi öösel enne seda juhtumit ehk siis 03.08.2019 kella 1:30 ajal kui ta oli auto sinna parklasse parkinud. Selle fotoga soovib F.F tõendada, et ta ei sõitnud parklasse alles hommikul, vaid juba keskööl ja auto seisis parklas kogu öö. Kohus esitles fotot kohtuistungil KIS-st. Fotol on failiteabes kirjas võtte kuupäev 03.08.2019 1:
2. 5 F.F nätas joonist, mille tegi kohtuvälise menetleja juures (tl.26), näidates, kuhu ta parkis oma sõiduki 03.08.2019 öösel. F.F esitas kohtule ka oma haigusloo väljavõtte, et tõendada temal kuulmislanguse esinemist alates aastast
3. Kohus esitles dokumenti kohtuistungil KIS-I vahendusel. On SA Tartu Ülikooli Kliinikumis koostatud ambulatoorne epikriis, millelt lugeda, et F.F xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx andis ütlusi, et tema tuttav F.F helistas talle eelmise aasta augusti algul, et avastas oma autol tagatule katki olevat. Tunnistaja töö on seotud kahjukindlustusega ja ta tuli vaatama. Autol oli paremal küljel vigastus ja tagatule vigastus. Parema külje vigastus võis olla tekitatud kokkupõrkest teepostiga, kuhu ta metslooma tõttu külge sõitis, tagumise tule vigastus ei saanud sellest tekkida. Tunnistaja sõitis koos F.F-iga kaasa Tartusse parklatesse, et teha kindlaks, kus see vigastus võis juhtuda - et kas on kilde maas vm. Käidi parklates, midagi ei leitud. Tunnistaja soovitas F.F esitada kindlustusele taotlus kahju hüvitamiseks. Kui F.F näitas talle kannatada saanud auto pilte, hindas tunnistaja neid vigastusi võrreldes, et Fordi vigastused võisid olla tekkinud kokkupuutest Marguse autoga: kontaktis võisid olla Fordi peegel ja Marguse auto tagatuli. Kontakt pidi olema sõidukitel pigem poollibamisi. Fordi uks on selle koha pealt pehme, seal ei ole tugevduselemente. F.F on esitanud koos kaebusega oma Gmaili väljatrüki (tl.9) teatega kaskokahju registreerimisest autoga Renault Scenic xxxxxxx. Teade on esitatud 04.augustil 2019 kell 22:
4. Teate sisu on, et sõidukile registreerimisnumbriga xxxxxxx on tekkinud vigastused: parem külg vasak taganurk. Vältimaks otsasõitu metsloomale, pöörasin rooli paremale ja tabasin teeääre posti. Visuaalse kontrolli käigus avastasin ka tagaosa vigastuse. Nende uuritud tõendite alusel loeb kohus tõendatuks, et F.F 03.augusti 2019 hommikul tagurdas Tartu linnas turuhoone parklas (Vabaduse pst 1), juhtides sõdukit Renault Scenic reg.märk xxxxxxx ei veendunud manöövri ohutuses ja tagurdades kahjustas teist sõidukit- parkivat Ford S-Max reg.märk 539 TNJ, tagurdades sellele sõidukile külge. Fordil sai kahjustada vasakpoolne (juhipoolne) uks ja peegel. Selliselt rikkus F.F

§ 49

lg.1 ja § 33 lg.2 p.8 sätteid ja realiseeris

§ 223lg.1 objektiivse koosseisu.

9 . Kohus on seisukohal, et F.F on

§ 223lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo pannud toime ettevaatamatusest. Karistusseadustiku (edaspidi Kar

S) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KaS § 18 lg.1 järgi on ettevaatamatus kas kergemeelsus või hooletus KarS § 18 lg.3 järgi isk paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. F.F-ile kui mootosõidukit juhtivale isikule oli teada, et mootorsõiduki tagurdamisel ei tohi ohustada teist liiklejat (

§ 49lg.1 nõue).

Liikluseeskirja tundva isikuna oli talle teada, et enne manöövri – tagurdamise- alustamist tuleb tal veenduda selle ohutuses (

§ 33

lg.2 p.8 nõue), vajadusel kavandada tagurdamisel oma liikumistee, vajadusel kasutada mitut juhtimisvõtet. Seega tegutses F.F liikluseeskirja erinevate normide kaitsealas. Konkreetses parkimiskohas, kus F.F asus tagurdama, oli piisavalt ruumi, et erinevate 6 juhtimisvõtete abil tagurdada ja parklast välja sõita ohutult. Kui F.F tagurdas viisil, et sattus kokkpõrkesse (kokkupuutesse) teise parkiva sõidukiga, siis ta ületas juhtimisel lubatud riski ja tekitas füüsilise kokkupuute kahe sõiduki detailide vahel. Kohus märgib, et tagurdamismanöövri ohutuks sooritamiseks ei saa kasutada silmi ainult ette vaatamiseks, vaid kasutada tuleb ka selleks ettenätud tehnilisi detaile- tahavaatepeegleid, parkimisandureid, vajadusel väljuda sõidukist olukorra kontrollimiseks. F.F tagurdades selliseid abivahendeid ei kasutanud (parkimisandur väljalülitatud!). Selliselt käitudes rikkus F.F juhi hoolsuskohustust (Riigikohus 3-1-1-90-06 p.22) jap ani toime teo ettevaatamatusest hooletuse vormis. F.F mootorsõiduki juhina pidi sellises olukorras olema piisavalt hoolikas, et tajuda ohtu sellises liiklussituatsioonis ja seda ohtu ära tunda. Eeltoodust tulenevalt on F.F-i tegevuses täidetud

§ 223lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kohtuväline menetleja on süüteo õigesti kvalifitseerinud. Selle süüteo osas ei ole F.F kohtuvälise menetleja otsust vaidlustanud.

§ 223

lg.1 järgi kvalifitseeritava süüteo eest on ette nähtud karistus rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud karistus – rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses ehk 120 eurot on vastavuses KarS § 56 eesmärkidega ja asjaoluga, et isikul puuduvad varasemad karistused. Väärteoasja menetlemisel ei ole rikutud väärteomenetlusõgust. Kohtuvälise menetleja 04.10.2019.a otsus väärteoasjas nr . 2780,19,009382 F.F-i suhtes

§ 223lg.1 järgi kvalifitseeritavas süüteos jääb muutmata.

10. F.F-ile on esitatud väärteoetteheide ka selles, et tema osales mootorsõiduki juhina liiklusõnnetuses, kus tekitati varaline kahju, jättis välja selgitamata kahju saaja ning nimetamata varalise kahju eest vastutava isiku, lahkus sündmuskohalt ja ei teavitanud liiklusõnnetusest politseid. Sellega F.F rikkus

§ 169

lg.4 p.4, lg.5 sätteid ja pani toime

§ 236

lg.1 järgi kvalifitseeritava süüteo.

§ 169

lg.5 sätestab:

§ 169

lg.4 p.4 sätestab

§ 236

lg.1 sätestab vastutuse F.F vaidlustab tehtud otsuse motiivil, et ta ei teadnud liiklusõnnetuse toimumisest. Ta on saanud aru, et tekitas avarii, alles pärast seda kui ta oli saanud näha politsei kogutud tõendeid, kuulanud ekspertide selgitusi, kes hindasid autode vigastusi. Ta lahkus sündmuskohalt, kuna ei teadnud, et on sattunud liiklusõnnetusse, ta ei põgenenud ega varjanud juhtunut. 7 11. Kohus, asudes hindama F.F-i poolt temale etteheidetava süüteo toimepanemist, toob esile, et

§ 236

lg.1 järgi kvalifitseritava süüteo objektiivsed tunnused on 1)liiklusõnnetuses osalemine sõiduki juhi poolt 2)politseile teatamise kohustuslikkus. Kohus on teinud eespool kindlaks, et 03.08.2019 homikul kella 6-7 vahel F.F tagurdas Tartu linnas turuhoone parklas (Vabaduse pst 1), kahjustas teist sõidukit- parkivat Ford S-Max reg.märk xxxxxxxx tagurdades sellele sõidukile külge. Fordil sai kahjustada vasakpoolne (juhipoolne) uks ja peegel. Selline käitumine oli F.F-i kui sõidukijuhi osalemine liiklusõnnetuses. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxv andis kohtuistungil ütlusi, et kui tema oli autode kokkupõrget näinud, läks ta turuhoonesse ja ütles, et tulgu välja, kelle oma see auto on, aga keegi ei tulnud. Teisele autole külge tagurdanud auto sõitis ära, ehkki tunnistaja vehkis luuaga ja hüüdis. Tunnistaja Railika Toim on kahjustada saanud auto omanik ja andis ütlusi, et teda ei olnud kohapeal kui tema autole külge sõideti. Seega oli tegemist

§ 169

lg.5 kirjeldatud olukorraga, millise puhul on liiklusõnnetusest politseile teatamine kohustuslik.

§ 169

lg.4 p.4 tingimust, mille esinemise puhul ei ole politseile teatamine kohustuslik, ei esinenud. Kohtule on esitatud vastuolulisi väiteid selle kohta, kas F.F-i auto seisis parklas juba keskööst saadik või saabus parklasse alles hommikul kui tunnistaja Bahmatšov parklas koristas: F.F-i väide on, et tema parkis auto parklasse kesköö paiku, F.F esitab foto, mille failiinfos on võtte tegemise aeg 03.08.2019 kell 1:30, tunistaja V.Bahmatšov andis ütlusi, et auto saabus parklasse hommikul kui tunnistaja parklas koristas. Kohus on seisukohal, et F.F-i auto olemine parklas öösel kell 1:30 ei tähenda, et auto sealt seejärel lahkuda ei võinud. Autoga foto ülesvõtmine sel kellaajal ei tõenda, et auto parklasse ka jäi. Samas ei oma kohtu hinnangul süüteokoosseisu tõendatuse seisukohalt tähtsust, kas auto parkis parklas pikemat aega. F.F toimunud liiklusõnnetusest politseile ei teatanud.

1. Kohtul tuleb hinnata F.F-i kätumise subjektiivseid tunnuseid. Tuvastatavad subjektiivsed tunnused (tahtluse või ettevaatamatuse liik) peavad hõlmama kõki objektiiseid tunnuseid. Kohus on eespool teinud kindlaks, et kokkupõrkest teise autoga on F.F saanud teada hiljem. Kaebusest nähtuvalt ja kohtuistungil nõustub F.F temale tehtud süüteoetteheidetega - et ta põhjustas varalise kahju teisele isikule- järelduslikult, kuna seda kinnitavad uuritud tõendid. See tähendab, et teadmine toimunud liiklusnõuete rikkumisest ja sellega kaasnevast tagajärjest on rikkujani jõdnud hiljem. Sündmuse toimumise ajal ja vahetult selle järel selline teadmine puudus. Kohus leiab, et kui teadmine põhiteostliiklusõnnetuse toimumisest ja isiku süüst selles on isikuni jõudnud ajalise nihkega, hiljem, ei olnud tal enne seda võimalik täita kohustust liiklusõnetusest teatada. Kui isik ei tea süüteo faktilist asjaolu, siis ei saa ta täita sellest faktilisest asjaolust teatamise kohustust. Kohus uuritud tõendite pinnalt jõuab veendumusele, et puuduvad tõendid ja asjaolud, mille põhjal lugeda kahtlusteta tõendatuks, et F.F toimunud liiklusõnnetusest ja selles osalemisest kohapeal teadis. F.F-i väidet, et ta kokkupõrkest ei teadnud kinnitavad järgmised tõendamist leidnud asjaolud: 12.
2. F.F pärast katkise tagumise tuleklaasi avastamist (olles Aovere-Kallaste maanteel) asus otsima vigastuse tekkimise kohta (F.F-i jaxxxxxxxxxxxx ütlused); 12.2.F.F esitas 04.08.2019 kindlustusele avalduse vigastusena tagaosa vigastuse. (tl.9-10), milles näitas auto 8 Kohus peab usutvaks, et isik, kes teab tema poolt tekitatud liiklusõnnetusest, selle toimumise ajast ja kohast, kuid soovib, et tema isikut selle liiklusõnnetusega ei seostataks, ei esita avalikult (kindlustusele) teavet selle kohta, et tema auto on vigastatud. Need asjaolud viitavad, et F.F käitus omaselt isikule, kes ei tea tema poolt põhjustatud liiklusõnnetusest. 12.3.Tunnistaja xxxxxxxxxxx andis ütlusi, et tagurdanud auto sõitis ära, ehkki tunnistaja vehkis luuaga (2 meetrit eemal) ja hüüdis. Kohus on seisukohal, et hüpoteetilises olukorras, kus F.F oli teadlik liiklusõnnetuse tekitamisest tema enda poolt ja kohapeal on olemas seda pealt näinud tunnistaja, ei ole usutav, et isik lahkub tunnistaja silme all. Lahkumine turu parklast tunnistaja silme all viitab olukorrale, et F.F-ile ei olnud teada äsja toimunud kokkupõrge ja ta ei näinud ka tunnistajat (F.F-i ütlused). 12.4.Kohtule on esitatud tõend F.F-i kuulmislanguse kohta (tl.79), kohtuistungi toimingute käigus ilmnes, et F.F-ixxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ei ole head. 12.
3. Tunnistaja R.Toimi auto kahjustuste järgi hinnates on tegemist kahe auto detailide kokkupuutumisega nühkejälgi tekitades, muljudes. Tunnistajaxxxxxxxxxxxxxnimetas sellist kokkupõrkemehhanismi “poollibamisi”. Tegemist ei ole tugeva hooga põrkamisega. Nende tõendatud asjaolude pinnalt tuleb järeldada, et kokkupõrge ei pruukinud tekitada füüsilist rappumist, tugevat heli. 12.6.Tunnistaja xxxxxxxxxxxx ütluste järgi kuulis ta kokkupõrkelööki, pauku. F.F-i sõnul tal autos muusika mängis, mis tema kuulmisvõimalust võibolla veelgi vähendas. Parkimisanduri helisignaal on välja lülitatud (lapse pärast). Kohus leiab, et välistada ei saa, et õues mõne meetri kaugusele tunnistajani kostunud autode kokkupõrkeheli tajutavalt autosse sisse ei kostunud. Kõigi nende kindlakstehtud asjaolude järgi jõuab kohus veendumusele, et liiklusõnnetuse põhjustamisest ettevaatamatusest hooletuse vormis ei saa tuletada järgmist süü sisusse kuuluvat teadmist- teadmist sellest, et ta ongi osalenud liiklusõnnetuses ja on kohustus politseile teatada. Kui ettevaatamatult hooletuse vormis käitunud isikule saab ette heita, et ta oleks pidanud ette nägema liiklusõnnetusse sattumise võimalust, siis järgmise sammu politseisse teatamise- ettenägemise võime puudumise etteheitmine ületab juba omistatavuse piirid. Kohus leiab, et kui isikule saab ettevaatamatusest hooletuse vormis ette heita, et ta oleks pidanud ette nägema liiklusõnnetuse võimalikku tekkimist, siis ei ole kohtu hinnangul võimalik ette heita järgmist sellest tuletatud käitumist, mida isik oleks pidanud sooritama (politseile teatama). Kui isik objektiivselt olemas olnud asjaolude või oma füüsiliste eripärade tõttu ei taju (ei ole suutnud tajuda) süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, ei saa talle omistada süüd sellest asjaolust mitteteatamisest. Kohtu hinnangul on siinkohal tegemist KarS § 38 olukorraga. Samal seisukohal on olnud Riigikohus lahendis 3-1-1-87-06 p.8:… isikult ei saa nõuda, et ta teataks politseile asjaolust, mis asub väljaspool tema teadmiste piire. Õiguskirjanduses KarS §-s 38 märgitakse (Karistusseadustik.Kommenteritud väljaanne. Juura, 2015, lk. 128 p.4), et reeglina avaldub selline olukord hooletuse korral- isik ei tea koosseisu asjaolu ega ole oma vaimse või füüsilise seisundi tõttu võimeline seda teadma. Neil asjaoludel leiab kohus, et F.F-i käitumises puudub süü karistusõiguses aktsepteeritavas subjektiivse tunnuse vormis ehk puuduvad süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused. Kohus märgib, et on küll etteheidetav, et füüsilise kõrvalekaldega (kuulmislangusega) isik ei kasuta väheste võimete kompenseerimiseks võimalikke muid kättesaadavaid tehnilisi vahendeid ega süsteeme, kuid see ei ole käsoleva süüteomenetluse objekt. 9
4. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 04.10.
5. a otsus väärteoasjas nr 2780,19,009382

§ 236

lg.1 rikkumise kohta tuleb tühistada ja väärteomenetlus F.F-i suhtes selles süüdistuses VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Menetluskulud Kaitsja on esitanud taotluse kaitsja tasu hüvitamiseks.VTMS § 23 sätestab, et väärteomenet lõpetamise korral muuhulgas VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalu isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel r või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna kohus lõpetab käesoleva otsusega väärteomenetluse F.F-i suhtes, tuleb hüvitada mõistliku suurusega tasu. Siinkohal hindab kohus väärteoasja keerukust, mahukust ja aega, mi kulunud toimingutele. Kaitsja tasu on taotluse kohaselt järgmine: ettevalmistus kohtuistungiks, materjalide analüüs – 1 tund, esindamine kohtuistungil 1+2 tundi, kokku seega 4 tundi. Kaitsja tasu on arvut tunnitasuga 100 eurot lisandub käibemaks. Sõidukulu 360 km eest 180 eurot, lisandub käibemaks 36 eurot, kokku sõidukulu 216 eurot. Ka on kirjutanud märkuse, et sõidukulu sisaldab sõidule kulunud aja hüvitist. Kokku tasu osutatud õigusabi eest 4 tunni ulatuses ja sõidukulu 696 eurot (s.h. käibemaks). Kokku on arve esitatud Advokaadibüroo Sirk & Saareväli poolt summas 696 eurot (tl.80). Kohus peab mõistlikuks ja põhjendatuks kaitsja ühe töötunni maksumust, s.o 100 eurot, mi lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul tuleb pidada mõistlikuks aega, mis on kulunud kaitsjal materjalidega tutvumis (1 tund) ja aega, mis on arvutatud kohtuistungile kuluvaks (3 tundi, tegelik kohtuistungi ae tundi). Puutuvalt sõidukulusse märgib kohus, et sõidukulu on arvutatud 0,5 eurot kilomee sisaldades sõidule kulunud aja hüvitist. Võrreldes seda näiteks määratud kaitsja sõidukulu tarii (0,3 eurot kilomeeter) märgib kohus, et sõidule kulunud aeg on siin seega hinnatav 0,2 e kilomeeter. Arvestades, et 360 kilomeetri läbimine vajab vähemalt 4 tundi aega, siis on tasu sõid kulunud aja eest 72 eurot ehk vähem kui tasu ühe tunni õigusabi osutamise eest (100 eu Kohtu hinnangul ei ole selline hind liialdatud. Tasu õigusabi eest ja sõidukulu on kogu ulatu s.o. summas 696 eurot põhjendatud. Kohtule on esitatud tunnistaja R.Põdersalu taotlus temale tunnistaja tasu ja kulude hüvitamis Tunnistaja tasu määratakse KrMS § 178 lg.4 sätete järgi, käesolevaks ajaks on see summal määramata, tunnistajalt on küsitud täiendavaid andmeid. Kohus määrab menetluskulude (tunnis tasu) hüvitamise VTMS § 2, KrMS § 187 lg.1, § 192 sätete alusel eraldi määrusega. Selles jääb menetluskulu riigi kanda. Ülle Raag Kohtunik 10 11