Obsah (7)

§ 121§ 64§ 65§ 68§ 200§ 57§ 199

1-11-14202 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. detsember 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-14202 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Ma

§-de 121, 202 lg 2 p 1, 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 ja 200 lg 2 p 7, 8, 9 järgi, Roman Boikatšovi süüdistuses

§-de 202 lg 2 p 1 ja 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi, lühimenetluse korras Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. septembri 2012 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava F.K apellatsioon RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta süüdistatava F.K apellatsioon Viru Maakohtu
2. septembri 2012 otsuse peale kriminaalasjas 1-11-14202 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 07.09.2012 otsusega tunnistati F.K süüdi

§ 121

, § 202 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8, § 200 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati F.K vangistusega 2 aastat 8 kuud.

§ 65

lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 20.04.2011 otsusega mõistetud karistus – 3 kuud 25 päeva vangistust – ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust. Viru Maakohtu 20.04.2011 otsusega mõistetud ja täielikult ära kantud karistus 3 kuud 25 päeva arvati liitkaristusest maha. Ärakandmisele kuulus seega 2 aastat 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 9 kuud 25 päeva karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 1 aasta 10 kuud ja 5 päeva vangistust. Maakohus rahuldas kannatanu V.D. hagi ning mõistis F.K-lt välja kannatanu kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 478 eurot. Maakohus jättis kannatanute V.I. ja O.A. hagid läbi vaatamata. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Maakohtu otsusele on apellatsiooni esitanud F.K . Viru Maakohtus 17.09.2012 registreeritud apellatsioonis palub F.K tühistada maakohtu otsuse kannatanu V.D. hagi rahuldamise osas ning vähendada F.K-lt kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks välja mõistetud summat 240 euroni. F.K väidab apellatsioonis, et on varasemalt märkinud, et ei tekitanud kuriteoga kahju 478 euro ulatuses, vaid hoopis summas 240 eurot. Viru Maakohtus 23.10.2012 registreeritud täiendavas apellatsioonis palub F.K vähendada talle maakohtu poolt

§ 200lg 2 p 7, 8, 9 alusel mõistetud karistust 4 aastat vangistust.

F.K toob apellatsioonis välja, et on kuriteo toimepanemise omaks võtnud ning süü üles tunnistanud, varem ta röövimise eest karistatud ei ole ning nimetatud episoodi osas maakohus kannatanute tsiviilhagisid ei rahuldanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus, hinnates F.K poolt esitatud apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on F.K-le karistust mõistes põhjalikult motiveerinud mõistetava karistuse liiki ja määra.

§ 200lg 2 näeb karistusena ette kolmekuni viieteistaastase vangistuse.

Seega on ainsa karistusliigina ettenähtud vangistus. Maakohus on karistust kergendava asjaoluna

§ 57

lg 1 p 3 mõttes juba arvestanud apellatsioonis märgitud süü ülestunnistamist, seega pole F.K karistuse täiendav kergendamine sellel alusel põhjendatud. Samuti on maakohus karistust kergendava asjaoluna arvestanud ka puhtsüdamlikku kahetsust. Raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. F.K poolt toime pandud tegu vastab

§ 200

lg 2 sätestatud kolmele kvalifitseerivale tunnusele, s.o see on toime pandud grupis, relva või relvana kasutatava esemega ähvardades ja 2 sissetungimisega. Samuti on karistus põhjendatud arvestades asjaolu, et kuigi F.K ei ole varasemalt röövimise eest karistatud, on teda korduvalt karistatud muude varavastaste kuritegude eest. F.K karistati Viru Maakohtu 20.04.2011 otsusega

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 alusel vangistusega 3 kuud ja 28 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga. See karistus aga ei avaldanud F.K-le soovitud mõju, kuna ta pani üldkasuliku töö tegemise ajal toime uued kuriteod. F.K-le mõistetud karistus vastab toimepandud kuriteole ning süüdimõistetu isikule, kusjuures maakohtu poolt F.K-le

200 lg 2 p 7, 8, 9 alusel mõistetud karistus – 4 aastat vangistust – on nimetatud paragrahvis sätestatud sanktsiooni alammäära lähedane. Maakohtul ei olnud alust F.K-le mõistetud karistust kergendada. 3. Ringkonnakohus leiab, et F.K apellatsioon on perspektiivitu ka osas, milles süüdistatav taotleb maakohtu otsuse tühistamist tsiviilhagi rahuldamise osas. Maakohus tuvastas, et F.K ööl vastu 01.06.2011 tegutsedes võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, tungis XXX asuvatesse müügiruumidesse ja varastas V.D. kuuluvad 10 tk naisteparfüümi üldsummas 404 eurot ja meesteparfüümi maksumusega 42 eurot, riideid (kleit, pullover, 2 kampsunit, 2 särki, 2 pluusi) üldsummas 32 eurot. F.K pani sellega toime

§ 199lg 2 p 4, 5, 7, 8 sätestatud kuriteo.

Nimetatud episoodiga põhjustas F.K kannatanu V.D. kahju summas 478 eurot, mille hüvitamiseks on kannatanu esitanud tsiviilhagi. Kriminaalasja materjalidest - maakohtu 29.08.2012 istungi protokoll - nähtub, et F.K on nimetatud kahju tekitamise omaks võtnud. Maakohtu istungi protokollist (II kd lk 99) nähtuvalt tunnistas F.K ennast süüdi kõikides episoodides ning võttis õigeks kõik tsiviilhagid, va tsiviilhagi seoses

§ 200järgi kvalifitseeritud episoodiga, kuna teda peeti sündmuskohal kinni.

Edasiselt nähtub protokollist, et F.K on selgitanud, et teda peeti poes kinni, tema ei võtnud sealt midagi, tema pani röövimise toime grupis koos R.B., keda sündmuskohal kinni ei peetud. Samuti nähtub maakohtu istungi protokollist (lk 100), et F.K kaitsja ei nõustu O.A. tsiviilhagi rahuldamisega, kuna pole tõendatud, et F.K turult midagi võttis. Küll aga nähtub ka kaitsja sõnavõtust, et F.K on ülejäänud hagisid tunnistanud. F.K ei tunnistanud maakohtu istungil kannatanu O.A. tsiviilhagi summas 204,80 eurot, millega O.A. nõuab talle 19.07.2011 F.K ja R. Boikatšovi poolt toime pandud röövimisega tekitatud kahju hüvitamist. Selle episoodi puhul peeti F.K sündmuskohal kinni ning kaassüüdistataval R. Boikatšovil õnnestus põgeneda. O.A. hagi jättis maakohus läbi vaatamata. Seega ei avaldanud F.K maakohtu istungil vastuväited kannatanu V.D. tsiviilhagile summas 478 eurot, millega kannatanu nõuab talle 01.06.2011 toime pandud vargusega tekitatud kahju hüvitamist. Väitele, et F.K on varasemalt V.D. tsiviilhagi tunnistanud vaid 240 euro ulatuses, kriminaalasja materjalides kinnitust ei ole. Arvestades asjaolu, et maakohtu istungi protokollist nähtub sõnaselgelt, et F.K on nimetatud tsiviilhagi 478 eurot õigeks võtnud, oli õigustatud temalt tsiviilhagi väljamõistmine. Eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti kohaldanud TsMS § 440 lg 1, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 4. Maakohus on õiguspäraselt rahuldanud V.D. tsiviilhagi summas 478 eurot. Seega on apellatsioon tsiviilhagi osas ringkonnakohtu hinnangul perspektiivitu. Samuti on apellatsioon kohtukolleegiumi hinnangul perspektiivitu ka mõistetud karistuse vaidlustamise osas, kuna 3 maakohtu poolt F.K-le

§ 200

lg 2 p 7, 8, 9 alusel mõistetud karistus – 4 aastat vangistust – on kooskõlas toimepandud kuriteo raskusega ning vastab ka süüdimõistetu isikule. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS § 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Mati Kartau Aarne Sarjas 4 Maarika Kuusk