lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 2 4-18-5052 Kohus uurib, kas Z.E on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Z.E avaldas kohtuistungil, et on toime pann ud teo, mis talle süüks arvatakse. Ees oli rekka, sooritas möödasõidu, kiiremini kui lubatud. Videosalvestiselt nähtub, et mootorsõiduk i reg.nr * * kiiruseks möödasõidul on 136 km/h, kiiruse laiendmääramatus + - 5 km/h, lõplik mõõtetulemus 13 6 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 90 km/h. Tl 20 olev taatlustunnistus näitab, et kiiruse mõõtmiseks kasutatud kiirusmõõtur oli nõuetekohaselt taadeldud. Kohus leiab, et tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et Z.E on toime pannud teo, mille toimepanemist talle süüks arvatakse. Z.E rikkus oma tegevusega LS § 15 lg 1 p 1, mis sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Kohus leiab, et Z.E poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 3 sätestatud väärteokoosseisu. Seega on kohtuväline menetleja väärteo õieti kvalifitseerinud. Z.E on oma käitumist selgitanud, et kiirust ületas möödasõidul. Kiiruse ületamine ei olnud eesmärgiks, kuid teadis möödasõitu sooritades, et ületab kiirust. Seega on kiiruse ületamine toime pandud otsese tahtlusega. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et Z.E poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 3 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 227 lg 3 näeb ette mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahe teistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on Z.E karistanud LS 227 lg 3 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.
Kohus leiab, et Z.E süü on keskmisest väiksem – kiirust on ületatud lõikes 3 ette nähtud süüteo alammäära s, tegemist on ühe normi rikkumisega, kuid tegu on toime pandud tahtlikult. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Z.E kinnitas kohtuistungil ise ja ka kohtuväline menetleja on väärteo otsuses avaldanud, et Z.E on karistamata isik. Kohtuväline menetleja on otsuses avaldanud, et kui isik peab normaalseks olukorda, et ta liikluses osaledes ei pea jälgima sõiduki kiirust ja liiklusmärke, siis on ta liikluses ohtlik, kuivõrd ei taju temast enesest tulenevat ohtu ja selline isik tuleb liiklusest kõrvaldada Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditest ei tulene, et Z.E peaks liikluseeskirjade rikkumist normaalseks. Ta on toimepandut kahetsenud. Kohtule esitatud tõendid ei näita, et käesoleval juhul 3 4-18-5052 oleks tegemist harjumussüüteoga. Z.E-le heidetakse ette ühe normi rikkumist, ta ei ole oma teoga rikkunud mitut liikluseeskirja sätet. Kohus ei näe asjaolusid, mis tekitaks põhjendatud kahtluse, et Z.E jätkab samalaadsete rikkumiste toimepanemist. Kohus leiab, et kuna Z.E tunnistab oma süüd, kahetseb oma tegu, on karistamata isik, siis karistuse eripreventiivne eesmärk ei tingi karistuse na juhtimisõiguse äravõtmist. Lisaks eelnevale tuleb arvestada ka asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. Kohtuväline menetleja on leidnud, et liikluskultuuri tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on seadusandja pidanud vajalikuks ohtliku väärteo toime pannud mootorsõiduki juhi juhtimiselt kõrvaldada. Kohus leiab, et tõepoolest, mootorsõidukit juhtides kiirusepiirmäära ületamine on liiklussüütegu, mis võib ohustada ka teisi liiklejaid, mis võimalikes ohuolukordades jätab reageerimiseks vähem aega ja seetõttu tõstab õnnetuste juhtumise tõenäosust. Seetõttu ongi seadusandja kiiruse ületamise lugenud õigusrikkumiseks ja suuremate kiiruse ületamiste eest (mis on sätestatud eraldi lõigetes) ette näinud ka võimaluse karistada isikuid maksimaalse karistusega, mis väärtegude toimepanemise eest on võimalik mõista. Oluline on aga see, et kui juht konkreetse teoga ehk kiiruse ületamisega seadis teised liiklejad ohtu, peab selline asjaolu nähtuma ka teokirjeldusest. Teokirjeldusest selliseid asjaolusid ei nähtu. Kohus märgib, et seadusandja ei ole teinud mingisugust erandit liiklussüütegude, s.h ka lubatud sõidukiiruse ületamise eest karistuse mõistmisel. Nii tuleb ka liiklussüütegude eest karistuse määramisel/mõistmisel lähtuda
Karistuse eripreventiivne eesmärk on üks alus karistu se mõistmisel, see ei tohi saada ülekaalukalt määravaks, et seeläbi mõistetak se isikule karistus, mis ületab tema süü suuruse. Kohus leiab, et liikluskultuur paraneb iga üksiku liikleja käitumise muutumisega, kuid üksikisikule tema süüd ületava karistuse mõistmisega ei ole üldjuhul saavutatav isiku edaspidine õiguskuulekas käitumine, pigem õõnestab see usaldust õigussüsteemi vastu. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei tingi ka karistuse üldpreventiivne eesmärk karistusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus leiab, et Z.E on võimalik mõjutada edaspidi süütegudest hoiduma kergeima karistuse, s.o rahatrahvi mõistmisega. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Z.E kaebus tuleb rahuldada, kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse määratud karistuse osa s ja teeb VTMS § 132 p 2 alusel karist use osas uue otsuse, mis ei raskenda isiku olukorda. Kohtuväline menetleja karistas Z.E juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, mis on ¼ võimalik ust maksimummäärast. LS § 227 lg 3 näeb rahatrahvina ette kuni 200 trahviühikut. Kohus leiab, et kohtul on võimalik, raskendamata Z.E olukorda, mõista Z.E-le toime pandud rikkumise eest rahatrahv, mis ei ületa ¼ maksimummäärast, so 50 trahviühikut. Kohus rahuldab Z.E kaebuse - tühistab PPA Lääne prefektuuri Paide PJ 21.09.2018 väärteootsuse väärteoasjas nr 2510,18,001 989 osaliselt, st mõistetud karistuse osas ja teeb karistuse osas uue otsuse. Otsuse tegemisel juhind ub kohus LS § 227 lg 3, § 15 lg 1 p 1 ,
(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.