1-13-3685/9

(2)aastat, mille kandmata osast vabastati KarS § 74 lg. 1 alusel kahe

(2)aastase katseajaga, elukoht xxxxx maakond xxxxxx vald xxxxxxxx xxxxxx t., xxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxx vandeadvokaat Jaan Tedder Kaitsja Kohaldatud menetlusnormid KrMS §§ 238 lg 1 p 4 ja lg 2, 310 lg 1, 311-313, 315 lg 1, 4 ja 5 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada D.K kuriteos KarS § 424 järgi ja karistada teda vangistusega üheksa

(9)kuud, mida KrMS § 238 lg. 2 kohaselt vähendada ühe kolmandiku võrra s.o. kuue

(6)kuuni. KarS § 65 lg. 2 kohaselt suurendada karistust Harju Maakohtu poolt 06.oktoobril 2011.a. mõistetud vangistuse kandmata osa s.o. ühe

(1)aasta ja üheksa

(9)kuu võrra ja liitkaristuseks kahe kohtuotsuse alusel mõista vangistus kaks

(2)aastat ja kolm

(3)kuud. Seoses kahtlustatavana kinnipidamisega 15.-17.märtsini 2013.a. kugeda vangistusest kolm

(3)päeva kantuks ja vangistuse kandmata osaks jääb kaks

(2)aastat kaks

(2)kuud ja kakskümmend seitse

(27)päeva. Tõkend elukohast lahkumise keeld jätta kehtima kuni kohtuotsuse täitmisele pööramiseni. Kohtu poolt teatatud ajal on D.K kohustatud ilmuma kohtu poolt määratud vanglasse. Karistuse tähtaega arvestatakse selle kandmisele saabumise ajast. Välja maksta riigi eelarvest Eesti Advokatuuri juhatuse kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Jaan Tedderi tasuks kohtuistungist osavõtu ja istungiks ettevalmistumise eest 172.80 eurot ja tasuks istungile sõiduks kulunud aja eest ning sõidukulu hüvituseks kokku 69.36 eurot. (summad sisaldavad käibemaksu) Välja mõista D.K-lt riigi tuludesse 480 eurot sundraha ja 306.96 eurot kohtueelsest uurimisest ja kohtuistungist osa võtnud kaitsja tasu hüvituseks. Kaitsja tasu kohtuistungile sõiduks kulunud aja eest ja sõidukulu hüvitus jätta riigi kanda. Sundraha ja kaitsja tasu on võimalik tasuda vabatahtlikult ositi kümne

(10)kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumist s.o. 48 eurot kuus sundraha ja 30.69 eurot kaitsja tasu. Summasid saab tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 333416110002 Danske Bank AS-i Eesti filiaalis, kontole nr 10220034796011 SEB Pank AS-is või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-is. Tasumisel märkida saajaks Rahandusministeerium, viitenumber 2800049696 ja selgituseks kohtuasja nr 1-

1. Esimese osamakse mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Pärnu Maakohtu (Rapla kohtumaja) kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast, maakohtule teatada. Apellatsioon tuleb esitada viieteistkümne päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus kohtuotsusega tutvuda. Apellatsioonist mitteteatamise korral kohtuotsust täismahus ei koostata. Apellatsiooniteate esitamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse
2. päevaks pärast teate saabumist. Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse sisu D.K süüdistatakse selles, et ta 15.märtsil 2013.a. kella 19.10 paiku juhtis Rapla maakonnas Märjamaa vallas Tallinn-Pärnu maantee
3. kilomeetril sõiduautot Hunday registreerimisnumbriga xxx xxx narkojoobes, rikkudes Liiklusseaduse § 69 lg. 1 ette nähtud nõudeid. Raivasutuses koostatud terviseseisundi kirjeldamise akti kohaselt esinesid I.Vürtsil narkootilise aine tarvitamisele viitavad tunnused. D.K tegu on kvalifitseeritud KarS § 424 ette nähtud kuriteona. Kaitsja seisukoht ja süüdistatava ütlused Kaitsja ei esita süüdistusele vastuväiteid ja süüdistatav tunnistas end täielikult süüdi. Kuna süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud, siis avaldati kohutistungil prokuröri taotlusel süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused. 17.märtsil ja 12.aprillil 2013.a. kahtlustatavana antud ütlustest (t.l. 19-21 ja 35-36) nähtub, et tund enne Pärnust väljasõitu jõi ta oma tuttavatelt saadud narkootilist ainet GHB ehk n.n. korgijpooki. Süüdistatav pidi jõudma Tallinna kell 19.30 väljuvale laevale. Varem autot juhtinud KK oli vahepeal joonud õlut ega saanud enam autot juhtida ja seepärast asus autot juhtima süüdistatav. Sõidu ajal jäi K.K autos magama ja hiljem selgus, et temagi oli tarvitanud narkootilist ainet. Autot juhtides tundnud süüdistatav joodud aine mõju. Taga sõitnud politseiauto andis vilkuritega märku peatumiseks. Süüdistatav peeti kinni ja kõrvaldati auto juhtimiselt. Politseinikelt sai süüdistatav teada, et tema poolt juhitud auto liikus n.ö. vingerdades. Süüdistatav võtab omaks, et ta tarvitas narkootilist ainet ka mõni päev varem ja on pikemat aega narkosõltuvusega võidelnud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüks pandud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on D.K tegevuses tõendatud. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid tema käitumises ei ole. Tunnistajana üle kuuluatud politseiametnik Tiina Trofimova ütlustest (t.l. 17-18) nähtub, et juhtimiskeskusest tuli teade Tallinn-Pärnu maanteel ohtlikult liikunud sõiduautost. Kontrollimisel selgus, et auto liikus Pärnu poolt Tallinna suunas. Maantee 64.kilomeetril Märjamaa lähedal märkas tunnistaja Tallinna suunas liikumas tumedat maasturit, mille ees sõitis otsitav auto s.o. helesinine Hyndai. Viimane liikus ebakindlalt. Maasturi juht oli kogu tee otsitava auto kohta teateid andnud. Otsitav auto peatus koheselt vilkuritega antud märguande peale. Autos olid juht ja tema kõrval veel üks mees, kes magas. Juht ei suutnud esitada ühtegi dokumenti ja käitus ebatavaliselt. Ta kordas, et ei ole midagi valesti teinud. Kontrollimisel selgus, et auto juhiks oli D.K . Tema käitumine ja seisund viitasid narkojoobele. D.K nõustus kiirtestiga, kuid ei suutnud politseijaoskonnas anda uriiniproovi ja seepärast tuli ta toimetada narkootilise joobe kindlakstegemiseks haiglasse. Wismari Haigla AS-i poolt 15.märsil 2013.a. kell 21.45 antud arvamuse (t.l. 25) kohaselt vastasid süüdistatava kehalised ja psüühilised funktsioonid ning reaktsioonid narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joobele. Arvamuses olev isiku seisundi kirjeldus vastab Sotsiaalministri 16.septembri 2009.a. määruses kehtestatud nõuetele. Süüdistatavalt võetud uriiniproovis leidus narkootilistest ainetest GHB-d ja kokaiini. (t.l. 23) Tunnistaja KK ütlustest (t.l. 15-16) nähtub, et ta sõitis süüdistuses märgitud päeval koos süüdistatavaga Tallinnast Pärnusse ja siis juhtis autot tunnistaja. Tagasi sõites hakkas autot juhtima süüdistatav. Teel peatanud nad Pärnu-Jaagupis, kus tunnistaja kohtus ühe tuttavaga, kes andis joomiseks GHB sisaldanud vedelikku. Joogi toimel jäänud tunnistaja autos sõidu ajal kohe magama ja mäletama hakkab sellest ajast, kui sama autot juhtis juba politseiametnik. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid süüdistatava tegevuses ei esine. Arutatav kuritegu tuleb lugeda toimepanduks KarS § 16 lg. 3 mõttes otsese tahtlusega. Uuritud tõendid kinnitavad, et süüdistatav põhjustas kaasliiklejatele tõsise ohu ja liiklusõnnetused jäid toimumata ainult juhuse tõttu. Süüdistatav juhtis autot ajal, mil tal oli mootorsõiduki juhtimise õigus 10.oktoobril 2012.a. toime pandud väärteo eest kuueks kuuks ära võetud. Seepärast ei vastaks rahaline karistus kuriteo ohtlikkusele ega süü suurusele ja kohus peab vajalikuks mõista karistuseks vangistuse. Arvestades raskendavate asjaolude puudumist peab kohus võimalikuks jätta vangistuse määr alla poole sanktsioonis ettenähtust. Rahatrahv ei oleks põhjendatud ka seepärast, et süüdistatav on 30.septembril 2010.a. karistatud kohtu poolt mootorsõiduki narkojoobes juhtimise eest rahatrahviga. Peale selle on süüdistatavale alates 28.jaanuarist 2010.a. kuni 14.jaanuarini 2013.a. määratud 18 rahatrahvi Liiklusseaduses ja Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses ette nähtud väärtegude eest, milledest 11 on tasumata. Arvestades kuriteoga põhjustatud ohtu ja varasemat karistatust KarS § 424 järgi ei pea kohus võimalikuks ka süüdistatavale mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga KarS § 69 lg. 1 alusel ega vangistuse kandmisest vabastamist KarS § 74 lg. 1 alusel. Viimati nimetatu ei ole võimalik ka seepärast, et arutatav kuritegu on toime pandud katseajal, mistõttu tuleb mõistetav vangistus KarS §§ 65 lg. 2 ja 74 lg. 5 kohaselt liita varem mõistetud kandmata vangistusega. Indrek Saar Kohtunik