lg 2 p 1, 3, § 344 lg 1 ja § 349 järgi ja
lg 1 alusel mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.
a kohtuotsusega mõistetud kergem karistus 27 päeva vangistust kaetuks käesoleva kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega. Karistusest arvati maha Harju Maakohtu 04.07.2014 kohtuotsuse järgi ärakantud karistus, mis oli 27 päeva vangistust, liitkaristuseks mõisteti 11 kuud 3 päeva vangistust. Andrei Barulin tunnistati süüdi ka
Vastavalt
lg 1 loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Vastavalt
lg 1 arvati Andrei Barulinil eelvangistuses viibitud aeg 05.06.08.2014, s.o 2 päeva, karistusaja hulka. Kandmata karistus oli 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaja aluseks loeti 31.03.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 29.07.2016. 27.07.2016 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Andrei Barulini ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Andrei Barulini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid, Andrei Barulini varasemat elukäiku ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, ei ole prokuröri arvates võimalik tema vabastamist toetada. Andrei Barulin avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda, kuid kaalukaid põhjuseid, miks kohus teda vabastama peaks, ta nimetada ei osanud. Väidetavalt on muutunud tema väärtushinnangud. Kinnipeetava on enda sõnul läbinud vanglas kõik ettenähtud kursused. Andrei Barulin tunnistas, et esineb ka distsipliinirikkumisi. Kuigi vangla iseloomustuse kohaselt Andrei Barulinil elukoht puudub, selgitas kinnipeetav, et alguses isa ei olnud nõus talle elukohta võimaldama, kuid ta on isaga rääkinud ja tema hinnangul nüüd elukoht võimaldatakse. Vabanemisel soovib kinnipeetav taastada töövõimetuspensioni ning töötukassa kaudu läbida kursusi. KOHTU SEISUKOHT
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Andrei Barulin temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Andrei Barulinil on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
Seega esinevad formaalsed alused Andrei Barulini tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul ei ole Andrei Barulini tingimisi ennetähtaega vabastamine karistuse kandmiselt põhjendatud. Andrei Barulinit on karistatud kriminaalkorras kokku 17 korda, reaalset vangistust kannab ta 12 korda. Varasemalt on teda karistatud varavastaste kuritegude eest. Käesolevat karistust kannab lisaks veel narkootilise aine suures koguses käitlemise eest. Korduv karistatus viitab isiku kriminaalsetele hoiakutele ning negatiivsele suhtumisele ühiskonda. Ka karistuse kandmise ajal ei ole Andrei Barulin suutnud kehtestatud reeglitele alluda. Kinnipeetaval on käesolevalt 6 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis ei kinnita väärtushinnangute muutumist, millele 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.