§-dest § 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p.p 4 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; § 313; KarS § -dest 50 lg 1 p 1; § 66 lg 1, 3; LS § 127 kohus otsustas: süüdistus KarS § 424 järgi
§-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4 ja 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel K.Z-ilt välja mõista riigituludesse menetluskuluna: • sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 585.- eurot; • kaitsjatasu kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel osutatud õigusabi teenuse eest kogusummas 120.- (ükssada kakskümmend) eurot; 7.
Z välja mõistetud menetluskulud – sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse kohtuotsuse jõustumisel K.Z-ile tema elukoha aadressile: XXX. K. Z poolt menetluskulude graafikus märgitud osamakse tähtajaks tasumata jätmise korral maksegraafik tühistada. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib
lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist
lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka elektrooniliselt.
lg 2 kohaselt apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
§ lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus ja kokkuleppe sisu K.Z on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 02.03.2015 kella 19.10 ajal Harjumaal Maardus Maardu tee ja Põhjaranna tee ristmikul ning Madikse tänaval mootorsõidukit Mazda 626, registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (1,17 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1/ alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid ja põhjustas liiklusõnnetuse. Seega K.Z pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 06. novembril 2015.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Kiviloo, süüdistatav K.Z ja tema kaitsja vandeadvokaat Liis Toomsalu käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et abiprokurör Helen Kiviloo nõuab kohtult K.Z-i süüdi tunnistamist KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja viimase karistamist rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 23,40 eurot s.t karistades K.Z-i rahalise karistusega summas 2340.- eurot, millist KarS § 66 lg 1, 3 alusel viimasel võimaldada tasuda 12 kuu jooksul s.o 195.- eurot kuus. Samuti taotleb abiprokurör Helen Kiviloo kohtus K.Z suhtes KarS § 50 lg 1 p 1 tulenevalt lisakaristuse kohaldamist s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse ära võtmist 4 kuuks. Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub, et K. Z on kinnitanud, et ta on nõus temale esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatisooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning nõutava karistuse liigi ja määraga. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 23.11.2015.a toimunud kohtuistungil K.Z tunnistas end temale KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe, paludes see kohtul kokkulepe kinnitada. Abiprokurör Helen Kiviloo ning kaitsja vandeadvokaat Liis Toomsalu jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotledes kohtult selle kinnitamist. Lisaks taotles abiprokurör Helen Kiviloo kohtult süüdistatavalt menetluskulude ja teise astme kuriteo toimepanemise eest ettenähtud sundraha välja mõistmist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning abiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et K.Z tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus selgitab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb K. Z-ilt välja mõistmisele riigituludesse ka sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 585.- eurot ja temale kohtueelsel ja kohtumenetlusel osutatud õigusabi teenusega seotud kulud – kaitsjatasu kogusummas 120.eurot. Süüdistatavalt sundraha ja kaitsjatasu välja mõistmisel juhindub kohus
§-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.