Toimik nr 1-08-17243Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.septembril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-08-17243 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Olga Nõmmemees Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid M.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 13.09.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu M.P, isikukood: XXX, kannab karistust xxx Kaitsja Vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta M.P talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Nikolai Rõžovi taotlus ja määrata tema poolt M.P-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 19,18 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 15,98 eurot, ning käibemaks 3,20 eurot). Kaitsjatsu 19,18 eurot jätta riigi kanda. M.P tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud 1
(4)Viru Vangla esitas 01.08.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. M.P on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 03.04.2009 kohtuotsusega KarS § 214 lg 2 p 1,5, § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel 5 aastat 7 kuud ja 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 08.10.2008 ja lõpp 29.05.
- M.P andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 39). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 01.08.
- Kinnipidamisasutusest M.P kohta koostatud iseloomustusest nähtub , et kinnipeetav omab 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja alates 28.01.2011 osaleb MTÜ Convictus Eesti tugigrupi töös. Alates 01.09.2010 õpib xxx keevitaja eriala. Vabanemisel omab elukohta ema juures aadressil xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus. Vabanemisel on kindel töökoht xxx. Omab rahalisi kohustusi 230,07 eurot. Narkootikume tarvitab alates 15.eluaastast suitsetas ja süstis fentanüüli ning 16.aastaselt juba regulaarselt tarvitas 2,5 aasta jooksul. Enne vangistust isik süstemaatiliselt 8 kuu jooksul oli tarvitanud narkootikume. Kuritegu oli sooritatud materiaalse kasu saamise eesmärgil, et osta narkootikume, mistõttu vabanedes säilis risk sooritada uusi kuritegusid. Kõik kuriteo episoodid on isik toime katseaja kestel, mis näitab, et eelmisest kohtuotsusest, talle antud võimalusest jätkata oma elu vabaduses ja teha oma käitumises korrektiive, ei ole järeldusi teinud, mistõttu võib esineda riski uueks õigusrikkumiseks vabaduses. Vangla hinnangul M.P ennetähtaegne vabastamine koos elektroonilise järelvalvega on hetkel ennatlik. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on M.P vabanemisel kindel elukoht ema juures aadressil xxx ja kindel töökoht firmas xxx. M.P käitumist vabaduses võivad mõjutada narkootikumide tarbimisega tekkinud lai tutvusring peamiselt kriminaalse taustaga. M.P taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetas oma kaitselalust ja palus vabastada enne tähtaega. Kaitsealune on sotsiaalselt kindlustatud isik- tal on elu- ja töökoht. Distsiplinaarrikkumised ei ole tõsised. Prokuröri hinnangul ei ole süüdimõistetu vabastamine põhjendatud. Isik on 3 korda kriminaalkorras karistatud muuhulgas ka röövimise ja väljapressimise eest. Uued kuriteod pani toime katseaja kestel. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et M.P tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse 2
(4)läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud nii varavastaste kuritegude (vargus, rööv) kui ka isikuvastase kuriteo (kehalise väärkohtlemise) eest. M.P on varem karistatud ka kahel korral tingimusliku karistusega, viimast katseaega ei suutnud läbida uusi kuritegusid toime panemata. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust varguse ja väljapressimise eest. Harju Maakohtu 03.04.2009 kohtuotsusest (isiklik toimik lk 13-14) on näha, et viiel korral lühikese ajavahemiku jooksul nõudis kinnipeetav oma emalt raha narkootikumide ostmiseks, keeldumisel kasutas ema kallal vägivalda või ähvardas vägivallaga ja lukustas korterisse. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik 6-8) on näha, et M.P on 11 korral väärteokorras karistatud, nendest 3 korral avaliku korra rikkumise eest, 1 korral võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest ja 6 korral väheväärtuliku asja varguse eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus M.P puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et M.P on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Karistused on määratud keelatud esemete ebaseadusliku omamise, omandamise ja valmistamise eest. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole M.P oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja alates 28.01.2011 osaleb MTÜ Convictus Eesti tugigrupi töös. Alates 01.09.2010 õpib xxx keevitaja eriala. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 25.10.2012. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama ema LxxxSxxx juurde aadressile xxx. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava ema Lxxx Sxxx on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 43). Kriminaalhooldaja teatel elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas garanteeritud töökoht firmas xxx (isiklik toimik lk 46). Arvestades M.P poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod, muuhulgas ka röövimine ja viimane kuritegu (väljapressimine) ja tema käitumist kriminaalhoolduse all olles (viimane raske vägivallaga seotud varavastane kuritegu katseajal) ja vangistuses viibides (korduvad distsiplinaarrikkumised), on kohus seisukohal, et M.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, katseajal pani toime uue kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta M.P-le piisavalt mõju. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb 3
(4)vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid oma ema vastu toime panna. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, arvatavasti ka töökoht ei kaalu üle tema varasemat ilmset kriminaalset tausta. Samas arvestab kohus, et KarS § 214 järgi kuritegu oli toime pandud ema suhtes kodus, kuhu ta vabanedes plaanib elama asuda. Narkootikumide tarvitamine ja suured rahalised nõuded 230,07 eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Karistusaja lõpuni on veel 2 aastat 8 kuud 16 päeva, mis on pikk aeg. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu M.P temale Harju Maakohtu 03.04.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 27.09.2011 Nooremreferent Liivi Õun Liivi Õun 4
(4)