) § 251 lg- st 1, § 253 p- st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada J S KarS § 121 järgi ja karista da teda rahalise karistusega 150 (üks sada viiskümmend) miinimumpäevamäära, s.o summas 480.00 (nelisada kaheksakümmend ) eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaalis nr 333416110002 . Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, s.o 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõke nd - elukohast lahkumise keeld J S suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2 Välja mõista J S`ilt 1.60 (üks euro ja 60 senti) K T kasuks tsiviilhagi katteks.
lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista J S`ilt menetluskulun a sundraha 417.03 (nelisada seitseteist eurot ja 3 senti) eurot riigituludesse.
lg 1 p 4 alusel välja mõista J S`ilt menetluskuluna kaitsjatasu 38.35 (kolmkümmend kaheksa eurot ja 35 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaalis nr 333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Kui menetluskulud pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, s.o 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süü distataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskme netluses tehtud kohtuotsus jõustub. Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile. Kuriteo asjaolud 04.06.2010.a. jäi alaealine E T ööbima P S elukohta xxxx vallas xxxx külas. Hommikul kella 7 paiku tuli sinna J S koos kahe E T tundmatu mehega. Algul vestlesid tulijad xxxx juures elanud metsatöölistega ja siis hakkasid E T norima. Kui E T läks õues asuvasse väljakäiku, järgnes talle J S. Olles väljakäigu ukse lahti tõmmanud, lõi ta T korduvalt rusikaga näkku, siis tiris noormehe õue, kus lõi talle veel korduvalt näkku ja rindkeresse, algul käskis tal pead ning seejärel kätt rooja sisse pista, samuti nõudis suguti suhuvõtmist. Kui E T õnnestus koju joosta, sõitis J S mõne aja möödudes teda xxxx külla otsima - autoroolis keegi tema tuttavatest. S autot nähes E T põgenes ning palus ühel xxxx küla elanikul politseisse helistada. Samal ajal käsutas S oma autosse kaks alaealist poissi, soovides nende juhatusel E T üles leida, kuid sama külaelaniku resoluutsel nõudmisel pääsesid hirmunud poisid autost minema. E T pöördus samal päeval AS xxxx Erakorralise meditsiini osakonda, kus tal diagnoositi pea, küünarliigese ja parema oimu piirkonna pindmised vigastused ning rindkere põrutus; visiiditasu maksmiseks tegi rahalisi kulutusi E T ema K T. Süüdistuse sisu Kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et J S 05.06.2010.a. hommikul kella 07.00 paiku tungis xxxx vallas xxxx külas P S elukoha õues kallale alaealisele E T , lüües kannatanut rusikaga korduvalt pea ja rindkere piirkonda, põhjustades kannatanule valu ja tekitades pea, küünarliigese ja parema oimu piirkonna pindmised vigastused ning rindkere põrutuse. Seega J S, lüües korduvalt teist inimest, põhjustades talle valu ning kahjustades tema tervist, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3 Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Silvi Pass taotleb J S süüdi tunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 121 järgi rahalise karistusega 150 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 480 eurot. Koh tu põhjendused
lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada k riminaalasja käskmenetluses.
p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi.
lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasja materjalid ja süüdistusakt J S süüdistuses KarS § 121 järgi saabusid kohtusse 22 .09.2011.a. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale ja tema kaitsjale edastatud 21.09.2011.a. Süüdistatav ja kaitsja kohtule tulenevalt
§ -st 252 lõikest 3 endapoolseid kirjalikke seisukohti kriminaalasja lahendamise kohta esitanud ei ole. Kohtunik tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses
Kohus J S käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava J S käitumises karistust kergendavaid ning karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava J S puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. Tsiviilhagi
kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kriminaalasjas on kannatanuks K T, kes on esitanud tsiviilhagi summa 1,60 eurot (25 krooni), mis on E T`ile 05.06.2010.a. AS xxxx Erakorralise meditsiini osakonnas esitatud visiiditasu arve. Tuvastatud on, et kannatanule K T`ile põhjustatud kahju on põhjuslikus seoses süüdistatava J S käitumisega. Seega on põhjendatud tsiviilhagi väljamõistmine esitatud ulatuses süüdistatavalt J S`ilt VÕS § 127, 130, 1043, 1045 lg 1 p 2 ja
4 Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 417.03 eurot ning
lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale makstud tasu.
Menetluskulu kuulub väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Kohtunik T.Kullerkupp
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.