← Eesti

1-11-5069/10

Obsah (5)§ 200§ 121§ 424§ 74§ 65

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Prokurör Aarne Pruus Kohtuistungi aeg 20. mai 2011 Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 201

§ 200lg. 1 järgi vangistusega kaks

(2)aastat, mille kandmisest vabastatud kahe
(2)aastase katseajaga, tõkendiks elukohast mittelahkumise keeld, elukoht xxxxx maakond xxxxx vald xxxxxx Süüdistus

§ 121

Kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova Süüdistatav E.V , xxx , EV koda nik, emakeeleks eesti keel, keskharidusega, töötab Soomes, perekonnaseisult vallaline, kriminaalkorras üksteist korda karistatud, viimati 17. märtsil 2010.a. Pärnu Maakohtu poolt

§ 424järgi vangistusega kuus

(6)kuud, mille kandmisest vabastatud

§ 74lg. 1 kohaselt kaheksateist

(18)kuulise katseajaga, elukoht xxxxx xxxxxxx. xxxxx, tõkendiks elukohast lahkumise keeld, Süüdistus

§ 121Kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas Kohaldatud menetlusnormid Kr

MS §§ 180 lg. 3, 238 lg 1 p 4 ja lg 2, 310 lg 1, 311-313, 315 lg 1, 4 ja 5 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada E.N kuriteos

§ 121järgi ja karistada teda vangistusega kuus

(6)kuud, mida KrMS § 238 lg. 2 kohaselt vähendada ühe kolmandiku võrra s.o. nelja
(4)kuuni. Seoses kahtlustatavana kinnipidamisega 06.-07.aprillini 2011.a. lugeda karistusest kaks
(2)päeva kantuks.

§ 65lg. 2 kohaselt suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu poolt 15. oktoobril 2009.a. mõistetud kahe

(2)aastase vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista vangistus kaks
(2)aastat ja kolm
(3)kuud ja kakskümmend kaheksa
(28)päeva. Tõkend elukohast lahkumise keeld jätta muutmata kuni kohtuotsuse täitmisele pööramiseni. Vangistus kuulub ärakandmisele kohtu poolt määratud ja E.N-ile teatatud ajal. Vangistuse tähtaega arvestatakse selle ärakandmisele saabumise ajast. Süüdi tunnistada E.V kuriteos

§ 121järgi ja karistada teda vangistusega kuus

(6)kuud, mida KrMS § 238 lg. 2 kohaselt vähendada ühe kolmandiku võrra s.o. nelja
(4)kuuni.

§ 65lg. 2 kohaselt suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu poolt 17. märtsil 2010.a. mõistetud vangistuse ära kandmata osa s.o. viie

(5)kuu ja kahekümne seitsme
(27)päeva võrra ja liitkaristuseks mõista vangistus üheksa
(9)kuud ja kakskümmend seitse
(27)päeva. Tõkend elukohast lahkumise keeld jätta muutmata kuni kohtuotsuse täitmisele pööramiseni. Vangistus kuulub ärakandmisele kohtu poolt määratud ja E.V-le teatatud ajal. Vangistuse tähtaega arvestatakse selle ärakandmisele saabumise ajast. Välja mõista E.N-ilt ja E.V-lt kummaltki r iigi tuludesse 417.03 eurot sundraha. Summat on võimalik tasuda vabatahtlikult ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kontole nr 10220034796011 SEB Pank AS-is või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-is. Tasumisel märkida viitenumber 2800049696 ja kohtuasja number 1-11-
  1. Mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Kinnitada kaitsja vandeadvokaat Eve Jundase tasuks kohtuistungist osavõtu ja istungiks ettevalmistumise eest 153.40 eurot. (summa sisaldab käibemaksu) Kinnitada kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova tasuks kohtuistungist osavõtu ja istungiks ettevalmistumise eest 153.40 eurot. (summa sisaldab käibemaksu Kaitsjate tasu eeluurimisest ja kohtuistungist osavõtu eest kokku 383.50 eurot jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtule (Rapla kohtumajja) seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon tuleb esitada maakohtule viieteistkümne päeva jooksul arvates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega kohtus tutvuda. Apellatsioonist mitteteatamise korral kohtuotsust täismahus ei koostata. Apellatsiooniteate esitamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse
  2. päevaks pärast teate saabumist. Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, mi kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistus E.N süüdistatakse selles, et ta
  3. aprillil 2011.a. kella 18.00 paiku xxxxx maakonnas xxxxxxxx vallas xxxxxxxxx AL-i elukohas alkoholijoobes olles koos E.V-ga peksis tüli käigus AL-i rusikate ja jalgadega näkku ning kehasse, millega tekitas kannatanule ülahuule haava lõualuu turse, prillhematoomid ja rindkere valulikkuse. E.N-i tegu on kvalifitseeritud teise isiku kehalise väärkohtlemisena s.o.

§ 121ette nähtud kuriteona.

E.V süüdistatakse selles, et ta 05. aprillil 2011.a. kella 18.00 paiku xxxxx maakonnas xxxxxxxx vallas xxxxxxxxx AL-i elukohas alkoholijoobes olles koos E.N-iga peksis tüli käigus AL-i rusikate ja jalgadega näkku ning kehasse, millega tekitas kannatanule ülahuule haava, lõualuu turse, prillhematoomid ja rindkere valulikkuse. E.V tegu on kvalifitseeritud teise isiku kehalise väärkohtlemisena s.o.

§ 121ette nähtud kuriteona.

Süüdistatavate ütlused E.N tunnistas end süüdi ja ei soovinud kohtuistungil ütlusi anda. E.N-i poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et A.L on talle tuttav.

  1. aprillil k.a. kahtlustatavana antud ütlustes E.N end süüdi ei tunnistanud. Ütlustest nähtub, et
  2. aprillil k.a. kohtus ta Raplas A.Li ja E.V-ga ja nad hakkasid koos alkoholi tarvitama. A.L kutsus teda ja E.V enda juurde ja nad sõitsid taksoga xxxxxxxxx A.Li elukohta, kus jätkasid joomist. Raikkülas ostsid nad E.V raha eest veel õlut ja viina. Mingil ajal tuli A.Li juurde veel kaks meest, kes istusid köögis. Nemad kolmekesi istusid toas diivanil. Mingil põhjusel hakanud A.L E.V norima ja nende vahel tekkinud kähmlus, mida ta joobe tõttu lähemalt kirjeldada ei oska. E.N läinud kähmlusele vahele. Kas ta ise A.Li lõi, seda ei mäleta. A.L löönud teda küll rusikaga näkku. Edasi mäletab E.N, et A.L magas toas põrandal ja E.V ega kedagi teist seal enam ei olnud. E.N püüdis A.Li põrandalt üles diivaneile tirida, kuid ei mäleta, kas see õnnestus. Samuti ei mäleta, kas A.L nägu oli siis verine või mitte. Ise heitnud J.Podõmaejv teise voodisse magama ja ärganud siis, kui politsei oli kohal.
  3. aprillil k.a. antud ütlustes on E.N tunnistanud end üldsõnaliselt süüdi E.V tunnistas end samuti kohtuistungil süüdi ega soovinud enda ülekuulamist. Ta kinnitab, et A.L on talle varasemast ajast tuttav.
  4. aprillil k.a. kahtlustatavana antud ütlustes on E.Vunnistanud, et ta lõi A.L kaks või kolm korda rusikaga näkku. A.L kutsel sõitsid nad koos Raplast viimase elukohta xxxxxxxxx, kus jätkasid õlle ja viina joomist. Ta oli A.L elukohas varem korra või kaks käinud. Joomise ajal tuli A.L juurde kohalik Sveni nimeline mees. Kõik oli rahulik kuni A.L hakkas midagi vangla teemal rääkima ja tema jutt ärritanud E.V. Neil läks vaidluseks ja selle ajal tõusnud A.L püsti, tema poolt öeldu ärritanud E.V, ta sai aru, et A.L tahtis teda rünnata. Selle peale E.V tõusnud ja löönud A.L 2-3 korda rusikaga näkku. Ka E.N löönud samal ajal A.L korra rusikaga näkku. A.L löökide tõttu pikali ei kukkunud, kuid nägu olnud tal verine. A.L pesnud näo puhtaks, nad leppinud kolmekesi ära ja joonud alkoholi edasi. Kella 19.00-20.00 paiku läinud E.V A.L juurest ära. Ema tuli talle autoga järgi ja ta sõitis Raplasse. A.L juurest ära tulles enam mingit tüli ei olnud, Sven ja Janek jäid sinna, A.L silmad siis paistes ei olnud. Jalaga keegi A.L ei löönud.
  5. aprillil k.a. antud ütlustes (t.l. 41) on E.V tunnistanud üldsõnaliselt süüdi ja kinnitanud, et alkoholijoobe tõttu ta toimunud täpselt ei mäleta. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüks pandud teo koosseisulised tunnused on mõlema süüdistatava käitumises tõendatud. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtul ei ole alust kahelda kannatan AL ütlustes (t.l. 13-15), milledest nähtub, et ta hakkas
  6. aprillil k.a. Raplas koos süüdistatavatega alkoholi tarvitama ja tema kutsel tulid mõlemad süüdistatavad xxxxxxxxx tema elukohta, kus jõid veel koos viina. Esmalt oli kõik rahulik, aga ootamatult hüppas E.N diivanilt püsti, hüüdis „kaua te mind peksate“ ja lõi A.L mitu korda rusikaga näkku. Seejärel tõusis ka E.V püsti ja lõi A.L saapakontsaga näkku. Edasist kannatanu ei mäleta. Ta ärkas elutoas põrandal ja siis lõi E.V teda mitu korda jalaga näkku. Ka E.N lõi teda siis ülevalt alla rusikaga näkku. Samal ajal kuulis A.L SM-i ütlemas, et süüdistatavad peksmise lõpetaksid. Seejärel peksmine ka lõppes. Samal ajal helistas E.V kellelegi ja kutsus endale auto järgi. Edasi mäletab kannatanu, et S.M ajas ta põrandalt üles ja tegi ettepaneku viina juua. E.N magas sel ajal samas toas diivanil. Kannatanu pea valutas ja nägu oli paistes. Seepärast otsustasid nad kutsuda kiirabi. Pärast kiirabi saabus ka politsei ja viis E.N-i kaasa. Kannatanu on oma ütlusi kinnitanud ka vastastamisel süüdistatavatega. (t.l. 4243 ja 44-5) Kannatanu ütlusi kinnitavad tunnistaja Sven Matskoiti ütlused (t.l. 57-58), milledest nähtub, et ta läks
  7. aprilli õhtul A.L elukohta ja nägi, et A.L oli toas põrandal pikali, tema nägu oli paistes ja verine. E.N-i stus samas toas diivanil. E.V rääkis, et A.L oli peksa saanud telefoni varguse pärast. Sel ajal tahtis A.L toast kööki minna. Kui S.M oli öelnud, et A.L on tapmise eest karistatud, siis tiris E.V A.L tuppa tagasi ja lõi teda veel paar korda jalaga. Kuhu löögid tabasid, seda tunnistaja ei näinud. E.N A.L tunnistaja nähes ei löönud. E.V kutsus endale auto järgi ja läks ära. Tunnistaja käis vahepeal Raikküla bussipeatuses, kus kohtus JT ja ETga. Kella 22.00 paiku läksid nad koos A.L juurde. A.L magas siis toas põrandal ja E.N samas toas diivanil. Neil õnnestus A.L äratada. Kuna A.L nägu oli väga verine, siis otsustasid nad kiirabi kutsuda. Tunnistaja oli samuti joobes ja edasi mäletab sellest ajast, kui kohal oli politsei. Kannatanu ütlustega langeb kokku ka sündmuskoha olustik - vaatlusprotokolli ja fotode kohaselt olid elutoa põrand, sellel olnud vaip, riideesemed ja kapp mitmest kohast verekahtlaselt määrdunud. Samuti olid verekahtlaselt määrdunud E.V seljas olnud jope ja püksid ning E.N seljas olnud dressipluus, kampsun ja dressipüksid. (t.l. 46, 48-55). Kannatanu ütlusi peksmise kohta kinnitavad ka patsiendikaart ja väljavõte haigusloost (t.l. 17-18 ja 19), millede kohaselt oli kannatanul
  8. aprillil k.a. kell 06.10 läbivaatuse ajal nägu turses, vasak silm kinni esinesid prillhematoomid ja vasakus kõrvas oli veri. Tunnistaja SM ütlused langvead kokku tunnistajate ET ja JT ütlustega, millede kohaselt nad kohtusid
  9. aprillil k.a kella 21.00 paiku Raikküla bussipeatuse juures SM-ga, kes kutsus nad A.L juurde. J.T tõi toast A.L kööki, A.L nägu oli paistes ja verine. Ta ei saanud hästi rääkida, kui küsimuse peale vastates ütles, et Rapla omad olid peksa andnud. E.Treier teatas kiirabisse ja pärast seda nad lahkusid. Kannatanu ja tunnistaja S.M ütlustega langevad kokku tunnistaja GP ütlused, milledest nähtub, et poeg E.V kutsus ta 05.aprilli õhtul k.a. endale autoga Raikkülla järgi, poeg helistas korduvalt, tunnistaja kohtus pojaga bussipeatuses kella 19.30 paiku ja seejärel sõitsid nad koos Raplasse. Poeg oli purjus, tema üks käsi oli pealt punakas ja nagu veidi paistes. Koju tuli poeg sel õhtul kella 22.00 paiku. Tunnistaja G.P ütluste alusel saab järeldada, et pojaga bussipeatuses kohtumise ajaks oli peksmine lõppenud. Tunnistajate S.M, E.T ja J.T ütluste kohaselt pärast E.V ärasõitu kannatanu juures enam peksmist ei toimunud. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid süüdistatavate tegevuses ei ole. Mõlema süüdistatava osa kannatanu peksmises tuleb lugeda võrdseks. Tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Teo ohtlikkust vähendab asjaolu, et kannatanu oli enne samal päeval koos süüdistatavatega tarvitanud pikemat aega alkoholi ja kallaletung toimus vastastikuse tüli käigus. Samal ajal oli tegemist pikemajalise ja intensiivse peksmisega, mida kinnitavad peale kannatanu ütluste kannatanul fikseeritud kehavigastused, pärast peksmist kannatanust tehtud fotod ja sündmuskohal fikseeritud verekahtlased määrdumised mitmes kohas.

§ 121näeb karistustena ette vangistuse kuni kolm aastat või rahalise karistuse.

E.V on korduvalt karistatud rahatrahviga väärtegude eest ja kolmel korral kuritegude eest rahalise karistusega. 09.mail 2005.a. on E.V mõistetud süüdi samuti

§ 121järgi ja karistatud vangistusega.

E.N on alates 2005.a. karistatud korduvalt väärtegude eest rahatrahviga ja kriminaalkorras viiel korral isiku ja varavastaste kuritegude eest. Neil põhjustel kohus leiab, et veelkordne rahaline karistus ei vastaks toime pandud kuriteole ega väldiks süüdistatavate poolt uute süütegude toimepanemist. Arvestades peksmise iseloomu ja tagajärgi peab kohus vajalikuks mõista mõlemale süüdistatavale karistuseks vangistuse veerandi ulatuses sanktsioonis ettenähtust. Mõlemad süüdistatavad on varem mõistetud vangistuse kandmisest

§ 74lg.

1 kohaselt vabastatud ja pannud arutatava kuriteo toime katseajal.

§ 74lg.

5 kohaselt ei ole arutatava kuriteo eest mõistetavast vangistusest tingimisi vabastamine enam võimalik ja mõistetavat karistust tuleb

65 lg. 2 kohaselt varasemate võrra suurendada. Indrek Saar Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.