← Eesti

4-18-4923/7

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.10.2018 Väärteoasja number 4-18-4923 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi E.H väärteoasi

§227lg.2 järgi E.H sünd.

XXX , isikukood XXX, elukoht xxx xx-xx Narva linn Ida- Virumaa, töökoht Maxauto OÜ Meelis KAEV Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Kaebuse esitaja Kohtuväline menetleja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §12 0, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Meelis KAEVU 29.08.2018 otsus väärteoasjas nr.2440,18,004258 E.H karistamise osas

§227lg.2 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o.

summas 200 (kakssada) eurot ja

§227

lg.5 p.1 alusel lis akaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 2 (kaks ) kuud – jätta muutmata. E.H kaebus jätta rahuldamata.

§127alusel on E.

H 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kohustatud loovutama Maanteeametile. Kui kohtumenetluse pool soovib kirjalikult teatama maakohtule 7 kuulutamisest. oma juhiloa kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa 1 Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis v õimalik tutvuda vahetult peale selle teatavakstegemist. Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik E. S. koostas 09.08.2018 väärteoprotokolli nr. AB 1548266 E.H kohta selles, et viimane juhtis 09.08.2018 kell 16.30 Ida-Viru maal Kohtla vallas Tallinn – Narva maantee 160-ndal kilomeetril mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h, sõites kiirusega 116 +/- 4 km/h (suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h). Juhile kiirumõõturi video näidatud. Sellega rikkus E.H

§15

lg.1 p.1 sätteid ja pani toime väärteo

§227lg.2 järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri J õhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 29.08.2018 otsusega väärteoasjas nr.2440,18,004258 määrati E.H-le

§ 227lg.2 järgi karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o.

summas 200 € ja

§227

lg.5 p.1 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 2 kuud. Otsuse kohaselt arvestati menetlusaluse isiku süüd ja toimepandu tõsidust; õiguskorra kaitsmise huvisid; kergendavat asjaolu ja raskendava asjaolu puudumist; seda, et isiku teos esineb tahtlus, kus eesmärgiga ja teadlikult on ületatud lubatud piirkiirust; isiku eelnevaid õigusrikkumisi ja nende toimepanemiste eest määratud karistusi ja viise. Isikut on eelnevalt samalaadse teo toimepanemise eest karistatud kahel korral rahatrahviga, need on tasutud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et sama karistusliigi jätkamisel ei ole enam mõtet, kuna tulemus jääb saavutamata. Menetlusalune isik ei ole oma eelnevaid süütegusid ja kaasnevaid karistusi hinnates mitte midagi õppinud ega oma liikluskäitumist muutnud. Seega on tegemist olukorraga, mille puhul on kaasneva lisakaristuse kohaldamine möödapääsmatu. Mootorsõiduki juht peab ise tegema kõik selleks, et täita kehtestatud nõudeid, sellega säilitab ta ka vajamineva juhtimisõiguse. E.H esitas 25.09.2018 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada lisakaristuse kohaldamise osas ja teha uus otsus. Kaebuse kohaselt ei vaidlusta selle esitaja väärteo toimepanemise fakti, kuid ei ole nõus selle järgi karistuse määramisega juhtimisõiguse äravõtmise osas. Kaebuse kohaselt liikus ta Tallinn – Narva maanteel liiklusmärgi 110 km/ mõjupiirkonnas ning jõudis välja teelõigule, kus kehtis liiklusmärk 90 km/h. See jäi kaebuse esitajal märkamata, mis sai kiiruse ületamise põhjuseks. Rikkumine oli toime pandud tähelepanematuse tõttu. Kaebuse esitaja palus kohtul uurida, kas rikkumise toimepanemise ajal olid teel ohtlikud asjaolud, mis annavad võimaluse kaaluda kaebuse esitaja riskeerivat käitumist roolis. Juhtimisõigus on kaebuse esitajale vajalik, kuna see on tema ainsaks töökohaks ja perekonna tulude allikaks. Juhtimisõiguse 2 äravõtmine tähendab kaebuse esitajale töökoha kaotust. Kaebuse esitaja on ka seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole arvesse võtnud kergendavaid asjaolusid. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 11.10.2018 kirjalikus vastuses nr.3.11.1/23702-5 nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning palus kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt on väärtegu leidnud tõendamist. Kohtuvälise menetleja poolt oli menetlusalusele isikule määratud karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, mis jääb keskmise karistusmäära piiridesse ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 2 kuud. Karistuse määramise ajal oli arvestatud asjaoludega, et menetlusalusel isikul on käesoleval ajal 2 kehtivat väärteokaristust ning mõlemad väärteokaristused on menetlusalusele isikule määratud lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Määratud rahatrahvid ei ole suutnud mõjutada menetlusalust isikut edaspidiselt seaduskuulekalt käituma ning isik jätkab üha uute samalaadsete väärtegude toimepanemist. Samuti arvestati asjaoluga, et menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos esines tahtlus. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada põhikaristusena rahatrahvi ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et E.H kaebus rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas väärteoasjas nähtub menetlusaluse isiku poolt 25.09.2018 maakohtule esitatud kaebusest, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 11.10.2018 kirjalikust vastusest nr.3.11.1/23702-5 nähtub, et prefektuur on nõus kirjaliku menetlusega. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud

§227

lg.2 alusel.

§227

lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 kilomeetrit tunnis. 3 Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas

nõudeid ning ületas kiirust ja kui palju. menetlusalune isik rikkus Nagu nähtub 09.08.2018 koostatud vää rteoprotokollist nr. AB 1548266 ja 29.08.2018 otsusest väärteoasjas nr.2440,18,004258, on menetlusalune isik rikkunud

§15

lg.1 p.1 sätteid.

§15

lg.1 p.1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. Oma kaebuses ei ole menetlusalune isik kiiruse ületamist vaidlustanud. Nimetatud kaebuse seisukoht ühtib ja on kooskõlas teiste asjas materjalidega. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiiruse mõõtmise videosalvestist näidati ka menetlusalusele isikule ja viimane nõustus esitatud kiirusega. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et kinnitanud kiiruse ületamist seoses kiirustamisega koju. ta on omakäeliselt Tunnistaja A. Sa. ütlustest nähtub, et 09.08.2018 teostasid nad koos E. S.ga kiiruse mõõtmist Tallinn – Narva maantee 160-ndal kilomeetril. Kell 16.30 mõõtsid nad Narva suunas liikuva valge Renault Kangoo sõidukiiruseks 116 km/h, suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h. Juhiks osutus E.H , kes tunnistas oma süüd ja käitus rahulikult. Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud

§227lg.2 järgi, kuna ta rikkus sama seaduse §15 lg.1 p.1 sätteid.

Maakohus nõustub kohtuväl ise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulavälisel teel kiirust mitte vähem kui 22 km/ h, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusalus e isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§227

lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. 4 Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja määranud menetlusalusele isikule põhi karistuseks rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses. Kohtuvälise menetleja otsuse põhjendused on välja toodud käesolevas kohtuotsuses eespool. Sellest nähtuvalt on kohtuväline menetleja muuhulgas arvestanud kergendava asjaoluna süü tunnistamist, samuti varasemaid samalaadseid õigusrikkumisi. Nagu nähtub käesolevas väärteoasjas kohaldamisele kuuluva sätte sanktsioonist, oli menetlusalusele isikule võimalik karistuseks määrata kas rahatrahv või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine . Kohtuväline menetleja on käesolevas väärteoasjas määranud karistuseks leebema karistuse liigi – rahatrahvi. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja sellise otsustusega ja leiab samuti, et raskeima karistusliigi kohaldamiseks käesolevas väärteoasjas alus puudub. Suurima lubatud sõidukiiruse ületamine, s.h. asulavälisel teel, on üks raskematest liiklusalastest rikkumistest. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Suurima lubatud sõidukiiruse ületamine on igati taunitav, lubamatu ja ohtlik. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalusel isikul 2 kehtivat väärteokaristust, need mõlemad on määratud samalaadse väärteo toimepanemise, s.o. lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Samast väljavõttest nähtub, et menetlusaluse isiku näol on tegemist süstemaatilise lubatud suurima sõidukiiruse ületajaga. Käesoleval aastal on menetlusalune isik ületanud lubatud suurimat sõidukiirust juba 18.04.2018 ja 22.05.2018. Karistuseks on nende rikkumiste eest menetlusalusele isikule määratud rahatrahvid 31 ja 24 trahviühikut, mõlemad rahatrahvid on paari kuu möödumisel tasutud . Seega on rahatrahvi näol antud menetlusaluse isiku puhul tegemist karistusega, mis ei avalda enam mingit karistuslikku ega eripreventiivset mõju. Menetlusalune isik tasub rahatrahvi ära ja jätkab väärtegude toimepanemist. Kohtuvälise menetleja poolt on menetlusalusele isikule käesolevas määratud rahatrahv sanktsiooni keskmises määras. väärteoasjas Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü

järgi, leiab maakohus, et käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud väärteoasjas määratud karistuse liigi ja suurusega. Maakohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristuse liigi ja suuruse muutmiseks käesolevas asjas seaduslikku alust ei ole. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on karistuse liigi ja suuruse määramisel arvestatud menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist ja kehtivaid karistusi. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuväli se menetleja otsus menetlusalusele isikule määratud põhikaristuse liigi ja suuruse osas jätta muutmata. 5

§227

lg.5 p.1 näeb ette võimaluse kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist sama paragrahvi lg.2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja nimetatud võimalust kasutanud ja määranud menetlusalusele isikule lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtajaga 2 kuud. Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud väärteoasjas on põhjendatud. Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja otsuses toodud põhjendustega ja leiab samuti, et arvestada tuleb eelkõige varasemalt toimepandud väärtegusid ja seda, et need olid toime pandud käesoleval aastal ja olid samaliigilised. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et varasemate lubatud suurima sõidukiiruse ületamiste eest on menetlusalusele isikule karistuseks määratud rahatrahvid, lisakaristust ei ole kohaldatud. Karistuseks mõistetud rahatrahvid on menetlusalune isik tasunud – 22.05.2018 määratud rahatrahvi vastavalt 10.07.2018 ja 18.04.2018 määratud rahatrahvi vastavalt 15.06.2018. Eeltoodu alusel võib väita, et menetlusaluse isiku näol on tegemist isikuga, kellele käesolevaks ajaks ei avalda mingit karistuslikku ja eripreventiivset mõju vaid rahatrahvi määramine. Tasudes määratud rahatrahvi, tunneb menetlusalune isik end jätkuvalt karistamatuna ja jätkab väärtegude, s.h. samaliigiliste toimepanemist. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud põhjendustega lisakaristuse kohaldamise vajaduse osas ja leiab, et lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud. Maakohus nõustub ka lisakaristuse kohaldamise tähtajaga 2 kuud. Tegemist on lisakaristuse sanktsiooni keskmise määraga. Arvestades menetlusaluse isiku varasemaid karistusi, ei ole lisakaristuse kohaldamine miinimummääras põhjendatud. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse kohaldamise ja selle tähtaja osas jätta muutmata. Vastuseks kaebuse väitele selle kohta, et liiklusolukord väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas olid sellised, mis ei tinginud menetlusaluse isiku riskeerivat käitumist roolis, märgib maakohus, et selle seisukohaga ta ei nõustu. Ülalviidatud karistusregistri väljavõttest nähtub üheselt, et tegemist ei ole ühe, esimese ja juhusliku väärteoga. Maakohus jääb oma seisukoha juurde, et tegemist on süstemaatilise lubatud suurima sõidukiiruse ületajaga. Mis puudutab menetlusaluse isiku viidet kaebuses tähelepanematusele, siis see seisukoht on täiesti asjakohatu ja mõistetamatu. Sõiduki juht peab liikluses olema igal ajal ja igas kohas tähelepanelik . Osaledes liikluses, ei ole kunagi ja kusagil võimalik olla lihtsalt tähelepanematu. Vastuseks kaebuse väitele selle kohta, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud kergendavat asjaolu, märgib maakohus, et selle seisukohaga ta ei nõustu. Kohtuvälise menetleja otsuses on üheselt mõistetavalt viidatud, et kergendavat asjaolu on arvesse võetud. Arvestades käesolevas väärteoasjas nii menetlusaluse isiku poolt oma süü tunnistamist kui ka teiselt poolt tema poolt varasemalt toimepandud väärtegusid ja kehtivate väärteokaristuste arvu, on igati põhjendatud määrata karistus sanktsiooni keskmises määras. 6 Vastuseks kaebuse väidetele selle kohta, et käesoleval ajal töötab menetlusalune isik autojuhina ning juhtimisõiguse äravõtmine tähendab talle töökoha ja seega ka tuluallika kaotust, märgib maakohus, et need väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Pannes toime järjekordse väärteo, peab menetlusalune isik igal juhul arvestama, et sellele järgneb karistus. Tavapraktika kohaselt peavad karistused minema iga korraga raskemaks. Arvestades seda, et menetlusalusele isikule on juba korduvalt määratud karistuseks rahatrahv, pidi ta arvestama ka lisakaristuse määramise võimalusega. Menetlusalune isik on Ida Prefektuurile esitanud oma tööandja Maxauto OÜ 06.09.2018 taotluse. Kuigi tegemist on väga ebaselges ja arusaamatus eesti keeles koostatud dokumendiga, nähtub siiski selle teisest lausest, et 09.08.2018 oli tegemist menetlusaluse isiku proovitööpäevaga autojuhina. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et antud taotlus ei anna alust lisakaristuse kohaldamata jätmiseks. Vastuseks kaebuse väitele selle kohta, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tagajärjel halveneb oluliselt menetlusaluse isiku toimetuleku võime, märgib maakohus, et see väide on küll õige, kuid asjakohatu. Pannes toime väärteo, peab menetlusalune isik kindlasti arvestama karistusega. Karistus aga ei tohi menetlusalusele isikule kunagi olla mugav ning peab kindlasti piirama tema elu ja tegevust, välistades sellega uute süütegude toimepanemise. Kokkuvõttes tuleb jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.