lg 2 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) A.Z, isikukood XXX, Elukoht: x Kaitsja: vandeadvokaat Daniil Savitski Advokaadibüroo Laus&Partnerid Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskus Menetluse liik kaebemenetlus, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta A.Z-i kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 05.09.2018.a. ots us väärteoasjas nr 2302,18,007821 muutmata. Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arvelduskonto numbritele, kohustuslik on märkida viitenumber. Liiklusseaduse (
) § 127 kohaselt on A.Z kohustatud viie tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusbüroole. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus A.Z-i karistati KarS § 63 lõike 1 kohaldamisega
lg 2 järgi rahatrahviga 225 trahviühikut, s.o 900 eurot ja
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selle eest, et tema 12.08.2018.a. kell 17.33 Harju maakonnas Rae vallas TALLINN- TARTU- VÕRU- LUHAMAA tee 11.k ilomeetril, suunaga Tartu poole, juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,56 mg ning kiirusega 164+/- 5 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust 110 km/h , s.o. mitte vähem kui 49 km/h. Sellise tegevusega rikkus A.Z
lg 3 ja § 50 lg 5 p 3 nõudeid ja pani toime
Taotlus Kohtule esitatud kaebuses palub A.Z tühistada kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse, s.o 3 kuuks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas, kuivõrd menetlusalune isik kaotaks juhtimisõiguse äravõtmisel töö ja see tekitaks raske majandusliku olukorra. Nimelt töötab menetlusalune isik rahvusvahelise ettevõtte x ja x riikides nõustajana ja tema tööülesanneteks on külastada ettevõtte harukontoreid. Kaitsja märgib, et A.Z on varem karistatud kiiruse ületamise eest, rahatrahv tasutud. Seega ei saa kõnealuse väärteo eest karistuse määramise otsustamisel arvestada menetlusaluse isiku poolt varasemalt toime pandud väärtegu, kuna siis tekiks olukord, kus menetlusalust isikut karistatakse varasemalt toime pandud väärtegude eest teistkordselt. A. Z on seaduskuulekas inimene, ta ei ole varasemalt tõsiseid väärtegusid toime pannud. Käesolev väärtegu on kahetsusväärne, kuid A.Z on juba ainuüksi selle toimepanemisest niivõrd löödud, et kaitsja hinnangul piisab isiku karistamisest rahatrahviga, kuivõrd suurema karistuse on ta kandnud seoses häbitundega oma perekonna ees. Kaitsja juhib tähelepanu ebaõigele väärteootsuse põhjendusele, et menetlusalune isik seadis süüteo toimepanemisega ohtu kaasliiklejate elu ja tervise. Menetlusalune isik märgib, et toime pandud väärteoga ei põhjustatud mitte kellelegi varalist - ega mittevaralist kahju. Sellest tulenevalt on arusaamatu, mille alusel menetleja leidis, et menetlusalune isik seadis väärteoga ohtu kaasliiklejate elu ja tervise. Menetlusalune isik nõustub talle määratud trahvisummaga, kuid palub juhtimisõigust mitte ära võtta. Menetlusalune isik kahetseb oma tegu. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei vaielnud vastu kaebuse arut amisele kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukohast nähtub, et alused kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks ja lisakaristuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt nii suures ulatuses suurima lubatud sõidukiiruse ületamine, samuti mootorsõiduki juhtimine alkoholi piirmäära ületavas seisundis, ei ole ühelgi juhul õigustav. Tegemist on tahtlikult toime pandud väärtegudega. Toimepandud väärtegude puhul menetlusaluse isiku poolt nii iseendale kui ka kaasliiklejatele ohtu ei tekitatud, kuid selline asjaolu ei vähenda isiku süüd. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist kergendava asjaoluna, kuid samas arvestanud ka asjaoludega, et mootorsõiduki juhtimine nii suures ulatuses alkoholipiirmäära ületavas seisundis ja ka lubatud sõidukiiruse ületamine, on ühed raskeimad liiklusalased rikkumised ja tegemist on enamohtlike väärtegudega. Kaebuses toodud kahetsuse olemasolu ei ole lisakaristuse tühistamise aluseks. Kohtuväline menetleja selgitab, et otsuse tegemisel ei ole kohtuväline menetleja arvestanud varasemate karistustega, k uivõrd menetlusalune isik ei oma kehtivaid karistusi. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht Tutvunud A.Z-i poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. 2 Otsustamaks A.Z-ile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb esmalt kohtul kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud tegudes on süüteokoosseis. Nähtuvalt kohtule esitatud kaebusest ei vaidlusta A.Z mootorsõiduki juhtimist juhile keelatud seisundis väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajal ja kohas ning lisaks süü omaksvõtule kohtule esitatud kaebuses , tõendavad rikkumist menetlusaluse isiku enda ütlused, tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükk ja tunnistaja ütlused. A.Z-i ütlustest nähtuvalt tarvitas ta eelmisel päeval, s.o 11.08.2018.a. õlut, 12.08.2018.a. helistas talle naine, kes tundis end restoranis halvasti ja sellepärast asus kohe sõitma naise juurde, kuna naine on rase ja põeb suhkruhaigust. Tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrüki st nähtub, et A. Z-i joobeseisundi kindlakstegemiseks 12.08.2018.a. kell 18.09 kuni 18.17 kasutati tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE, seeria nr ARLE-0013, taatlustunnistus TTRC-18/00110, mille lõplik lugem oli 0,61 mg/l kohta, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mistõttu oli A.Z-i väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem 0,56 mg/l. Tunnistaja P S ütlustest nähtub, et 12.08.2018.a. kella 17.33 ajal mõõtis kiirust Tallinn-TartuVõru -Luhamaa tee 11. kilomeetril. Tema suunas liikus MB C300 reg.nr x, mille kiiruseks mõõtis 164km/h, suurim lubatud kiirus antud teelõigul on 110km/h. Peatas sõiduki, mida juhtis A.Z . Tundis juhiga vesteldes tema suust alkoholilõhna, Indikaatorvahend ALCO QUANT nr 10L näitas positiivset näitu. Juht toimetati tõendusliku alkomeetri juurde. Väärteotoimikus on indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtuvalt Tallinn-TartuVõru-Luhamaa tee 11. kilomeetril A.Z 12.08.2018.a kell 17.36 puhus indikaatorvahendisse tulemuseks 0,570mg/l. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus est nähtuvalt kõrvaldati A.Z sõiduki juhtimiselt alates 12.08.2018a. kell 17.33 kuni kainenemiseni, kuna tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või ta on joobeseisundis. Vastuväiteid nimetatud tõenditele A.Z esitanud ei ole. Lisaks objektiivsele teokoosseisule sisaldub A. Z-i teos ka nõutav subjektiivne koosseis. Menetlusalune isik on andnud ütlusi, et tarbis alkoh oli (õlut) eelmisel õhtul. Väärteoasja materjalidest ei nähtu küll menetlusaluse isiku poolt tarvitatud alkoholi kogus ja alkoholi tarvitamise lõpetamise aeg, kuid tõendusliku alkomeetriga tuvastatud joobe suurus näitab, et alkoholi tarvitamisest oli möödas kas lühike aeg või tarvitati kangemat alkoholi, kui seda on väitnud menetlusalune isik. Ei ole loogiline, et eelmise päeva õhtul õlle joomine näitab järgmise päeva õhtul nii suurt alkoholikogust väljahingatavas õhus. Pealegi tundis politseitöötaja menetlusaluse isiku suust tulevat alkoholilõhna. Siinjuures ei ole tegemist olukorraga, kus isik ei tea vedelikku juues seda, et selles on alkohol, vaid kaebuse esitaja tarvitas teadlikult alkoholi. Menetlusaluse isiku organismist leitud alkoholi kogus oli niivõrd suur, et see pidi olema täiskasvanud inimesele tuntav. Seega sai A.Z aru, et sellises seisundis ei või ta asuda mootorsõidukit juhtima. Tegutsedes vastupidiselt, pani ta õigusrikkumise toime tahtlikult ja tahtluse liigiks on kavatsetus. Kohus leiab, et A.Z on rikkunud
lõike 3 nõudeid (mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem) ning tema poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseerinud
3 Väärteoasjas puudub vaidlus ka selles, et 12.08.2018.a. kella 17.33 ajal Harju maakonnas Rae vallas TALLINN- TARTU- VÕRU- LUHAMAA tee
lg 5 punkti 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Kuivõrd antud teelõigul oli lubatud sõidukiiruseks 110 km/h, siis menetlusalune isik ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 49 km/h. Seega on tuvastatud väärteo toimepanemine A. Z-i poolt ning tema tegevus vastab
lõike 3 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamisele 41-60 kilomeetrit tunnis. Lisaks objektiivsele teokoosseisule sisaldub A. Z-i teos ka nõutav subjektiivne koosseis. Menetlusalune isik on tunnistanud, et lisas kiirust, kuna kiirustas raseda naise juurde, kes tundis end restoranis halvasti. Tahtlikult õigusrikkumise toimepanemist kinnitab ka asjaolu, et menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse (164 km/
lg 3 ja
Menetlusaluse isiku poolt on ühe teoga toime pandud kaks väärtegu ning mõlemad süüteokoosseisud on omavahel ideaalkonkurentsis, mistõttu ei saa menetlusaluse isiku käitumist vaadelda lahutatud käitumisaktidena. Seetõttu tuleb KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades määrata üks põhikaristus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. Kuivõrd inkrimineeritavate tegude eest on põhikaristusena raskem
lg 2, siis on kohtuvälise menetleja poolt õigesti määratud üks põhikaristus, mõistes selle
lg 2 ettenähtud sanktsiooni alusel.
lg 2 sanktsioon annab võimaluse rikkumise toimepanijat karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni.
lg 3 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. Kohtuväline menetleja karistas A.Z-i, juhindudes KarS § 56 lg 1, § 63 lg 1
Seega on 4 kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut põhikaristuse osas üle sanktsiooni keskmise määra. Lisaks põhikaristusele on kohtuväline menetleja võtnud
Kaebuse esitaja taotleb lisakaristusena mootor sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks tühistamist. Kaebuse esitajal tuvastati alkoholi väljahingatavas õhus 0,56mg/l . Seega võib öelda, et isiku süü
224 lg 2 mõttes on üle keskmise. See aga omakorda määrab ära karistuse ranguse, s.o karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni üle keskmise määra. A. Z-i ütluste kohaselt oli eelmise päeva õhtul tarvitanud õlut, kuid kohus on eelnevalt leidnud, et kas alkoholi kogus, kangus või ajavahemik ei saanud olla selline nagu väidab menetlusalune isik. Isik, kes asub pärast alkoholi tarvitamist sõidukit juhtima peab olema kindel, et alkohol on tema organismist lahtunud. Käesoleval juhul ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, et menetlusalune isik oleks pidanud vajalikuks kontrollida enda võimalikku alkoholijoovet. Menetlusaluse isiku käitumist ei õigusta ka tema põhjendus selle kohta, et tema rase dal naisel hakkas kõht valutama. Menetlusaluse isiku selline kä itumine on vastutustundetu, sest alkoholi piirmäära ületavas seisundis koos oma raseda naisega tagasi sõitma asumisel oleks ta ohtu seadnud ka kaasreisija. Lisaks ületas veel lubatud piirkiirust olulisel määral. Seega on A.Z täitnud oma teo ga kaks süüteokoosseisu ja see on tema süüd veelgi suurendavaks asjaoluks. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasoluga. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud raskendavaid asjaolusid, kergendava asjaoluna on arvestanud süü tunnistamist . Kohus ei nõustu sellega, et süü tunnistamine on kergendav asjaolu KarS § 57 tähenduses. Küll on aga karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt menetlusaluse isiku poolt kaebuses väljendatud puhtsüdamlik kahetsus. Kuivõrd kohtuväline menetleja on võrdsustanud süü tunnistamise puhtsüdamliku kahetsusega ja sellega otsuse tegemisel arvestanud, siis puudub vajadus vähendada kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi suurust. Seonduvalt lisakaristusega leiab kohu s, et lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-122-13 punktis 11 on selgitatud, et i Kohus leiab, et antud juhul esinevad sellised erandlikud asjaolud, mis toovad kaasa lisakaristuse kohaldamise vajalikkuse isikule, kellel puuduvad varasemad kehtivad karistused. Praeguses väärteoasjas on leidnud tuvastamist, et alkoholi kogus väljahingatavas õhus ületas keskmist määra. Seega pidi isik aru saama, et tal puudub õigus asuda mootorsõidukit juhtima. Asjaolu, et sõitis raseda naise juurde, kellel kõht valutas, ei anna õigustust asuda alkoholijoobes juhtima mootorsõidukit ja ületada olulises määras lubatud sõidukiirust. Kaebusest ei nähtu ka seda, et menetlusalune isik oleks aru saanud oma teo keelatusest, pigem õigustab end sellega, et väärteoga ei põhjustanud mitte kellelegi varalist ega mittevaralist kahju. Kohtu hinnangul on selline mõtteviis äärmiselt taunitav, kuivõrd isik ei tunneta, et mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu selle juhtimine nõuab mootorsõiduki juhilt erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate eeskirjade järgimisel. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et kui iseendale kui ka kaasliiklejatele tekitatud oht ei realiseerunud, siis see ei vähenda isiku süüd. Veelgi enam ohtliku juhi edasiliikumise takistas korrakaitsjate sekkumine tema tegevusse, mistõttu hoidsid menetlusaluse isiku poolt loodud ohu realiseerumise ära politseinikud, mitte 5 menetlusalune isik. On üldteada, et juhi poolt keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimisel ja samaaegselt kiiruse ületamisel tehtavatel vigadel võivad olla väga rasked tagajärjed. Kaitsja etteheide kahekordsest karistamisest on kohatu, kuna kohtuväline menetleja ei ole arvestanud menetlusaluse isiku varasema karistusega. Seda põhjusel, et menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad väärteokaristused ja
sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuni üheksa kuuni saab kohaldada esmakordse teo puhul. Kaebuses toodud selgitused, et juhtimisõiguse olemasolu on vajalik seoses töökohustuste täitmisega, ei saa olla aluseks mootorsõiduki juhtimisõiguse kohaldamata jätmiseks. Kohus selgitab, et isik, kellele juhtimisõiguse omamine on igapäevaselt vajalik, peab ka ise käituma seda õigust säilitaval viisil, st järgima igapäevaselt liikluseeskirju, mitte aga lootma, et rikkumisi ei märgata või nendele siis seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita. Kui isik otsustab valida käitumisviisi, millega seab ohtu nii enda kui kaasliiklejate turvalisuse ning riskib juhtimisõiguse ajutise ilmajäämisega, tuleb tal taluda sellest lähtuvaid negatiivseid mõjusid oma elukorraldusele. Karistuse eesmärgiks ongi mõjutada rikkujat karistuse läbi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta sellega ka õiguskorda, mille alla kuulub ka liikluskord. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv üle sanktsiooni keskmise määra ja lisakaristuse kohaldamine alammääras on proportsionaalne isiku süüga ja erandlike asjaoludega, s.o (alkoholi piirmäär üle keskmise, väga suur kiirus, s.o. kaks süüteokoosseisu). Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 05.09.2018.a. otsus e väärteoasjas nr 2302,18,007821 muutmata. Kohus juhindub v äärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, § 132 p.1 Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.