Obsah (6)

§ 189§ 175§ 224§ 180§ 408§ 412

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2013 Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-1549 (kohtueelses menetluses nr 10284000064) Kohtunik S

§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata

§ -s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse le võib menetlusosaline esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus esitada Viljandi kohtumajja. Süüdistus K.N -i süüdistatakse selles, et tema koos Ants Rabaga tungis 16.03.2010 a. kella 21:10 paiku aknaklaasi eemaldamise teel sisse Viljandimaal Tarvastu vallas Kärstna külas asuvasse Kärstna saekaatrisse ning varastas K.K le kuulunud 3 elektrimootorit väärtusega 5000.- krooni (319,57 eurot). Veel süüdistatakse K.N -i selles, et tema ajavahemikul 16.08.2010-01.09.

1. a tungis ukseluku lõhkumise teel sisse Viljandimaal Tarvastu vallas Kärstna külas asuvasse AS Talutarele kuuluvasse saekaatrisse, mille elektrikilbiruumist varastas H.K.le kuuluvad järgmised esemed: generaatori, radiaatori, bensiinipumba, käigukasti, käivitusseadmed. Saekaatri hoonest varastas puutreipingi erinevad metallist detailid, mehaanilise liinipressi raudraamid (4 tk), pressi tallad (15 tk), gaasikeevituse pitsid ja otsikud (2 tk). Vargusega põhjustas varalist kahju kokku 14 500 krooni (926,72 eurot). Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil korduvalt, mis on toime pandud grupis ja sissetungimisega, pani K. N toime KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 Kohtu põhjendus Süüdistatava K. N , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel
2. veebruaril
3. sõlmitud kokkuleppe alusel on K.N -ile mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi vangistus 4 kuud. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata tingimisi täitmisele ja K.N -ile määrata katseaeg 18 kuud koos allutamisega KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxx x xxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx. K.N -ile on kokkulepe arusaadav ja ta nõustub sellega. Kokkulepet sõlmides on süüdistatav K.N väljendanud oma tõelist tahet. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Kohus leiab, et süüdistatav K.N tuleb tunnistada süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. K.K esitatud tsiviilhagi 159,78 eurot on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele VÕS § 1043 alusel. H.K esitatud tsiviilhagi 926,72 eurot on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele VÕS § 1043 alusel. Vastavalt

§ 189

lg -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsu statakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava K.N -i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 57,60 eurot.

§ 175

lg 1 p 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt

§ 224

lg-le 1 määratud kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 0,45 eurot. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb K.N-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 480 eurot , õigusabi tasu 57,60 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 0,45 eurot riigieelarve tuludesse. Vastavalt

§ 180

lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral men etluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menet luskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. 3

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Silvi Maiste Kohtunik 4