Obsah (7)

§ 75§ 76§ 424§ 121§ 64§ 68§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. detsember 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-12445 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vai

§ 75

lg 1 p-de 1-5 kohaselt kohustada N.S-i katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1 5.

§ 75

lg 2 p 2, p 4, p 8 kohaselt kohustada N.S-i katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, otsima endale töökoha kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist või registreerima ennast töötuna tööturuametis, osalema sotsiaalabiprogrammis. 6.

§ 76

lg 5 kohaselt, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.

1. N.S-i määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Viru Maakohtu 13.01.2012 otsusega mõisteti N.S süüdi

§ 424järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust.

Sama otsusega mõisteti N.S süüdi

§ 121

järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti üksikkaristusest raskeima suurendamise teel N.S-ile liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistati N.S-i 2 aastase vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 11.10.2009-12.10.2009, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõisteti ärakandmisele 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendati N.S-i karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.05.2009 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (4 kuud) ning mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaja algus 13.01.2012 ja lõpp 11.05.

2. Viru Maakohtu 05.11.2013 määrusega jäeti N.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad. 2.
3. N.S-i on kriminaalkorras karistatud 13 korral, reaalset vanglakaristust kannab neljandat korda, kuritegude dünaamika ei ole muutunud, kuid N.S on erinevaid kuritegusid järjepidevalt toime pannud, teda on karistatud alates
4. aastast. Samuti on N.S allutatud neljal korral käitumiskontrollile, kuid ta ei ole õigustanud kohtu usaldust, vaid jätkas katseajal uute kuritegude toimepanemist. Maakohus leiab, et varasemad karistused ei ole täitnud oma eesmärki ning kinnipeetav on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka katseajal. Kinnipeetav ei ole endale teadvustanud, et alkoholi tarvitamine ja kuritegude toimepanemine on N.S puhul seotud. 2.
5. Maakohtul puudus veendumus, et vabastades kinnipeetava N.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et alkoholi tarvitanuna võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Kindel elu- ja töökoht, samuti moraalselt toetust pakkuv perekond, olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest talle reaalne vanglakaristus mõisteti, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. See annab alust eeldada, et ka sellel korral ei suudaks N.S 2 vabaduses käituda seadusekuulekalt. Kohus tunnustas N.S-i selle eest, et tal ei ole vangistuse ajal distsiplinaarkaristusi määratud. Määruskaebuse asjaolud
6. Viru Maakohtu määruse peale esitas 16.11.2013 määruskaebuse N.S , kes palus kohtul 05.11.2013 määrues tühistada ja end vabastada ennetähtaegselt vangistusest allutamisega kriminaalhooldusametniku valve alla. N.S põhistas oma kaebust järgnevalt. 3.
7. Kinnipeetav on seisukohal, et maakohus ei arvestanud otsustuse tegemisel vangistuse ajal esinenud positiivseid külgi, vaid arvestas ainult prokuröri arvamust, mis tugines vaid minevikule. Kinnipeetav leiab, et praeguseks on asjaolud ja tema elu muutunud. N.S toob välja, et tal puuduvad vanglas olles distsiplinaarrikkumised ja karistused. Hea käitumise eest on ta paigutatud alates 26.02.2013 avavangla osakonda. Tänu saavutatud usaldusele on lubatud teda järelvalveta poodi väljaspool vangla territooriumi, samuti tööle väljaspool vanglat alates 02.05.2013 firmas OÜ XXX. Kinnipeetav rõhutab, et tema eesmärgiks on asuda õiguskuulekale eluviisile, töötada, ausal teel teenida elamiseks raha ja olla oma lastele ning perekonnale eeskujuks, näidata, et ta on paranenud ja omad järeldused teinud. Samuti soovib kinnipeetav tasuda kõik tema poolt tekitatud kahjud, et mitte olla riigile ja eraisikutele võlgu. Kinnipeetav toob välja, et vabaduses ootab teda haige ema, kes vajab temapoolset abi, sest üksinda on raske hakkama saada. 3.
8. Vangistuses on kaebaja enda elu üle mõelnud, seadnud endale uued eesmärgid. N.S väidab, et on endale selgeks teinud alkoholi halva mõju ja ei soovi enam vabaduses alkoholi tarvitada. N.S juhib kohtu tähelepanu oma positiivsetele külgedele. Ka vangla leiab, et N.S tuleks ennetähtaegselt vabastada, kriminaalhooldusametnik on nõus võtma teda enda kontrolli alla ja toetab ka tema ennetähtaegset vabastamist. Kaebuse esitajal on vabanedes olemas garanteeritud töökoht ja kindel elukoht, kus asub elama koos ametliku naise ja alaealiste lastega ning on säilitanud peresuhted ning talle on antud luba lühiajalisele väljasõidule naise ja laste juurde kaheks päevaks. Vangistuse aja jooksul ei ole N.S olnud distsiplinaarkaristusi. Viibides vangistuses on ta käinud järelvalveta tööl väljaspool vangla territooriumit, on kogunud endale vabanemisfondi raha. 3.
9. Kaebuse esitaja leiab, et kui kohus vabastab ta ennetähtaegselt, siis ta asub kohe ametlikult tööle, et elada seadusekuulekat elu ja olla toeks oma perekonnale. Lubab vabanemisel täita kõiki talle määratavaid nõudeid. Lisaks juhib N.S kohtu tähelepanu sellele, et vabanemisel on ka kriminaalhooldajal tema tegevuse üle kontroll ja järelvalve ning on näha, kas ta on vabaduses õiguskuulekalt käitunud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus, andnud menetlusosalistele võimaluse seisukohti esitada, tutvunud asja materjalidega, leiab, et määruskaebuses nimetatud asjaolud väärivad tähelepanu ja sellest tulenevalt maakohtu määrus tuleb tühistada ja N.S-i määruskaebus rahuldada. 5.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning 3 käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole määruse tegemisel võtnud piisavalt arvesse süüdimõistetu isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ning võimalusi vabaduses. Selle asemel on maakohus liigselt keskendunud N.S-i varasemale elukäigule. Ringkonnakohus möönab, et kriminaalse mineviku arvestamine on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel samuti oluline, kuid see ei tohi võtta kinnipeetavalt üldse võimalust oma õiguskuuleka käitumisega ning enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ning kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud. 6.
2. Ringkonnakohus vastupidiselt maakohtule leiab, et võttes arvesse N.S-i isikuomadusi, käitumist vangistuses ning võimalusi vabanemisel, kaaluvad need üles tema poolt toime pandud kuriteo asjaolud. Viru Vangla esitatud kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et N.S on käitunud vangistuse jooksul seadusekuulekalt, tal puuduvad distsiplinaarrikkumised ja – karistused. Ringkonnakohus märgib, et distsiplinaarkaristuste puudumine on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise üks olulisemaid eeldusi ja nimetatud eeldus on N.S-i puhul täidetud. Lisaks on N.S paigutatud alates 26.02.2013 karistust kandma Viru Vangla avavangla osakonda, ta on läbinud riigikeele sissejuhatava kursuse, läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osalenud vanglas majandustöödel. Väheoluline pole, et kinnipeetavale 09.07.2013 Viru Vanglast väljastatud iseloomustuse kohaselt on ta alates 02.05.2013 töötanud väljaspool vangla territooriumi XXX OÜ-s torustiku paigaldamisel ning talle on võimaldatud mitmesuguseid tegevusi vanglast väljaspool. Kinnipeetava iseloomustusest ja N.S-i määruskaebusest lähtuvalt on tal olemas kindel elukoht XXX, Narvas, kus elavad tema abikaasa ja lapsed ning on olemas ka garanteeritud töökoht venna juures OÜ-s XXX. Kinnipeetav on motiveeritud asuma ametlikult tööle ning täitma nõudeid nii riigi kui ka eraisikute ees. N.S on tuleviku osas kindlad eesmärgid seoses tööga, perekonnaga, sh laste kasvatamise ja enesetäiendamisega. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab ringkonnakohus oma varasemat 21.01.2013 määruses esitatud seisukohta mõneti korrigeerides, et N.S on olemas käesoleval ajal eeldused õiguskuulekaks eluks. Ringkonnakohtu arvamust kinnitab asjaolu, et ka vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 6.
3. Ringkonnakohus möönab, et N.S-i puhul esineb jätkuvalt ka alkoholist tulenev risk uue kuriteo toimepanemiseks, kuid leiab, et isiku vabastamine täiendavate kontrollnõuete kehtestamisega võimaldab neid vähendada. Kuigi N.S on ka varem viibinud kriminaalhooldusel, mis ei möödunud edukalt, siis peab kolleegium siinkohal vajalikuks arvesse võtta asjaolu, et N.S oma käitumisega vangistuses on ringkonnakohtu hinnangul teeninud ära veel ühe võimaluse näidata, et ta on oma suhtumist kriminaalhooldusesse muutnud ning on suuteline kontrollnõudeid järgima. Neil asjaoludel leiab ringkonnakohus, et N.S-i puhul on vangistus kui karistus käesoleval ajal oma eesmärgi täitnud. Samuti arvestab kohus viimase kohtuotsusega (13.01.2012.a) N.S-ile süüks arvatud kuritegude väiksemat raskusastet (

§-d 424,121). 7. Kriminaalhooldusametniku ja Viru Vangla ettepanekutest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et lisaks

§ 75

lg-s 1 loetletud kontrollnõuetele tuleb

§ 75

lg 2 p 2, p 4, p 8 alusel panna N.S-ile kohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist või registreerida ennast töötuna tööturuametis, osaleda sotsiaalabiprogrammis. Kontrollnõuete ja kohustuste eiramisel tuleb N.S jätkata kandmata vangistust. 4

1. Asja materjalide kohaselt on N.S-i karistusaja lõpp 11.05.
2. Kuna alates 01.09.2011 on ringkonnakohtu määrused edasikaevatavad, siis tuleb N.S vabastada alles käesoleva määruse jõustumisel juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb tal kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga.

§ 76

lg 4 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Ringkonnakohus määrab N.S-i katseaja kestvuseks 1 aasta alates käesoleva määruse jõustumisest. Tiit Lõhmus Mati Kartau 5 Aarne Sarjas