Obsah (4)

§ 31§ 313§ 22§ 4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsembril 2016 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-16-7748 (2780,16,009388) Kohtunik Inna Kirsipuu, kirjalikus m

§ 31järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, milles T.K tunnistati süüdi Kar

S 279 lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o summas 500 eurot. Menetlusalune isik T.K, isikukood XXX, xxx RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 2, § 133-135 kohus, kohus OTSUSTAS: Rahuldada T.K kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Kristjan Varindi 12.10.2016 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2780,16,009388 osaliselt, nimelt karistuse määramise osas. Teha uus otsus karistuse määramise osas. T.K süüdi tunnistada KarS § 279 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks rahatrahv 100 (saja) trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 (nelisada) eurot. 3 T.K süüdi tunnistada

§ 31

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks ra hatrahv 25 (kahekümne viie) trahviühiku ulatuses, s.o summas 1 00 (sada) eurot. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Rahatrahv 400 (nelisada) eurot ja 100 (sada) eurot, kokku 500 (viissada) eurot, tuleb tasuda 30 päeva ehk edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas, EE932200221023778606 Swedbank pangas, 1 EE403300333416110002 Danske pangas või EE701700017001577198 Nordea pangas, kohustuslik viitenumber

1. Kohtuotsuse ärakirjad saata T.K-le ja Lõuna Prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ( menetlusaluse isiku puhul alates kohtuotsuse kättesaamisest) 30-päevase tä htaja möödumisel juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK 12.10.2016 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik KxxxVxxx kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2780,16,009388 menetlusaluse isiku T.K suhtes selle kohta, et xxx km. takistas isik riikliku järelevalve teostamist, mis seisnes selles, et juht esitas enda kohta valeandmeid. Juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kontrollimisel esitas tõendi tegevuste kohta, mis oli välja antud xxx poolt, mille kohaselt juht T.K tegeles muude ülesannete kui juhtimisega 10.09.2016 kell 00:00 kuni 10.10.2016 kell 00:
2. Juht esitas ka omanimelised sõidumeeriku salvestuslehed, mille järgi 04.10.2016; 05.10.2016; 06.10.2016; 07.10.2016 juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Juhtis mootorsõidukit, teostas tasulist autovedu, puudus esitamiseks veoliigile vastav ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (tl 5-6). 26.10.2016 esitas T.K Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2780,16,009388, milles leiab, et ei takistanud riikliku järelevalve teostamist ning seetõttu tuleb väärteomenetlus nimetatud väärteosasjas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna KarS § 279 lg 1 ettenähtud süütegu pole toime pandud. Alternatiivina taotleb kaebuse esitaja väärte omenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

§ 313

rikkumise osas palub lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel samuti otstarbekuse kaalutlusel (tl 1-2). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja on esitatud kaebuses leidnud, et ta ei ole takistanud kohtuvälisel menetlejal riikliku järelevalve teostamist, kuna esitas politseiametnikele kõik salvestuslehed kui ta oli juhtinud mootorsõidukit, millel oli sõidumeeriku kasutamine kohustuslik. Politseiametnikud said teostada riiklikku järelevalvet töö- ja puhkeseaduse nõuete kontrollimise üle ning seega pole KarS § 279 lg 1 alusel rikkumist toime pandud. Tõend tegevuste kohta oli xxxpoolt ja sellel oli tööandja kuupäevaga eksinud . Kuupäeva 10.oktoober asemel oleks pidanud olema 04.oktoober. Kaebuse esitaja arvates oleks riikliku järelevalve teostamise takistamisega tegemist olnud siis, 2 kui juht oleks esitanud antud tõendi ning poleks kiirmenetluse otsuses märgitud kuupäevade kohta salvestuslehti esitanud. Kaebuse kohaselt on kiirmenetluse otsusel sisuliselt süüdistusakti tähendus, seega peavad selles olema näidatud kõik isiku vastutusele võtmise aluseks olevad asjaolud ja isiku teole peab olema antud täielik õiguslik hinnang. Sellele on korduvalt osutanud Riigikohus (näiteks lahend nr 3-1-184-07). Väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, s.t teada süüdistuse sisu (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-80-06). Sama põhimõte kehtib ka kiirmenetluse otsuse tegemisel. Kuna KarS § 279 lg 1 ette nähtud süütegu pole toime pandud, tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Veoliigile vastav ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri väljastatakse ettevõttele ning autojuhil ei ole võimalik seda taotleda. Seega, on autojuht sundseisus, kuna ta täidab tööandja poolt antud töökorraldusi. Võimaliku süüdimõistmise korral palub kaebuse esitaja arvestada KarS § 57 lg 2 p 5 tulenevat kergendavat asjaolu (süüteo toimepanemine teenistusliku sõltuvuse mõjul) ning vähendada karistuseks määratud rahatrahvi suurust . Karistus 500 eurot ei ole põhjendatud ning on ebaproportsionaalselt suur. Tegemist oli olukorraga, kus kellegi elu või tervis ei olnud ohus, samuti olid täidetud töö- ja puhkeaja normid ning juht ei olnud üleväsinud. Avalik menetlushuvi puudub ning tegemist oli tööandja poolse inimliku eksitusega. Lähtudes eeltoodust, palub kaebuse esitaja tühistada Lõuna prefektuuri 12.10.2016 väärteomenetluse otsuse nr 2780,16,009388 ning lõpetada KarS § 279 lg 1 suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivina taotleb kaebuse esitaja väärte omenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

§ 313rikkumise osas palub lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

Kaebuse esitaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses (tl 1-2). Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha 28.11.2016, mis oli järgmine: Väärteo otsuse kohaselt takistas T.K riikliku järelevalve teostamist, mis seisnes selles, et juht esitas enda kohta valeandmeid. Juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kontrollimisel esitas tõendi tegevuste kohta, mis oli välja antud xxx poolt, mille kohaselt juht T.K tegeles muude ülesannete kui juhtimisega 10.09.2016 kell 00:00 kuni 10.10.2016 kell 00:

1. Juht esitas ka omanimelised sõidumeeriku salvestuslehed, mille järgi 04.10.2016; 05.10.2016; 06.10.2016; 07.10.2016 juhtis mootorsõidukit , milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Juhtis mootorsõidukit, teostas tasulist autovedu, puudus esitamiseks veoliigile vastav ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri. Kohtuväline menetleja määras T.K-le karistuseks karistusseadustik § 279 lg 1 alusel rahatrahvi 500 eurot. Viru Maakohtule esitatud kaebuses soovitakse tühistada kiirmenetluse otsus ja lõpetada väärteomenetlus. Alternatiivselt taotletakse väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteod ja kiirmenetluse otsus on koostatud õigesti. Liiklusseadus § 139 lõike 1 alusel teostab riiklikku järelevalvet mootorsõidukijuhi töö -, sõidu- ja puhkeaja, samuti sõidumeeriku kasutamise ja andmete säilitamise üle teel politseiametnikud. KorS § 2 lõige 4 defineerib riiklikku järelevalvet kui korrakaitseorgani tegevust eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. T.K riiklikku järelevalvet teostavatele politseiametnikele esitas tõendi tegevuste kohta, millelt nähtub, et ajavahemikul kell 00.00 10.09.2016 kuni kell 00.00 10.10.2016 tegeles muude ülesannete, kui juhtimisega. Samuti nähtub tõendilt, et juht alustas tööd ettevõttes 10.10.
2. Antud tõendi on juht allkirjastanud Jõhvis 10.10.
3. 3 Kaebuses kirjutab T.K , et tõend tegevuste kohta oli väljastatud xxx poolt ning sellel oli tööandja poolt tehtud inimlik eksitus, kuna
4. oktoobri asemel oleks pidanud olema
5. oktoober. Kohtuvälisele menetlejale jääb arusaamatuks, millist 10.oktoobrit tõendil tuleb asendada 04 oktoobriga. Juhul, kui mõeldakse ettevõttes töö alustamist, siis sõidumeeriku salvestuskettalt nähtub, et 04.10.2016 alustas sama sõiduki juhtimist, mille juhtimise kontrolli teostati ka 12.10.2016, kell 06.
6. Samas, tõendi tegevuste kohta järgi tegeles alates 10.septembrist 2016 muude ülesannete, kui juhtimisega. Seda kõike kinnitab juht ka allkirjaga. LS § 131 lg 5 järgi, kui mootorsõidukijuhi sõidu - ja puhkeaja arvestamisel ei ole võimalik kasutada LS § 131 lg -s 1 nimetatud sõidumeeriku andmeid, peab juht kasutama ettevõtja poolt väljastatud, komisjoni otsuse 2009/959/EÜ, millega muudetakse otsust 2007/230/EL vormi kohta, mida kasutatakse autovedudega seotud sotsiaalõigusnormide puhul (ELT L 330, 16.12.2009, lk 80–81), nõuetekohast dokumenti. LS § 131 lg- s 5 märgitud dokument on kättesaadav Vabariigi Valitsuse 21.10.
7. a määruse nr 151 “Mootorsõidukijuhi töö -, sõidu- ja puhkeaja järelevalve korralduslikud nõuded” lisas
8. T.K küll esitas 12.10.2016 riiklikku järelevalve käigus politseile VV määruse nr 151 lisas 1 olevat dokumendi, kuid esitatud dokument üksi ja ka koos sõidumeeriku salvestuslehtedega, muutis riiklikku järelevalve teostamise võimatuks. Riigikohtu 05.03.
9. a otsuse nr 3-1-1-11-14 punktist 7.3 tuleneb, et sõiduki kasutamise või mittekasutamisega seotud asjaolusid seoses töö- ja puhkeaja kontrollimisega peab tõendama sõidukijuht. Sama lahendi punktis 8 leiab kriminaalkolleegium, et sõiduki mittekasutamist konkreetse juhi poolt saab tõendada üksnes sellega, kui täita Euroopa komisjoni 14.12.2009 otsuse nr 2009/959/EÜ lisaks oleva tõendi vorm, milles tuleb kajastada asjakohased objektiivsed põhjused ja ajavahemik, mille jooksul juht sõidukit ei kasutanud. Sõiduki mittekasutamise tuvastamine muude tõendite alusel ei ole lubatav. Sellise järelduse võimaldab teha asjaolu, et sõidumeerikute kontrollimine peab olema tõhus. Kontrollimise tõhususe peab ühest küljest tagama pööratud tõendamiskoormise olemasolu ja teisalt kontrollimenetluse lihtsus. T.K on nõustunud kiirmenetlusega, on saanud anda ütlusi, milles sügavalt kahetseb ja mida kiirmenetluse otsuse tegemisel ka arvesse võeti. Samuti on määratud rahatrahvi tasumine ositi, mis määratakse menetlusaluse isiku soovil. Eelnevat arvestades, on kohtuväline menetleja seisukohal, et T.K poolt kontrollijale esitatud tõendid on omavahel vastuolus, tõendis tegevuste kohta on märgitud andmed omavahel vastuolus ja seega on sõidukijuhi töö- ja puhkeaja kontroll ja järelevalve võimatu. Eeltoodud asjaoludel ei nõustu kohtuväline menetleja esitatud kaebusega ja palub jätta see rahuldamata. Kohtuvälise menetleja arvates on väärteo toimepanemine T.K poolt tõendatud. Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku nõusoleku kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. (tl 15-18). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED VTMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Sõltumata kohtule esitatud kaebuse sisust ja mahust lähtub kohus VTMS § 123 lg 2 sättest, mille kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses , sõltumata esitatud kaebuse piiridest, 4 kontrollides asjaolusid. kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke 12.10.2016 Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik KxxxVxxx poolt koostatud kiirmenetluse otsusest väärteoasjas nr 2780,16,009388 nähtub, et T.K xxx km. takistas riikliku järelevalve teostamist, mis seisnes selles, et juht esitas enda kohta valeandmeid. Isik juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kontrollimisel esitas tõendi tegevuste kohta, mis oli välja antud xxx poolt, mille kohaselt juht T.K tegeles muude ülesannete kui juhtimisega ajavahemikul 10.09.2016 kell 00:00 kuni 10.10.2016 kell 00:
10. Samuti esitas juht omanimelised sõidumeeriku salvestuslehed, mille järgi 04.10.2016; 05.10.2016; 06.10.2016; 07.10.2016 juhtis ta mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Lisaks eelnevale juhtis T.K mootorsõidukit ning teostas tasulist autovedu, kuid tal puudus esitamiseks veoliigile vastav ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (tl 5-6). T.K on andnud 12.10.2016 kohtuvälisele menetlejale ütluseid, mille kohaselt tunnistab, et on süüdi rikkumises. Kuni 10.10.2016 sõitis stažöörina ja õppis, alates 10.10.2016 on tehtud tõend. Kauba võtab peale xxx ja veab erinevatesse kauplustesse. Kaup kuulub kauplustele. Seda, et autol (xxx) puudub litsents, isik ei teadnud. T.K kahetses sügavalt, et nii juhtus (tl 6-7). Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus, mis on kvalifitseeritud vastavalt KarS § 279 lg 1 (riikliku järelevalve takistamine sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist) järgi. Samuti on isikule esitatud süüdistus, mis on kvalifitseeritud vastavalt

§ 313

(ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse ja veoloa esitamata jätmine) järgi. Esmalt analüüsib kohus menetlusalusele isikule esitatud süüdistust, mis on kvalifitseeritud KarS § 279 lg 1 järgi. Kohus käsitleb esmalt kohtule esitatud tõendeid ja annab seejärel hinnangu rikkumistele. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millistele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Kohtule on esitatud järgmised tõendid: - T.K sõidumeeriku salvestuslehed, mille järgi 04.10.2016, 05.10.2016, 06.10.2016 ja 07.10.2016 juhtis ta mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut (tl 8-9) - nimetatud tõenditest nähtub, et T.K tegeles 04.10.2016, 05.10.2016, 06.10.2016 ja 07.10.2016 mootorsõiduki juhtimisega; - tõendi tegevuste kohta, mis oli välja antud xxx poolt ning allkirjastatud T.K poolt (tl 10) - millest nähtub, et juht T.K tegeles muude ülesannete kui juhtimisega ajavahemikul 10.09.2016 kell 00:00 kuni 10.10.2016 kell 00:

1. T.K-le heidetakse ette, et ta takistas kohtuvälisel menetlejal riikliku järelevalve teostamist sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist mootorsõidukijuhi töö-, 5 sõidu- ja puhkeaja üle, nimelt esitas ta tõendi, mille järgi tegeles ta muude ülesannetega kui juhtimisega ajavahemikul 10.09.2016-10.10.2016, samaaegselt esitas ta kontrollijale salvestuslehed, mille järgi juhtis ta mootorsõidukit ajavahemikul 04.10.2016-07.10.
2. Liiklusseadus § 139 lõike 1 alusel teostavad riiklikku järelevalvet mootorsõidukijuhi töö-, sõiduja puhkeaja, samuti sõidumeeriku kasutamise ja andmete säilitamise üle teel politseiametnikud. Seega pädevale kontrollijale - politseiametnikule esitas menetlusaluine isik dokumendid, mis olid sisu poolest omavahel vastuolus. Menetlusaluse isikuna on kaebaja tunnistanud, et ta juhtis xxx mootorsõidukit xx xxx, mis peatati xx km politsei poolt. Sellest osas vaidlust ei ole. Samuti puudub vaidlus selles, et isik juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. LS § 131 lg 5 järgi, kui mootorsõidukijuhi sõidu - ja puhkeaja arvestamisel ei ole võimalik kasutada LS § 131 lg -s 1 nimetatud sõidumeeriku andmeid, peab juht kasutama ettevõtja poolt väljastatud, komisjoni otsuse 2009/959/EÜ, millega muudetakse otsust 2007/230/EL vormi kohta, mida kasutatakse autovedudega seotud sotsiaalõigusnormide puhul (ELT L 330, 16.12.2009, lk 80–81), nõuetekohast dokumenti. LS § 131 lg- s 5 märgitud dokument on kättesaadav Vabariigi Valitsuse 21.10.
3. a määruse nr 151 “Mootorsõidukijuhi töö -, sõidu- ja puhkeaja järelevalve korralduslikud nõuded” lisas
4. Vaidlust ei ole ka järgmistes faktilistes asjaoludes. T.K esitas 12.10.2016 teostatud riikliku järelevalve käigus politseiametnikule VV määruse nr 151 lisas 1 oleva dokumendi. Nimetatud tõend oli välja antud xxx poolt ja allkirjastatud T.K poolt ning sellest nähtub, et juht T.K tegeles muude ülesannete kui juhtimisega ajavahemikul 10.09.2016 kell 00:00 kuni 10.10.2016 kell 00:00 (tl 10). Ühtlasi esitas T.K sõidumeeriku salvestuslehed, mille järgi 04.10.2016, 05.10.2016, 06.10.2016 ja 07.10.2016 juhtis ta mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut (tl 8-9). Seega, saab kohus järeldada, et T.K poolt oli täidetud LS § 131 lg 5 tulenev kohustus, kuna ta esitas politseiametnikele tõendi tegevuste kohta, millele lisas omanimelised sõidumeeriku salvestuslehed. Menetlusaluse isiku ja tõendi sisu analüüsi järgselt jõuab kohus järeldusele, et kontrollijal puudus võimalus nende kahe dokumendi pinnal järelevalvet teostada, sest dokumendid on sisu poolest vastuolus. Sel juhul ei ole kontrollijal võimalik tugineda järelevalves esitatud dokumentidele. Analüüsinud esitatud tõendeid, ei nõustu kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et T.K on esitanud politseiametnikule valeandmeid. Kohtu arvates ei ole tegemist mitte valeandmete esitamisega, vaid vastuoluliste andmete esitamisega. Sõidumeeriku salvestuslehtedelt nähtub, et T.K tegeles 04.10.2016, 05.10.2016, 06.10.2016 ja 07.10.2016 mootorsõiduki juhtimisega. Samas tõendilt tegevuste kohta, mis on väljastatud xxx poolt nähtub, et T.K tegeles muude ülesannete kui juhtimisega ajavahemikul 10.09.2016 kell 00:00 kuni 10.10.2016 kell 00:
5. Seega esineb dokumentides küll vastuolu, kuid seda ei saa nimetada valeandmete esitamiseks. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et esitatud dokumentide põhjal ei olnud võimalik tuvastada mootorsõidukijuhi töö-, s õidu- ja puhkeaega ning võib põhjendatult väita, et kontrollijal ei olnud kohapeal võimalik tuvastada, , millega T.K tõendil märgitud 6 ajavahemikul tegeles – kas mootorsõiduki juhtimisega või oli hõivatud muude ülesannetega. Kaebuses esitaja väidab, et tõendi tegevuste kohta väljastamisel tööandja eksis ning
6. oktoobri asemel peaks olema
7. oktoober, et tegemist on inimliku eksitusega. Kohus märgib, et tuleb nõustuda kohtuvälise menetleja, et ka kuupäeva täpsustamine ei tee kahes dokumendis sisalduvate andmete vastuolulisust olematuks. Juhul kui tegelikult pidi tööandja näidata tõendis, et alates 10.09.2016 kuni 04.10.2016 kl 00.00 tegeles isik muude tööülesannetega kui juhtimisega, siis oleks see salvestuslehtedega kooskõlas osas, et siis alustas isik mootorsõiduki juhtimist alates 04.10.1016 kl 00.
8. Samas aga sisaldab tõend andmed, et tegelikult isik alustas tööd 10.10.
9. Kohtu arvates ei ole ka sel juhul piisavalt arusaadav kontrollijale, kuidas siis isik tegeles muude ülesannetega alates 10.09.2016 kuni 04.10.2016, kui tööle asus alles 10.
10. Kui tegelikult ka töö alustamise osas on ka õige kuupäev 04.10.2016, siis ikka jääb ebaselgeks, kuidas siis isik tegeles muude ülesannetega alates 10.09.2016, kui asus tegelikult tööle alates 04,.10.
11. Ülalnäidatud analüüs näitab, et esitatud dokumentidest sisalduv faktiline info oligi igal juhul vastuoluline, ka siis, kui asendada 10.10.2016 kuupäeva 04.10.2016 kuupäevaga. Isegi kui selline inimlik eksitus juhtus, on kohtu arvates väärtegu KarS § 279 lg 1 järgi ikkagi aset leidnud, kuna juht esitas politseiametnikule vastuolulise dokumentatsiooni, mis takistas kohtuvälisel menetlejal teostada riiklikku järelevalvet töö-, sõidu- ja puhkeaja tingimuste osas. Riigikohus on 05.03.
12. otsuse nr 3-1-1-11-14 punktis 7.3 leidnud, et sõiduki kasutamise või mittekasutamisega seotud asjaolusid seoses töö - ja puhkeaja kontrollimisega peab tõendama sõidukijuht. Sama lahendi punktis 8 leiab kriminaalkolleegium, et sõiduki mittekasutamist konkreetse juhi poolt saab tõendada üksnes sellega, kui täita Euroopa komisjoni 14.12.2009 otsuse nr 2009/959/EÜ lisaks oleva tõendi vorm, milles tuleb kajastada asjakohased objektiivsed põhjused ja ajavahemik, mille jooksul juht sõidukit ei kasutanud. Sõiduki mittekasutamise tuvastamine muude tõendite alusel ei ole lubatav. See tähendab, et just sõiduki juhile langeb kohustus olla piisavalt hoolikas ülalnäidatud nõude täitmisel. Antud juhul on T.K küll esitanud järelevalve teostajale vajalikud dokumendid, kuid nende alusel ei olnud politseiametnikul võimalik teostada kontrolli juhi töö- ja puhkeaja üle, Samuti ei olnud esitatud dokumentide alusel võimalik tuvastada ajavahemikku, mille jooksul juht sõidukit ei kasutanud, kuna dokumentides sisalduv info oli vastuoluline. Eeltoodu alusel on kohtulikul uurimisel leidnud kinnitust, et T.K rikkus nõudeid, mis on ettenähtud LS § 131 lg 5 järgi. Õigusnormi tõlgendamisel ja kohtupraktika kohaldamisest ( ülalmainitud Riigikohtu lahend)tuleb järeldada, et tõend ja salvestuslehed peavad olema esitatud ja nendes sisalduv info peab olema õige ehk vastama reaalsetele faktilistele asjaoludele. Sel juhul ei saaks tõend ja salvestuslehed olla vastuolus. Menetlusaluse isiku ütluste, tõendi ja salvestuslehtedega on kinnitust leidnud järgmised faktilised asjaolud. Isik juhtis xxxx km. mootorsõidukit xxx milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kontrollimisel esitas tõendi tegevuste kohta, mis oli välja antud xxx poolt, mille kohaselt juht T.K tegeles muude ülesannete kui juhtimisega 10.09.2016 kell 00:00 kuni 10.10.2016 kell 00:
13. Juht esitas ka omanimelised sõidumeeriku salvestuslehed, mille järgi 04.10.2016; 05.10.2016; 06.10.2016; 07.10.2016 juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Seega, esitas T.K politseiametnikule vastuolulised dokumendid, mistõttu takistas kohtuvälisel menetlejal riikliku järelevalve teostamist sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist mootorsõidukijuhi töö -, sõidu- ja puhkeaja üle. Seega on T.K oma teoga täitnud väärteo KarS § 279 lg 1 järgi objektiivse koosseisu. 7 KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus leiab, et T.K täitis süüteo objektiivse koosseisu KarS § 279 lg 1 järgi hooletusest. Menetlusalune isik esitas kohtuvälisele menetlejale tõendi tegevuste kohta ning omanimelised sõidumeeriku salvestuslehed, mis olid omavahel vastuolus, mistõttu kohtuvälisel menetlejal oli takistatud riikliku järelevalve teostamine T.K töö-, sõidu- ja puhkeaja osas. Kohus leiab, et antud juhul on tegemist väärteo toimepanemisega hooletusest, mida T.K oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Menetlusalune isik on samuti nagu töö andjagi xxx poolt väljastatud tõendi tegevuste kohta. Kohus on juba rõhutanud, et LS § 131 lg 5 normi tõlgendamisel ja kohtupraktika kohaldamisest võib järeldada, et just sõiduki juhile langeb kohustus olla piisavalt hoolikas LS § 131 lg 5 järgi ettenähtud tõendi esitamisel. Kui T.K oleks tõendi enne allkirjastamist läbi lugenud ja sellega piisava tähelepanuga tutvunud, oleks ta märganud tööandja poolset eksimust kuupäeva osas ning tuvastanud, et see ei vasta tema tegevustele ajavahemikul 10.09.2016 kell 00:00 kuni 10.10.2016 kell 00:
14. Järelikult ei lugenud T.K (muuhulgas tema enda poolt allkirjatatud) tõendit piisavalt tähelepanelikult või ei lugenud seda üldse, jättes sellega täitmata hoolsuskohustuse. T.K ei teadnud kuni tema juhitud mootorsõiduki peatamiseni politseiametniku poolt, et temal kaasa olevad dokumendid olid vastuolulised ehkki tähelepa neliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud seda ette nägema. Eeltoodud asjaoludel on kohus seisukohal, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvali fitseeritud KarS § 279 lg 1 järgi. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS
15. peatüki
16. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud. T.K süüd välistavaid asjaolusid KarS
17. peatüki
18. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud. Väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi puudub alus, kuna antud juhul esinevad teos väärteo tunnused. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja sellist liiki väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. Järgmisena analüüsib kohus süüdistust, mis on kvalifitseeritud

§ 313järgi.

T.K-le heidetakse ette, et ta juhtis mootorsõidukit, teostas tasulist autovedu, kuid tal puudus esitamiseks veoliigile vastav ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri.

§ 22

lg 1 p 2 kohaselt peavad autojuhil olema ja ta peab esitama teda kontrollivale politseiametnikule või muule teda seaduse alusel kontrollivale ametiisikule

§ 4lg 1 kohaselt nõutava ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja.

8

§ 4

lg 1 kohaselt peab vedajal tasulise veoseveo korraldamiseks olema ühenduse tegevusluba ja iga tema kasutatava mootorsõiduki kohta ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri, kui käesoleva seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul puudub pooltel vaidlus selle üle, et T.K ei olnud ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja politseiametnikule esitada. Vaidlus puudub ka selle üle, et selline dokument pidi T.K kaasas olema. Kohtuvälisele menetlejale 12.10.2016 antud ütlus tes on menetlusalune isik väitnud, et ta ei teadnud, et sellel mootorsõidukil puudub litsents. Ühtlasi on rikkumist tunnistanud ning kahetsenud juhtunut. Kohus ei aktsepteeri menetlusaluse isiku väidet, et ta on tööandjalt sõltuvas sundseisundis ja ei saa temalt taotleda vajalikke dokumente, nagu on väidetud isiku kaebuses. Ühtlasi on palunud seda kohtul arvestada kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 5 alusel – süüteo toimepanemine teenistusliku sõltuvuse mõjul. Kohus selgitab, et

§ 22

lg 1 p 2 kohaselt lasub just sõiduki juhile kohustus esitama kontrollijale tegevusloa kinnitatud ärakirja.

§ 4

lg 1 kohustab tööandjat, et iga mootorsõiduki kohta peab olema tegevusloa kinnitatud ärakiri. Sel juhul oli tööandjal kohustus tagada igale mootorsõidukile kinnitatud tegevusloa ärakirja olemasolu, juhi kohustus on esitama nimetatud dokument kontrollijale tema nõudmisel. LS § 88 lg 1 kohaselt peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Seega üldkohustus omada enda juures seadustega nõutavad dokumendid on sätestatud ka LS-sega. LS paneb seega autojuhile üldkohustusena veenduda, millised dokumendid peavad juhil olema kaasa, et neid saaks esitada kontrollijale tema nõudmisel. Kohus leiab, et T.K ja mootorsõiduki juhina oleks pidanud töö alustamisel mootorsõidukiga kontrollima seadusandlusega kehtestatud dokumentatsiooni pädevust ja olemasolu, mis kuulub vajadusel esitamisele kontrollivale ametiisikule, ja veenduma nende piisavus es. Käesoleval juhul teeb kohus järelduse, et T.K ei pööranud veoliigile vastava ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja puudumisele tähelepanu. Menetlusalune isik oleks saanud ja pidanud enne mootorsõiduki juhtima asumist veenduma, et selline dokument on olemas ning küsima tööandjalt ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja. T.K ütlustest nähtub, et ta isegi ei teadnud, et tema autol puudub „litsents“. Nimetatud asjaolu kõneleb väga selgelt sellest, et menetlusalune isik isegi ei huvitunud mootorsõiduki juhtima asumisel kas veoliigile vastav ühenduse tegevusluba üldse on olemas, rääkimata selle kinnitatud ärakirja küsimisest tööandjalt. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et T.K oli alles stažöörina lõpetanud õppe ja seega võib kohus järeldada, et tegemist on mittekogenud juhiga. Kuid samas olles mootorsõidukijuht, peab isik olema läbinud vajalikud mootorsõidukijuhi koolitused ning seega pidi teadma, et tal peab mootorsõiduki juhtimisel kaasas olema veoliigile vastava ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri. Eeltoodu alusel on kohtulikul uurimisel leidnud kinnitust, et T.K rikkus nõudeid, mis on ettenähtud

§ lg 1 p 2 järgi, juhtide s xxx mis peatati kell 10xxx km politsei poolt ning T.K ei olnud ametiisikule esitada veoliigile vastavat ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja ehk isik jättis mainitud dokumendi esitamata. Seega on T.K oma teoga täitnud väärteo

§ 313järgi objektiivse koosseisu. Kar

S § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. 9 KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. 3 järgi vähemalt Kohus leiab, et T.K täitis objektiivse koosseisu

§ 31kaudse tahtlusega.

Väljaõppinud mootorsõidukijuhina pidas ta võimalikuks, et asudes mootorsõidukit juhtima, mil tal kaasas ei ole veoliigile vastav at ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja ja tal ei ole seda esitada kontrolli jale. Menetlusalune isik asus siiski sõidukit juhtima ilma nimetatud dokumendita, seega, möönis selle dokumendi esitamata jätmist. Eeltoodud asjaoludel on kohus seisukohal, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 313järgi. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid Kar

S

1. peatüki
2. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud. T.K süüd välistavaid asjaolusid KarS
3. peatüki
4. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud. Karistus on määratud väärtegudes. politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja sellistes Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. Kohus annab hinnangi isiku taotlusele lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel. Väärteomenetluse lõpetamine § 30 lg 1 p 1 alusel ei pea kohus võimalikuks, kuna kohus ei leia, et antud juhul puuduks väärteomenetluse jätkamiseks avalik huvi. Kohtupraktikas on korduvalt arutletud küsimust väärteomenetluse lõpetamise kohta otstarbekuse kaalutlusel ( vt näiteks 3 -1-1-77-16). Kohtupraktikas on rõhutatud järgmist. Väärteoasja otstarbekuse kaalutlusel lõpetades tuleb lähtuda kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt silmas kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § -s 202 sätestatut, s.o kas menetlusaluse isiku süü on suur ja kas avalik menetlushuvi nõuab asja menetlemist. Otstarbekuse alusel menetluse lõpetamine on kohtu kaalutlusotsus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas. Isiku taotlusest menetluse lõpetamiseks ei nähtu, millised oleksid asjaolud, mille tõttu oleks tema karistamine ilmselgelt mittevajalik. Isik osutab asjaolule, et kellegi tervis ega elu ei olnud ohustatud, samuti täitis ju isik kõik töö- ja puhkeaja normid. Seega puudub isiku arvates avalik menetlushuvi. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Autovedude valdkonnas rikkumiste ennetamisel, rikkumiste avastamisel ja sellele reageerimisel on ilmne avalik huvi, kuna see puudutab mitte ainult liiklejaid vaid ka autoveo valdkonnaga kokkupuutuvaid muid isikuid- näiteks tööandjaid. Autoveoseadusega sätestatud vastutuse puhul on tegemist muuhulgas ka euroopa konkuretntsiõigusest tulenevate deliktiküsimuste lahendamisega. Autoveoseadus on sätestatud tuginedes muuhulgas ka euroopa õigusele kuna käsitlemisel on ka euroopa autoveoturg. Kohus märgib, et isik pani toime kaks tegu, mis vastavad kahele süüteokoosseisule. Seega ei nõustu kohus arvamusega, et tegemist on vähetähtsa pisirikkumisega, mille puhul oleks põhjendatud väärteomenetluse lõpetamine. KARISTUS 10 KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr. 3-1-158-13 p.7), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. T.K on toime pannud süüteo, mis vastab väärteokoosseisule KarS § 279 lg 1 järgi ning mille eest näeb KarS karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. KarS § 58 tulenevaid karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. T.K xxx km. takistas riikliku järelevalve teostamist, mis seisnes selles, et juht esitas kohtuvälisele menetlejale dokumendid, milles sisaldusid vastuolulised andmed, mistõttu politseiametnikul ei oli takistatud riikliku järelevalve teostamine menetlusaluse isiku töö- , sõiduja puhkeaja osas. Sellise käitumise tulemusel ei tekkinud liiklusohtlikku olukorda, keegi kannatada ei saanud ning kahju kellelegi ei tekitatud. Eeltoodut arvestades hindab kohus T.K süüd teos keskmisest väiksemal määral. T.K on toime pannud süüteo, mis vastab väärteokoosseisule

§ 31

ning mille eest näeb

karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. 3 järgi Kohus ei arvesta kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 5 tulenevat, kuna antud juhul ei ole tegemist süüteo toimepa nemisega teenistusliku sõltuvuse mõjul. T.K OÜ Simsoni Grupi töötajana oleks saanud veoliigile vastav ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja tööandjalt küsida ning selle puudumisel keelduda mootorsõiduki juhtimisest. KarS § 58 tulenevaid karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. T.K xxxx km. juhtis mootorsõiduki ning teostas tasulist autovedu, kuid tal puudus esitamiseks veoliigile vastav ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri. Sellise käitumise tulemusel ei tekkinud liiklusohtlikku olukorda, keegi kannatada ei saanud ning kahju kellelegi ei tekitatud. Eeltoodut arvestades hindab kohus T.K süüd teos keskmisest väiksemal määral. Mõlema väärteo puhul arvestab kohus kergendava asjaoluna isiku kahetsust ja teo tunnistamist. Lisaks isiku süüle, tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendid nr.3-1-1-76-12 p.7 ; nr.3-1-1-52-13 p.19). 11 Kohtule ei ole esitatud andmeid, et isik oleks varem karistatud. Varasemas kohtupraktikas (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr.3-1-1-99-06) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Kohtuväline menetleja on määranud T.K-le karsituseks rahatrahvi KarS § 279 lg 1 järgi 125 trahviühiku ulatuses, s.o summas 500 eurot, mis on alla sanktsiooni keskmist määra (rahatrahv kuni 300 trahviühikut). Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel eksinud. Antud juhul ei ole tegemist ühe teoga, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule. Kohtu hinnangul on tegemist mitme teoga, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule ning sellisel juhul tuleb KarS § 63 lg 3 lähtuvalt mõista karistus iga väärteo eest er aldi, sest KarS § 279 järgi ettenähtu teo puhul pani isik teo toime tegevusega – esitas kontrollijale vastuolulised dokumendid, mis takistas järelevalvet,

§ 31

-3 järgi ettenähtu teo pani isik toime tegevusetusega- jättis tegevusloa ärakirja esitamata. Selles osas teebki kohus uue otsuse. Kohtu arvates tuleb karistuse mõistmisel mõlema väärteo korral arvestada, et isiku süü on keskmisest väiksem, kuna isikul puudub samaliigiliste väärtegude eest eelnev karistatus, s ellise käitumise tulemusel ei tekkinud liiklusohtlikku olukorda, keegi kannatada ei saanud ning kahju kellelegi ei tekitatud, samuti ei mõjutanud isiku rikkumine autoveoga seonduvat oluliselt määral . Eeltoodut arvestades leiab kohus, et: KarS § 279 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest tuleb T.K-le mõista karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 eurot, mis on suurem sanktsiooni miinimummäärast, kuid väiksem keskmisest määrast (rahatrahv kuni 300 trahviühikut).

§ 313

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest tuleb T.K-le mõista karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o summas 100 eurot mis on suurem sanktsiooni miinimummäärast, kuid väiksem keskmisest määrast (rahatrahv kuni 100 trahviühikut). KOHTU MEETMED Rahuldada T.K kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Kxxx Vxx 12.10.2016 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2780,16,009388 ja nimetatud otsus tühistada osaliselt, nimelt karistuse määramise osas. Tuleb teha uus otsus karistuse määramise osas. T.K süüdi tunnistada KarS § 279 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 eurot. 3 T.K süüdi tunnistada

§ 31

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o summas 100 eurot. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 12 Inna Kirsipuu kohtunik 13