Leelet Kivioja Ringkonnaprokurör Süüdistatav Kaitsja S.Z , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, emakeel eesti keel, keskharidus, ei tööta, elukoht: XXX, tõkendit kohaldatud pole Varem kriminaalkorras karistused puuduvad Andrei Tšerednik ja väärteokorras kehtivad RESOLUTSIOON 1. S.Z süüdi tunnistada
ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära, arvestusega, et ühe päevamäära suurus on 26.90 eurot, s.o. 6725 eurot (kuus tuhat seitsesada kakskümmend viis eurot). 2. S.Z süüdi tunnistada
ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära, arvestusega, et ühe päevamäära suurus on 26.90 eurot, s.o. 5380 eurot (viis tuhat kolmsada kaheksakümmend eurot). 3.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista S.Z-ile liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ning lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 6725 eurot (kuus tuhat seitsesada kakskümmend viis eurot). 4.
Z-ile mõistetud rahaline karistus tema suhtes tingimuslikult kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et S.Z ei pane temale määratud 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime tahtlikult uut kuritegu. 5.
Z-ile määratud 3 (kolme) aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 06.11.2013.a. 6.
alusel kohaldada S.Z-ile lisakaristusena tegutsemiskeeldu, võttes temalt 3-aastaks õiguse töötada politseiametnikuna.
mõistes, kasutades ametiseisundit, pani toime ebaseaduslikult teabe varjatud kogumise. Nimelt S. Z koostas pankadele enda menetluses oleva RAAB kontrollitoimiku nr 1201409 raames mitte seadustest tulenevate tööülesannete täitmisega seotud ettekirjutised, mis registreeriti RAAB-is 28.08.2012 (nr 1-4/3584-3588), 24.09.2012 (nr 1-4/4072), 09.10.2012 (nr 1-4/4358), 21.11.2012 (nr 1-4/4927), 04.01.2013 (nr 1-4/17), 16.01.2013 (nr 1-4/292), 05.04.2013 (nr 1-4/1172), küsides välja XXX kontoväljavõtted (21.11.2012 ettekirjutuse puhul ka, kas nimetatud isik on allkirjaõiguslikuks ja/või volitatud isikuks mõne teise konto juures ja/või kas isik on mõne teise kontoga seotud internetipanga kasutajaks) alates 2008 kuni 2013 eesmärgiga muuhulgas edastada nimetatud andmed selleks õigustamata isikule XXX. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus § 38 kohaselt teeb rahapesu andmebüroo ettekirjutusi seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. § 41 kohaselt on rahapesu andmebürool õigus seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saada teavet Finantsinspektsioonilt ja teistelt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning ettekirjutuse alusel kohustatud isikult rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusega seotud asjaolude, tehingute ja isikute kohta, § 44 lg 2 kohaselt on rahapesu andmebüroo ametnik kohustatud tähtajatult hoidma saladuses talle seoses tööülesannetega teatavaks saanud andmeid, sealhulgas pangasaladust, ka pärast nende töötlemise või kasutamisega seotud ametikohustuste täitmist või teenistussuhte lõppemist. Tulenevalt avaliku teenistuse seadusest § 55 ei tohi ametnik nii teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistusest vabastamist avaldada talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, salastatud välisteavet, teiste inimeste perekonna-ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Tulenevalt Politsei ja Piirivalveameti peadirektori 10.01.2011 käskkirjaga nr 14 lisa 4 kinnitatud ning S .Z-i poolt 12.01.2011 allkirjastatud rahapesumenetleja ametijuhendi punkti 4.1 kohaselt vastutab ametnik ametijuhendiga ja muude õigusaktidega pandud teenistuskohustuste õiguspärase, õigeaegse, täpse, kohusetundliku ja omakasupüüdmatu täitmise eest Punkti 4.7 kohaselt vastutab teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi-, panga ja ärisaladuse, teiste isikute perekonna ja eraellu puutuvate andmete ning muu konfidentsiaalse informatsiooni hoidmise eest Õigusaktides ettenähtud korras. Seega S. Z isikuna, kellel on teabe varjatud kogumiseks seadusest tulenev õigus, pani ebaseaduslikult teabe varjatud kogumisega toime
Samuti süüdistatakse S.Z-i selles, et tema, töötades Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo (edaspidi RAAB) järelvalvetalituse peaspetsialisti ametikohal, kelle tööülesanneteks oli muuhulgas rahapesumenetleja ametijuhendist tulenevalt analüüsida talle teenistuse juhi poolt määratud kohustatud subjektide sektoritest saabunud rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusega ning RSS alusel saabunud teateid, nende kvaliteeti ning teavitamise kohustuse täitmist, samuti tegeleda järelevalve käigus välja selgitatud puuduste kõrvaldamisega ning väärteotunnuste ilmnemisel menetleda kohtuvälise menetlejana väärtegusid, seega isikuna, kellele on riigi poolt pandud järelevalve ning võimuesindaja ülesanded, seega olles ametiisik
mõistes, kasutades ametiseisundit, pani toime ametitegevuses teatavaks saanud teise isiku eraelu- ja äritegevust puudutava teabe avaldamise isikuna, kellel on seadusest tulenev kohustus hoida sellist teavet saladuses. Nimelt S.Z , olles eelnevalt koostanud pankadele enda menetluses oleva RAAB kontrollitoimiku nr 1201409 raames mitte seadustest tulenevate tööülesannete täitmisega seotud ettekirjutised, mis registreeriti RAAB-is 28.08.2012 (nr 1-4/3584-3588), 24.09.2012 (nr 1-4/4072), 09.10.2012 (nr 1-4/4358), 21.11.2012 (nr 1-4/4927), 04.01.2013 (nr 1-4/17), 16.01.2013 (nr 1-4/292), 05.04.2013 (nr 1-4/1172), küsides välja XXX kontoväljavõtted (21.11.2012 ettekirjutuse puhul ka, kas nimetatud isik on allkirjaõiguslikuks ja/või volitatud isikuks mõne teise konto juures ja/või kas isik on mõne teise kontoga seotud internetipanga kasutajaks) alates 2008 kuni 2013, edastas korduvalt ajavahemikul september 2012 kuni juuni 2013, politsei elektronpostkasti aadressilt marcella.linderburg@politsei.ee Swedbank AS-i poolt RAAB-ile ettekirjutuste alusel 29.08.2012 (nr A09.04-200-02/18932-2), 27.09.2012 (nr A09.04-200-02/20629-2), 15.10.2012 (nr A09.04-200-02/21683-2), 27.11.2012 (nr A09.04-200-02/24636-2), 07.01.2013 (nr A09.04-200-02/372-2), 21.10.2013 (nr A09.04-200-02/2183-2) 09.04.2013 (nr A09.04-200-02/10033-2) väljastatud XXX pangakonto nr XXXXXXXXXXXXX väljavõtetes sisalduvaid andmeid, k.a pangakonto väljavõtteid (ajavahemikust 2008-2013) selleks õigustamata isikule XXX e-mailile XXX . Samuti edastas S.Z ajavahemikul 09.04.2013-14.06.2013 XXX XXXkontoväljavõtetega seotud andmeid telefoni teel numbrilt XXX numbrile XXX. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus § 38 kohaselt teeb rahapesu andmebüroo ettekirjutusi seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. § 41 kohaselt on rahapesu andmebürool õigus seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saada teavet Finantsinspektsioonilt ja teistelt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning ettekirjutuse alusel kohustatud isikult rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusega seotud asjaolude, tehingute ja isikute kohta. § 44 lg 2 kohaselt on rahapesu andmebüroo ametnik kohustatud tähtajatult hoidma saladuses talle seoses tööülesannetega teatavaks saanud andmeid, sealhulgas pangasaladust, ka pärast nende töötlemise või kasutamisega seotud ametikohustuste täitmist või teenistussuhte lõppemist Tulenevalt avaliku teenistuse seadusest § 55 ei tohi ametnik nii teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistusest vabastamist avaldada talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, salastatud välisteavet, teiste inimeste perekonna-ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Tulenevalt Politsei ja Piirivalveameti peadirektori 10.01.2011 käskkirjaga nr 14 lisa 4 kinnitatud ning S. Z poolt 12.01.2011 allkirjastatud rahapesumenetleja ametijuhendi punkti 4.1 kohaselt vastutab ametnik ametijuhendiga ja muude õigusaktidega pandud teenistuskohustuste õiguspärase, õigeaegse, täpse, kohusetundliku ja omakasupüüdmatu täitmise eest. Punkti 4.7 kohaselt vastutab teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi-, panga ja ärisaladuse, teiste isikute perekonna ja eraellu puutuvate andmete ning muu konfidentsiaalse informatsiooni hoidmise eest õigusaktides ettenähtud korras. Seega S.Z isikuna, kellel on seadusest tulenev kohustus hoida sellist teavet saladuses, pani ametitegevuses teatavaks saanud teise isiku eraelu- ja äritegevust puudutava teabe avaldamisega toime
MS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Leelet Kivioja, süüdistatav S.Z ja tema kaitsja Andrei Tšerednik sõlminud kokkuleppe selles, et vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör S. Z-i karistamist
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 250 päevamäära ulatuses (päevamääraks 26.90 EUR), seega summas 6725 EUR.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 200 päevamäära ulatuses (päevamääraks 26.90 EUR), seega summas 5380 EUR.
1 lg alusel mõista liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, seega liitkaristuseks on rahaline karistus 6725 EUR.
lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Z-ile lisakaristusena tegutsemiskeeldu, võttes temalt 3 aastaks õiguse töötada politseiametnikuna. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepete juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et S. Z kuulub
ja § 157 ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud välja alljärgnevalt: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu kaitsja Milvi Söördile 48 eurot (nelikümmend kaheksa eurot); - KrMS § 179 alusel sundraha 480 eurot (nelisada kaheksakümmend eurot). Süüdistatava kaitsja esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks ühele aastale. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Arvestades menetluskulude suurust ei pea kohus põhjendatuks nende ajatamist sedavõrd pikale ajale. Kohtu hinnangul on süüdistataval võimalik kulude tasumine kuue kuu jooksul. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks süüdistatavale kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Taotlus kaitsja Milvi Söördi tasu riigi kanda jätmine ei ole põhjendatud. Nähtuvalt kriminaaltoimiku materjalidest (tl 232-233) on kaitsjatasu ühe tunni ulatuses prokuröri poolt kinnitatud. Prokuröri ja kaitsja selgituste kohaselt Milvi Söörd reaalsuses menetlustoimingul osales. Eesti advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord p.14 ja 15 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 60 eurot ühe menetlustoimingu või muu toimingu kohta. Tasu ei maksta üksnes juhul, kui menetlustoimingu või muu toimingu ärajäämisest on kaitsjale mõistliku aja jooksul ette teatatud. Kui kahtlustatav või süüdistatav loobub menetlustoimingu või muu toimingu käigus kaitsjast, on määratud kaitsja tasu 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 60 eurot. Tasu makstakse üksnes juhul, kui loobumise hetkel on kaitsja juba asunud menetlustoimingul või muul toimingul osalema. Kuivõrd kaitsja oli juba asunud menetlustoimingul osalema ja temast menetlustoimingu aluses ei loobutud, on kaitsja tasu välja mõistmine süüdistatavalt põhjendatud. Menetluskulud tuleb KrMS § 424 alusel tasuda 6 (kuue) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et iga kuu 10. kuupäevaks tasuda 88 eurot (kaheksakümmend kaheksa), milline summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „S.Z , 1-13-9441, kaitsjatasu, sundraha“. Ingrid Kullerkann Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.