Obsah (5)

§ 175§ 384§ 238§ 342§ 187

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. november 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-11732 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

§-st 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu 11. oktoobri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu J.D kaitsja vandeadvokaadi Karl Saavo määruskaebus rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Karl Saavo kaudu 72 eurot (s.h käibemaks 12 eurot) vandeadvokaat Karl Saavole määruskaebemenetluses J.D-le riigi õigusabi osutamise eest.

§ 175

lg 1 p 4 alusel mõista J.D-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Karl Saavo poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse. J.D tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „J.D 1-11-11732 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord:

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD 1. Tartu Maakohtu 02.11.2011 otsusega mõisteti J. D süüdi KarS § 118 p 1 järgi ning teda karistati

§ 238lg 2 kohaldamisega 3-aastase vangistusega. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.04.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud 23 päeva vangistust alates 14.06.

2. Tartu Maakohtu 11.10.2013 määrusega jäeti J.D vangistusest vabastamata. tingimisi ennetähtaegselt MAAKOHTU MÄÄRUSE SISU
3. Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja prokuröri kirjalikku arvamust ning kuulates ära süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leidis, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Kohus põhistas oma otsustust järgmiselt. 3.1 Kohtuotsustest ja karistatuse õiendist nähtub, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud 15 korral alates
4. aastast. Põhiliselt on ta sooritanud vara- ja isikuvastaseid kuritegusid. Praegu kannab vangistust muu hulgas ka raske tervisekahjustuse tekitamise eest, millega põhjustati oht elule. Tartu Maakohtu 19.04.2011 otsuse alusel rakendati J.D käitumiskontrollile, kuid ta pani sel ajal toime raske isikuvastase kuriteo. Samuti on teda korduvalt karistatud sõltuvusainete tarvitamisega seoses ja varavastaste väärtegude eest. Seega kannab süüdimõistetu käesoleval ajal vangistust ka I astme isikuvastase kuriteo eest ning tal on mõistetud vangistusest kandmata ligi aasta. Tal on kalduvus vara- ja isikuvastaste kuritegude toimepanemisele ning sõltuvusainete tarvitamisele. Kuna varem ei ole uute kuritegude toimepanemist suutnud ära hoida tema allutamine käitumiskontrollile ning kindla elukoha ja lähedaste toetuse olemasolu, siis saab järeldada, et need asjaolud ei ole tema puhul piisavad hoidmaks ära uusi kuritegusid. 3.2 Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise risk. Vangla peab teda ohtlikuks ühiskonnale. Kohus nõustus sellise seisukohaga, sest süüdimõistetu varasemad karistused viitavad sellele, et tal on kinnistunud kuritegelikud hoiakud ja tal on negatiivne suhtumine üldtunnustatud ühiskonnanormidesse. Samuti on ta olnud suhteliselt mõjutatav ning tema tutvusringkonda kuuluvad peamiselt alkoholilembelised ja kriminaalkorras karistatud isikud. Peale selle on süüdimõistetul olnud pikaajalised sõltuvusprobleemid, mille lahendamine ei ole siiani positiivseid tulemusi andnud. 3.3 Vanglast vabanemisel puudub J.D kindel töökoht. Samuti on tal tasumata rahalisi nõudeid üle 4000 euro, mistõttu ei ole välistatud, et tal kaob huvi kindlal töökohal töötamiseks ning on suur tõenäosus, et kehvapoolne majanduslik olukord ja sõltuvusprobleemid soodustavad tema kuritegeliku käitumise jätkumist ning seda muuhulgas ka vägivalda kasutades. Seega eksisteerib jätkuvalt kõrge oht ja risk, et vabaduses võib süüdimõistetu toime panna uue vara- või isikuvastase kuriteo.
5. Eeltoodu alusel ei tekkinud kohtul kindlat veendumust, et süüdimõistetu ei kujutaks praegu vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik käitumiskontrollile allutamiseks vaatamata sellele, et teda ei ole karistatud distsiplinaarkorras, tal on läbitud sotsiaalprogramm Eluviisitreening ning omab kindlat elukohta ja lähedaste toetust. Süüdimõistetut, keda on korduvalt ja pika ajavahemiku kestel kriminaalkorras karistatud ning kes on sooritanud ka raske isikuvastase kuriteo, ei ole otstarbekas vabastada vangistusest 2 tingimisi enne tähtaja lõppemist, kui endiselt eksisteerib uue kuriteo toimepanemise oht ning kui isik ei ole suuteline alluma käitumiskontrollile. Varasemaid kuritegusid, nende laadi ja raskust arvestades, ei ole kantud karistus piisav, et täita oma üld- ja eripreventiivset eesmärki. Järelikult on süüdimõistetul vaja jätkata vangistuse kandmist tähtaja lõpuni. MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSTE SISU
6. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada J.D ennetähtaegselt vangistusest. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised. 5.1 Kaitsja leiab, et kohus ei ole piisavalt arvesse võtnud J.D iseloomustavaid positiivseid faktoreid. Materjalidest nähtub, et ta on käitunud korrektselt ja distsiplinaarkaristused puuduvad. Ta on vangistuse jooksul omandanud keevitaja kutse, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja osaleb Vihajuhtimise kursusel, mis on jõudnud lõppfaasi. 5.2 J.D on vabanemise korral olemas kindel elukoht õe juures. Samas korteris elab ka J.D 90-aastane igapäevast hooldust vajav vanaema. Nii õde kui ka vanaema iseloomustavad J.D positiivselt. Süüdimõistetu on suhtlemisel nimetatud sugulastega olnud alati abivalmis ja hooliv. Vägivaldsust ja konflikte esinenud ei ole. Õde suhtub eitavalt alkoholi tarvitamisesse. Kui J. D tarvitaks alkoholi, tuleks tal korterist lahkuda. Kuna õde käib tööl, oleks hädavajalik vanaema hooldamine ja jälgimine päevasel ajal. Sugulased soovivad omalt poolt kaasa aidata J. D korrektsele käitumisele. 5.3 J.D on varasem 12-aasta pikkune tööstaaž saekaatris, autotõstuki juhina, komplekteerijana ja autoremondilukksepana. Nendel erialadel on tal võimalik leida tööd. Tegemist on nii vaimselt kui ka füüsiliselt terve inimesega. 5.4 Kuigi J.D on vabaduses viibides tarvitanud alkoholi ning ka narkootilisi aineid, ei ole tal tuvastatud narkosõltuvust ning sellest tulenevat vajadust osaleda vastavates sotsiaalprogrammides. Tegemist on olnud juhutarvitamisega. Praeguseks on viimasest narkoainete tarvitamisest möödunud üle 6 aasta ning süüdimõistetu ei tunne vajadust neid aineid uuesti tarvitama hakata. Vangla hinnangul on J. D olemas motivatsioon vabaneda alkoholi tarvitamisest. 5.5 Kaitsja nõustub kohtuga, et J.D isik ei tekita usaldust tema seadusekuuleka käitumise eeldamiseks peale vanglast vabanemist. Samas on omapärane asjaolu, et vaatamata korduvatele vangistuslikele karistustele ei ole J. D varem kunagi ennetähtaegselt vangistusest vabastatud ega allutatud sealjuures käitumiskontrollile. Seetõttu ei saa väita, et J.D on rikkunud enda suhtes ülesnäidatud usaldust. Kaitsja eeldab, et J.D on võimeline täitma edukalt käitumiskontrolli nõudeid juhul, kui kohus teda karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastab.
7. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni
8. novembrini. Nimetatud kuupäevaks esitas seisukoha prokurör, kes ei toeta endiselt J.D tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja jääb maakohtule esitatud seisukoha juurde. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik J.D vangistusest tingimisi enne 3 tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 7.1 Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). Kõiki neid asjaolusid on maakohus ka hinnanud. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ning tulenevalt

§ 342

lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks neid korrata, märkides üksnes, et esimese astme kohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis. Kokkuvõtvalt on maakohus osundanud mittevabastamise põhjustena sellele, et J.D on varasemalt kriminaalkorras karistatud juba 15 korral, peamiselt vara- ja isikuvastaste kuritegude toimepanemises. Maakohus on nentinud, et käesolevat vangistust kannab J. D raske tervisekahjustuse tekitamise eest, millega põhjustati oht elule. Teo pani J.D toime ajal, mil ta oli allutatud käitumiskontrollile. Samuti on maakohus arvestanud Tartu Vangla iseloomustusega, mille kohaselt esineb endiselt uue kuriteo toimepanemise risk, mistõttu vangla peab J. D ühiskonnale ohtlikuks. Maakohus on andnud hinnangu isiku sõltuvusprobleemidega seotud käitumisele ning hinnanud ka võimalikke riskitegureid, mis ennetähtaegse vabastamisega võivad kaasneda. Kokkuvõtvalt ei tekkinud maakohtul hoolimata positiivsetest asjaoludest (distsiplinaarkaristuste puudumine, elukoha olemasolu ning sotsiaalprogrammi läbimine) asja materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal siiski piisavat kindlust, et süüdimõistetu ei kujutaks praegu vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ja oleks sobilik käitumiskontrollile allutamiseks. Samuti leidis kohus, et arvestades varasemaid kuritegusid, nende laadi ja raskust ei ole kantud karistus ka piisav, et täita oma üld-ja eripreventiivset eesmärki. Apellatsioonikohus nõustub maakohtu arutluskäiguga. 7.2 Kaitsja on osundanud sellele, et õel ja vanaemal on J.D abi vaja, samuti on mõlemad teda nii vangistuse jooksul kui tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul nõus nii materiaalselt kui moraalselt toetama. Maakohus on leidnud, et kindla elukoha ja lähedaste olemasolu ei ole varem suutnud uute kuritegude toimepanemist ära hoida, mistõttu ei ole need ka praegu piisavaks garantiiks uute kuritegude võimaliku toimepanemise ärahoidmiseks. Kuigi iseenesest on õige kaitsja väide, et varem ei ole vaatamata korduvatele vangistuslikele karistustele J. D kunagi ennetähtaegselt vangistusest vabastatud ega allutatud sealjuures käitumiskontrollile, on tema suhtes käitumiskontrolli rakendatud seoses vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga, ent see ei olnud uute kuritegude ärahoidmise seisukohast tulemuslik. 7.3 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga, tema varasema elukäiguga, toimepandud kuritegude asjaoludega ning nende tagajärgedega, mida võib potentsiaalselt kaasa tuua J.D tingimisi ennetähtaegne vabastamine ning õigustatult leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid puudub alus eeldada enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. 4 8. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

§ 187

lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 5 Aarne Sarjas