Obsah (7)

§ 69§ 75§ 83§ 2§ 16§58§57

4-18-3223 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. august 2018, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-18-3223 (233018002058) Väärteoprotokolli nu mber AB1498

§ 69

lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) kuud alate kohtumääruse jõustumisest. VTMS § 2071 lg 1 alusel saadetakse jõustunud kohtulahend üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades

§ 69

lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida süüteo toimepanemise vahend - O.V-le kuuluv mootorsõiduk VOLKSWAGEN SHARAN riikliku registreerimisnumbriga xxx, VIN-kood WVWZZZ7MZ4V

1. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, so
2. augustist
3. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates
4. septembrist
5. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus kantseleis tutvumiseks kättesaadav. MAAKOHUS TUVASTAS V äärteoprotokollis oleva väärteo kirjelduse kohaselt, 31.05.2018.a kell 18.05, Narva linnas, IdaViru maakonnas, Rahu tänaval, juhtis O.V mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt 21.04.2018.a politseipraktikandi M K poolt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud (lk 4,5). Seega rikkus menetlusalune isik O.V Liiklus seaduse § 90 lg 1 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse §201 lg 2 järgi. Ida P refektuur edastas väärteoasja kohtusse karistuse määramiseks (lk 3 ). I Kohtuistung Kohtuistungil taotles politsei esindaja O.V konfiskeerimise kohaldamist. suhtes aresti määramist ja sõiduki Kohtuistungil tunnistas O.V ennast ülalnimetatud väärteo toimepanemises süüdi ning selgitas, et 31.mail kell 18.05 paiku ta sõitis enda autoga VW Sharan, oli ise roolis. Juhtimisõigust tal ei ole ega kunagi olnud, aga ta pidi sõidutama lapsi. Autokooli ta on juba ammu lõpetanud, peab ainult ARK-is eksami sooritama. Ka tema elukaaslasel juhtimisõigus puudub. Ta enam iialgi ei istu rooli taha ilma juhiloata. Selle aasta aprillis teda karistati samalaadse väärteo toimepanemise eest 2 rahatrahviga summas 120 euro, trahv ei ole tasutud. Ta tahaks paluda andestust, ja et sõiduk poleks temalt ära võetud, sest tal ei ole võimalik osta teist ja hetkel ta ei tööta ka. Tunnistaja politseitöötaja D L selgitas kohtus, et
6. mail 2018 ta oli liiklusjärelevalves koos A B . Rahu tänava ja Tallinna maantee ristmikul märkas kella 6.05 paiku sõidukit, mille sõidustiil oli kahtlane. Otsustas teostada selle sõiduki osas kontrolli ja see sõiduk pööras Tallinna maanteele Tempo suunas. Keerasid ringi ja jõudsid sellele järele Maxima poe juures Tiimanni tänaval. Sõiduk oli seismas. Selles sõidukis oli roolis O.V , ühtlasi selgus, et O.V puudub juhtimisõigus. Hiljem tuli kohale ka noormees koos lapsega ja O.V kõrvaldati juhtimiselt. Sõiduk paigutati ümber teisse kohta, kuna algselt see oli pargitud valesse kohta. Seejärel toimetati O.V Narva politseijaoskonna edaspidiseks menetluse tegemiseks. Kohus avaldas ka asja materjalid: lk 3 - kohtu alluvusse saatmise määrus aresti määramiseks ja sõiduki konfiskeerimiseks; lk 4 - väärteoprotokoll, lk 4-5 - protokoll koos tõlkega; lk 10- 12 sõiduauto vaatlusprotokoll koos fototabeliga; lk 13 - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus; lk 14 - sõiduki hoiukohta teisaldamise akt; lk 15,16 - O.V taotlus; lk 17 - O.V allkiri selle kohta, et ta võttis sõiduautost isiklikud asjad, dokumendid ja muud; lk 18 - O.V laste ID kaartide koopiad; lk 21-22 - kiirmenetluse otsuse koopia; lk 23 - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus; lk 24 – väljatrükk maanteeameti õigusbüroo andmebaasist; lk 25 - teatis karistusregistrist; II Kohtu seisukoht väärteo tõendatuse osas

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuulanud ära menetlusaluse isiku, tunnistaja, politsei esindaja, uurinud väärteoasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et O.V tegevus on väärteoprotokollis kvalifitseeritud õigesti ning Liiklusseaduse (edaspidi LS) §- s 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemine tema poolt on leidnud tõendamist. O.V süü on tõendatud tema enda ütlustega, väärteoprotokolliga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus tega, sõiduki teisaldamise aktiga, PPA sõiduauto vaatlusprotokolliga, maanteeameti andmete väljavõttega, PPA teatisega karistusregistrist ning tunnistaja D L ütlustega. Väärteoprotokolli (tl 4,5 ) kohaselt, 31.05.2018.a kell 18.05, Narva linnas, Ida-Viru maakonnas, Rahu tänaval , juhtis O.V mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt 21.04.2018.a politseipraktikandi M K poolt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 31.05.2018 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 13) tuleneb, et 31.05.2018 O.V oli kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt kuna tal puudub vastava kategooria sõiduki 3 juhtimisõigus. Sõiduki teisaldamise akti (lk 14 ) kohaselt 31.05.2018 kell 19.54 teisaldati sõiduk Volkswagen Sharan registreerimisnumbriga xxx aadressilt Tallinna mnt 41, Narva politseiasutusse aadressil Tiigi 9, Narva. Vaatlusprotokolli (tl 10-12 ) registreerimisnumbriga xxx. kohaselt oli sõiduk vaadeldud Volkswagen Sharan Maanteeameti andmetel puudub O.V mootorsõiduki juhtimisõigus (lk 24 ). 21.04.2018 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 13) tuleneb, et 21.04.2018 O.V oli kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt kuna tal puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Karistusregistri väljavõtte ja kiirmenetluse otsuse koopiaga (lk 21,22,2 5) on tõendatud, et O.V on varem karistatud LS § 201 lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemise eest, otsus jõustus 08.05.2018.a. Tunnistaja D L kinnitas kohtus, et just O.V juhtis mootorsõidukit. Vastavalt Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 3, mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91. Olles rikkunud ülalnimetatud liiklusseaduse sätet, pani O.V toime mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, st LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Kohus asub seisukohale, et O.V pani süüteo toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo otsese tahtlusega kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. O.V teadis, et tal puudub juhtimisõigus , vaatamata sellele ta tahtis juhtida sõiduautot ning juhtis seda. Seega, O.V on oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. III Kohtu seisukoht karistuse määramise osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. O.V karistust raskendavad asjaolud

§58mõttes puuduvad.

kergendavaks asjaoluks

§57mõttes on puhtsüdamlik kahetsus.

Tema karistust Liiklusseaduse § 201 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Karistuse määramisel arvestab kohus ka sellega, et O.V on varemgi karistatud 4 samalaadse süüteo eest rahatrahviga ning vaatamata selle pani taas tahtlikult toime uue samalaadse süüteo ühe kuu jooksul pärast esimese otsuse jõustumist. Rahatrahv on tasumata. Sellega seoses asub kohus seisukohale, et selleks, et aidata O.V paremini kohaneda ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmisega ja distsiplineerida teda, tuleb kohaldada tema suhtes karistusena arest. Kohus asub seisukohale, et O.V süüaste on keskmine ning võttes arvesse karistust kergendava asjaolu olemasolu väärib ta karistust, mis on alla keskmise määra. Samal ajal, võttes arvesse O.V isiksust ning alaealiste laste olemasolu, on otstarbekohane asendada O.V-le määratud arest üldkasuliku tööga. IV Mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine

§ 83

lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale ning tulenevalt

§ 83

lg -st 6 võib väärteo toimepanemise vahendi konfiskeerida seaduses ettenähtud kohtuväline menetleja. Sõiduki teisaldamise akti ja vaatlusprotokolli alusel võeti O.V-lt ära ja paigutati politseiasutusse sõiduk VOLKSWAGEN SHARAN riikliku registreerimisnumbriga xxx, VIN-kood WVWZZZ7MZ4V018039 ning v astavalt Maanteebüroo väljatrükile (lk 24) selle auto omanikuks on O.V. Kohus luges tuvastatuks, et O.V 31.05.2018 juhtimisõiguseta juhtis sõiduautot VOLKSWAGEN SHARAN riikliku registreerimisnumbriga xxx , sõites sellega Narvas, Rahu tänaval. O.V , kasutades sõiduautot, pani toime väärteo. Seega sõiduauto VOLKSWAGEN SHARAN riikliku registreerimisnumbriga xxx on väärteo toimepanemise vahendiks. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise absoluutseks sihiks on ühiskondlikku julgeolekut ohustavate esemete, s.o asjade, mis ohustavad ümbrust oma liigi poolest või mida võidakse ka edasiselt kasutada õigusvastaste tegude toimepanemiseks, kõrvaldamine (RKKKL 3-1-27-07). Süüteo toimepanijalt vahendi äravõtmine takistab uute samalaadsete tegude toimepanemist, seda eelkõige asjade puhul, mis on spetsiaalselt süüteo toimepanemiseks loodud või kohandatud. Öeldu kehtib aga ka juhul, kui teo toimepanemise vahendiks on vabas tsiviilkäibes olev asi. Kui konfiskeeritakse suhteliselt suure väärtusega, kuid vabas tsiviilkäibes olev asi, nagu seda on sõiduauto, saab möönda, et karistuslik mõju on domineeriv (RKKKL 3-1-1-37-07). Lahendis 3-1-1-37- 07 aktsepteeris Riigikohtu üldkogu sõiduauto konfiskeerimist isikult, kes on pannud toime joobes juhtimise, omistades sellele meetmele samaaegselt karistusliku tähenduse. Seega võib teha järelduse, et konfiskeerimist kui muud mõjutusvahendit kohaldatakse eelkõige õiguskorra tugevdamise eesmärgil. Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid (sõiduautoga Volkswagen Passat pani O.V toime väärteo) ning isiku eelnevat käitumist (O.V on varemgi karistatud juhtimisõiguseta isiku poolt sama mootorsõiduki juhtimis e eest), asub kohus seisukohale, et sõiduki Volkswagen Sharan tuleb konfiskeerida selleks, et vältida edaspidi antud sõiduki kui väärteo toimepanemise vahendina kasutamist analoogsete süütegude toimepanemisel. 5 Siinkohal pöörab kohus tähelepanu sellele, et juhtimisõigus puudub nii O.V kui ka tema elukaaslasel ning uute samalaadsete süütegude toimepanemine selle sõiduki kasutades on väga tõenäoline. O.V lubadusele mitte istuda enam rooli enne juhtimisõiguse omandamist suhtub kohus kriitiliselt, kuna O.V , olles 24.04.2018 kõrvaldatud auto juhtimiselt, juba 31.05.2018 sõitis sama autoga ilma juhtimisõiguseta.

§ -83 kohaselt ei ole konfiskeerimine kohustuslik, kuid antud juhul on kohtu hinnangul sõiduki konfiskeerimine on lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest põhjendatud. Väärteo toimepanemisel sõiduk kasutati korduvalt väärteo toimepanemise vahendina, ilma antud sõiduki kasutamiseta ei oleks süüteo realiseerimine olnud võimalik. Konfiskeerimist tuleb kohaldada eripreventiivse eesmärgil, et suunata isiku t edasisele õigusekuulekale käitumisele kuna menetlusalune isik on kalduv samalaadsete liiklussüütegude toimepanemisele. Otsuse tegemisel lähtub kohus eeltoodust ning juhindub väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-111 Innokenti Menšikov Kohtunik 6