← Eesti

4-18-1080/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts 2018.a, Tartu kohtumaja Asenduskaristuse number 4-18-1080 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Ragne Põldaru Avalduse esitaja/sis

§ 2071, § 211, kohus määras: 1.

Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avaldus rahatrahvi asendamiseks.

  1. Asendada O.L-ile Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 01.05.2016.a otsusega väärteoasjas nr 2780,16,004023 määratud rahatrahv 40 trahviühikut, so 160 eurot arestiga 4 (neli) ööpäeva ning arest asendada 5 (viie) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.
  2. Üldkasuliku töö sooritamist koordineerib elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametnik. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta.
  3. Üldkasuliku töö sooritamise korraldamiseks tuleb O.L olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Küsimuste või probleemide korral pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril 7 500 414 või saata ekiri aadressil tartukrho.info@just.ee.
  4. Selgitada O.L-ile , et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele. 6.

§ 2071

lg 1 alusel saata jõustunud kohtulahend üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale.

  1. Määrus saata täitmise korraldamiseks süüdlasele ning teadmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile ja kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur esitas 28.02.2018.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale avalduse süüdlasele O.L-ile määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga. 01.05.2016.a määras Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur väärteoasjas nr 2780,16,004023 O.L-ile (XXX) elukoht XXXX liiklusseaduse §-de 227 lg 1 ja 239 lg 1 p 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahvi 40 trahviühikut, so 160 eurot. Rahatrahv oli määratud tasuda ositi võrdsetes osades, viimase osa tasumise kuupäev oli 30.07.
  2. Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta jõustus 17.05.
  3. Kuna O.L ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlust. 25.01.2018.a teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. Menetlusalune isik O.L ei ole tasunud rahatrahvi summas 160 eurot. Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS §-st 72 ja TMS §-st 201 palub avaldaja otsustada tasumata rahatrahvi 160 eurot asendamine arestiga. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil O.L kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Ta selgitas, et rahatrahv on tasumata. Ta soovib teha üldkasulikku tööd. Kodus praegu tööd ei ole. Tervis lubab tööd teha. 5 tundi tööd saab ära teha ühe kuu jooksul. Määruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (

) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. O.L ei ole rahatrahvi ära tasunud hoolimata talle antud võimalusest tasuda see ära ositi võrdsetes osades viimase osamakse tasumise tähtajaga 30.07.2016. Kohtutäitur on kontrollinud võlgnikul vara olemasolu ja tuvastanud, et võlgnik omab Maanteeameti registri 2

(3)järgi sõidukit. Sõidukile on seatud eelnevalt keelumärked teiste kohtutäiturite poolt. Sõiduk on väheväärtuslik ja selle asukoht on teadmata. Ehitisregistri järgi omab O.L ehitist, kuid sellele on varem teise kohtutäituri poolt keelumärge seatud. Müügiväärtusega muu vallasvara ei ole kohtutäiturile teada. Võlgniku pangakontod on arestitud, kuid laekumisi toimunud ei ole. Maksu- ja Tolliameti registri andmetel töötab võlgnik G. OÜ-s, kuid ettevõtte raamatupidaja kinnitusel on kinnipidamiste järjekord pikk. Seega puudub võlgnikul vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Seetõttu on põhjendatud süüdlasele määratud rahatrahvi asendamine arestiga arvestusega, et kümnele rahatrahvi päevamäärale vastab üks ööpäev aresti. O.L-ile on määratud liiklusseaduse §-de 227 lg 1 ja 239 lg 1 p 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahvi 40 trahviühikut, so 160 eurot, millele KarS § 72 lg 2 alusel vastab 4 päeva aresti. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kuna isikul ei ole võimalik rahatrahvi nõuetekohaselt tasuda, siis süüdlasele karistuseks mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Asendades aresti süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga, määrab kohus, et O.L tuleb teha 1 kuu jooksul alates määruse jõustumisest 5 tundi üldkasulikku tööd.

§ 2071

lg 1 ja 2 kohaselt üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. Kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 72, § 69;

§-st 211. / Marju Persidskaja kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.