← Eesti

1-10-1330/83

1-10-1330 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoobril 2013.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 01.10.2013.a – 03.10.2013.a, 07.10.2013.a – 09.10

§ 121

tunnustel, selle kohta, et 08.02.2009.a kella 14.00 paiku korteris aadressil xxx, J A isiklike vaenulike suhete tõttu tekitas oma elukaaslasele Aleksandra Zõrinale füüsilis t valu. Kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 200 alusel; - kriminaalasja nr 09240100442 materjalid. Kriminaalasjas alustati menetlust 28.01.2009.

§ 121

tunnustel, Aleksandra Zõrina avalduse ja ütluste alusel, selles, et J A 27.01.2009.a kella 22.45 paiku, viibides oma korteris aadressil xxx, lõi ühe käega vastu nägu oma elukaaslast Aleksandra Zõrinat, tekitades temale füüsilist valu. Kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 206 alusel; - kriminaalasja nr 08240105142 materjalid. Kriminaalasjas alustati menetlust 16.11.2008 .

§ 121

tunnustel Aleksandra Zõrina avalduse alusel selle kohta, et ööl vastu 11.11.20 08.a elukaaslane J A vägistas teda nende ühises korteri s aadressil xxx, tekitades talle jalavigastuse. Kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1, § 200 ja § 206 alusel; - tunnistaja Aleksandra Zõrina 20.10.2008.a ütlused kriminaalasjas nr 08240104636 ; - tunnistaja Aleksandra Zõrina 23.10.2008.a ütlused kriminaalasjas nr 08240104636; - prokuröri Minzatovi saatekiri kriminaalasjas nr 08233000901; - Riigiprokuratuuri 16.04.2009.a kaebuse rahuldamise ja kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistamise määrus, millega tühistati Viru Ringkonnaprokuratuuri 05.03.2009.a määrus kriminaalasja lõpetamiseks; - Riigiprokuratuuri 20.10.2009.a kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamise määrus, millega tühistati kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 08233000901; - Riigiprokuratuuri 20.05.2010 kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamise määrus, millega tühistati kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr

  1. - Advokaadibüroo Galina Tšelnokova taotlused kohtueelses menetluses osutatud riigi õigusabi eest tasumiseks; - Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrused; 17 1-10-1330 - Kannatanu J A 28.12.2009.a ütlused kriminaalasjas nr 09240106240; Kannatanu J A 17.03.2010.a ütlused kriminaalasjas nr 09240106240; Tunnistaja J A 25.12.2008.a ütlused kriminaalasjas nr 08233000901; Kannatanu J A 10.03.2009.a ütlused kriminaalasjas nr 09240101014; tunnistaja A A 11.03.2010.a ütlused kriminaalasjas nr 09240106240; Kannatanu A A 11.03.2010.a ütlused kriminaalasjas nr 09240106240; Kannatanu A A 03.06.2009.a ütlused kriminaalasjas nr 08233000901; Tunnistaja A A 11.03.2010.a ütlused kriminaalasjas nr 09240106240; Kannatanu A A 13.01.2009.a ütlused kriminaalasjas nr 08233000901; Kannatanu A A 03.06.2009.a ütlused kriminaalasjas nr 08233000901; Kannatanu A A 11.03.2010.a ütlused kriminaalasjas nr
  3. Kohtu järeldused süüdistuse osas Vaatamata sellele, et süüdistatav Aleksandra Zõrina ei tunnista oma süüd täielikult, süüdistatava Zõrina süü kuriteo toimepanemises Kars § 1 22 ja § 320 lg 1 järgi on tõendatud kohtus uuritud ja avaldatud kriminaalasja materjalidega. Süüdistatava Aleksandra Zõrina ütlused on mitteveenvad, paljasõnalised ning ei ole tõendatud. Aleksandra Zõrina ütlused selle kohta, et ta pole kunagi lapsed löönud , ta võis ainult lastele peopesaga patsu lüüa, lükatakse ümber kannatanute ja tunnistajate ütlustega. Aleksandra Zõrina süüdistus KarS § 122 järgi. 1.episood Aleksandra Zõrinat süüdistatakse selles, et tema 2007.a juulis (täpne kuupäev tuvastamata), õhtusel ajal, kella 18.30 paik u, viibides korteris aadressil: xxx, põhjuseta lõi käega vastu selga alaealist kannatanut A A , millega põhjustas kannatanule füüsilist valu. Kannatanu A A andis ütlusi, et ükskord juulis läks ta vannituppa ja kogemata kukkus põrandahari maha. Kannatanu ajas natuke vett maha. Süüdistatav jooksis kannatanule järele ja lõi teda lahtise käega vastu selga. Kannatanu kukkus maha ja hakkas hingeldama. Isa võttis kannatanu kohe sülle, loputas näo külma veega üle, siis jooksis kiiresti perearsti K juurde koju. Arst ütles, et tuleb ravida salviga. Kannatanul jäi punane jälg. Kannatanu mäletab, et punane jälg ei läinud 3 kuud üle. Alguses oli kaks nädalat valus. Kannatanu J A andis ütlusi, et juulis 2007 ta oli elutoas. Zõrina pesi koridori põrandat. Ootamatult kuulis ta koridoris ebatsensuurseid sõnu. Zõrina sõimas mõne sekundi ja kuuli s lööki. Kannatanu hüppas diivanilt üles, samal ajal torma s tuppa A . Ta kukkus kõhuli. Kannatanu nägi, et A lämbub. Kannatanu haaras A kinni ja ennekõike pesis ta näo puhtaks. Pärast avastas poja seljal löögi jälje. Oli näha, et on löödud terve käega, punane jälg peopes aga löögist. Kannatanu haaras ta sülle ja jooksis arsti juurde koju, A kätel. Läks maja juurde, see oli kinni. Samal ajal seal oli A V , kes oli koeraga. Kannatanu palus tal uks lahti teha. Ta küsis, milles on asi. Kannatanu vastas talle lühidalt. Ta avas kannatanule ukse ja kannatanu jooksis 4 korrusele. Ukse tegi lahti K mees. Hiljem A selgitas, et ta ajas 18 1-10-1330 põrandaharja maha. Zõrina kinnitas, et lõi A. Kannatanu ei hakanud kohe politseisse teatama, kuna arvas, et see on viimane kord. Tunnistaja G K mäletab, et ükskord pöördus tunnistaja poole J A koos poja A , palvega vaadata üle tema poeg seoses sellega, et ema oli teda peksnud. Vaatluse käigus avastas tunnistaja pindmise nahapunetus selja piirkonnas. Tunnistaja märkis, et selline naha punetus võib olla esile kutsutud ka täiskasvanu poolt peopesaga löömisel. Tunnistaja andis soovitusi ja soovitas tulla tagasi. Lapsevanem oli mures. J A ütles vastuvõtul ja palus fikseerida tema sõnadest, ema poolt peksmise fakti, mis oli ka fikseeritud. K täpsustas, et ambulatoorses kaardis oli kirjutatud, et lapse isa pöördus palvega vaadata üle tema laps seoses emapoolse peksmisega. Tunnistaja A V ütles, et 2007.a umbes kell 18.00 ta jalutas koeraga. Hoides A süles tuli A perearsti juurde ja ütles, et Zõrina lõi käega last vastu selga ja laps oli šokiseisundis. Laps nuttis tugevasti. Arsti juures nad olid 20-30 minutit. See oli aadressil xxx. Seal elab K , perearst . Hiljem nad väljusid majast, laps juba ei nutnud. A ütles, et last määriti salviga ja lapsel hakkas kergem. Seega on tõendatud, et Aleksandra Zõrina 2007.a juulil , õhtusel ajal, kella 18.30 paiku, viibides korteris aadressil: xxx , põhjuseta lõi käega vastu selga alaealist kannatanut A A , millega põhjustas kannatanule füüsilist valu. 2.episood Kannatanu A A andis ütlusi, et kannatanu suhted emaga ei olnud head, kuna ema peksis teda. S üüdistatav tekitas kannatanule kehavigastusi rohkem kui üks kord. Peksmine algas alates 2007.a. Süüdistatav peksis kannatanut kui ta midagi valesti tegi, näiteks kui kannatanu midagi ei söö nud ära. Üks kord hakkas kannatanu arvutis mängima. Pärast tahtis midagi külmkapist võtta. Ema tegi köögis süüa. Ema ei andnud kannatanul midagi külmkapist võtta. Süüdistatav ajas kannatanu köögist välja, tõuksis kannatanut jalgadega 6 -7 korda vastu kõhtu. Kannatanul oli valus, jäid sinikad külje all vasakul pool. Valutas 2 -3 päeva. Kannatanu A A andis ütlusi, et ta nägi kui süüdistatav lõi venda mitu korda jalgadega kõhtu sellepärast, et ta tegi midagi valesti. Kannatanu vend tahtis kohukest võtta. Süüdistatav hakkas venda jalgadega köögist välja tõukama. Süüdistatav lõi venda mitu korda jalgadega kõhtu, vastu käsi, külge. Ta kutsus isa kohale. Pärast isa jooksis oma toast välja ja võttis A sealt ära. Kannatanu ise nägi kuidas ema A lõi jalgadega. Kannatanu nägi venna kehal sinikaid. Kannatanu J A andis ütlusi, et 10.10.2008.a. Zõrina lõi õhtul ilma mingi põhjuseta A A , tekitades talle füüsilist valu. Sel päeval ja kellaajal, kui kõik toimus, kannatanu oli magamistoas. Kuulis lapse nuttu. Kui kuulis, et laps juba hakkas karjuma ja Zõrina hakkas jämedalt käituma ja rääkima ebatsensuursete sõnadega, solvama, siis kannatanu tormas kööki ja võttis lapse sealt ära. A oli juba köögis, ta jõudis sinna enne A . Kannatanu võttis lapse ära, naine klammerdus lapse külge. Zõrina peksis last algul kätega, pärast lükkas ta jalust maha ja tõukas jalgadega. Tõukas teda köögi keskpaigast kuni koridorivahekäiku, ligi 2 meetrit. Zõrinal olid sussid jalas. Seal on konts ja kõva, kare tald. A ütles ka, et Zõrina lõi algul A kätega, seejärel jalgadega. Lapsel olid kehavigastused. Tal olid sinikad külgede peal, jalgadel, reitel, kaelast allpool, r indkere piirkonnas. Pärast poeg kaebas valu üle 3- 4 päeva. Kannatanu 19 1-10-1330 määris sinikaid salviga. Lapsel oli kael ja parem põsk punased. Arsti poole lapsega kannatanu ei pöördunud. Käis pereõe juures konsultatsioonil. Seega on tõendatud, et Aleksandra Zõrina 10.10.2008.a, õhtusel ajal, kella 18.30 paiku, viibides korteris aadressil: xxx, põhjuseta lõi ühel korral käega ja korduvalt jalgadega vastu keha alaealist kannatanut A A , millega põhjustas kannatanule füüsilist valu. 3.episood Kannatanu A A mäletab sellest, et 2008.a. detsembris ta tegi koolitöid. Kannatanu ütles vale vastuse, süüdistatav võttis ja rebis katki õpikud ja päeviku, lõi teda kuklaga vastu seina. Pärast lõi mitu korda kätega vastu pead ja haaras juustest kinni. Kanntanul oli valus, kuklas oli muhk. Kannatanu J A andis ütlusi, et 14.detsembril 2008.a. kannatanu oli magamistoas, arvuti taga. Aeg oli juba magama minna. A olid veel kodused tööd tegemata. Zõrina läks sinna, justkui vaatama. Kannatanu kuulis riidu juba oma toast, siis kohe tormas lapse juurde. Sel ajal lõi Zõrina halastamatult A mõlema käega vastu pead. Kannatanu haaras A toolilt enda juurde. Kannatanu juuresolekul Zõrina lõi A veel umbes 5-6 korda rusikate, kätega ja tiris juustest. Zõrina peksis A igale poole. Oli palju lööke vastu pead. Zõrina lõi mõlema käega. Kui kannatanu hakkas last tema juures ära tirima, Zõrina oleks peaaegu lapse pea ära tõmmanud. A kaebas valu üle. Temal valutas nägu, pea. Meelekoht punetas. K annatanud ei pöördunud arsti juurde, kuna 2 tunni pärast A jäi magama, kannatanu kontrollis tema seisundit. Tunnistaja J V teab A sõnadest, et Zõrina peksis last nii, et peaaegu pea oleks otsast maha võetud. Tunnistaja ise nägi , et
  4. aasta veebruaril kella 23.00 paiku süüdistatav peksis lapsi. Zõrina sõimas A ja tõukas last jalaga. Ta tõukas jalaga A . Tunnistaja A V teab A sõnadest, et Zõrina peksis lapsi. A sõnade järgi lõi Zõrina last isegi vastu pead. Seega on tõendatud, et Aleksandra Zõrina 14.12.2008.a, õhtusel ajal, kella 21.00 paiku, viibides korteris aadressilxxx, põhjuseta lõi mitu korda käega vastu pead alaealist kannatanut A A ja tiris teda juustest, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu. 4.episood Kannatanu A A andis ütlusi, et süüdistatav kallas teda nuudlitega üle. Kannatanu ei tahtnud süüa, sest toit oli kuum. Süüdistatav ütles „õgi“. Kannatanu vastas: „ See on tuline“. Süüdistatav lükkas kannatanu toolilt maha. Kannatanu ronis laua alla. Siis süüdistatav võttis taldriku nuudlitega ja kallas kannatanule kuumad nuudlid pähe. Nuudlid sattusid kannatanu peale, näole ja kõikjale. Kannatanu karjus kõvasti , sest toit oli väga tuline. Süüdistatav sihtis kannatanu peale, just näkku. Kannatanu tundis valu. Nägu oli üleni punane. Nägu valutas. Kannatanu A A mäletab, et tema vend A ei tahtnud süüa, siis süüdistatav võttis nuudlid ja kallas need vennale pähe. A oli valus. Nägu oli punetus. A A ka mäletab, et süüdistatav vedas kannatanu tualetti ja ütles, et uputab kannatanu tualetipotti. 20 1-10-1330 Kannatanu J A andis ütlusi, et 07.03.2009 .a. Zõrina ilma mingi põhjuseta kallas A rinna peale taldriku nuudlitega. J A oli omas toas, tegi tööd dokumentidega. Nägi ootamatult, et Zõrina siseneb. Lapsed olid kannatanu toas, Zõrina sisenes, taldrik käes ja astus A juurde, et ta sööks. Zõrina hakkas poissi söötma, kuid t oo keeldus. Ütles, et nuudlid on kuumad ja ta ei hakka sööma. A jooksis elutuppa. Zõrina läks A järgi. Kannatanu läks kohe elutuppa. Kannatanu nägi, et Zõrina haaras ootamatult poissi käest, viskas toolilt maha. Poeg ronis laua alla. Zõrina kummardas poja kohale ja viskas tema peale taldriku kuumi nuudleid. Kannatanu ei oodanud, et selline asi võib juhtuda. See toimu s kannatanu silmade all. A oli šokis, samuti oli šokis ka A . Kannatanu tõstis A üles, A tõusis püsti, oli nuudlitega koos. Kannatanu viis A vannituppa pesema, ta kiljus. A kehal olid kehavigastused. Zõrina lõi A taldrikuga. Vasakul randmel oli verevalum. Seoses põletushaavaga olid la pse kehal vigastused - vasakul pool nägu ja kaelal oli punetus. Põletushaavu ei olnud. Kuid see oli ikkagi termiline mõjutus. Kannatanu määris salviga. A kehal olid vigastused näol, kaelal, rinnal, kõhul. Kätt määris kannatanu samuti. J A mäletab, et oli ka punetus randmel löögist taldrikuga. Nuudlid olid kusagil 40-45 kraadi juures. Seni kuni kannatanu tegeles A , Zõrina ründas A . Ta läks A kallale koridoris, kannatanu magamistoa ukse juures. Zõrina lükkas A pikali põrandale ja peksis jalgadega. Hiljem, kui A üles tõusis, Zõrina karjus, et uputab ta WC- potis ära. Ja tiris A tualettruumi. Siis kannatanu tormas nende juurde ja võttis A Zõrina käest ära. Kui kannatanu lapse ära võttis, siis Zõrina jõ udis veel A kõrvakiilu anda. Pärast lõi kannatanu t /J A / platsmassist kaarja maakeraalusega, millega põhjustas kannatanutele füüsilist valu. P P andis ütlusi, et mitmeid kordi oli J A koos lastega tunnistaja juures suvilas käinud.Tunnistaja suhtles A 2009- 2011 aastate vältel, kuna A oli erinevates asjades kogu aeg vaja saada õigusabi. A oli jutuajamine, et Zõrina ei hoolitse laste eest, ei pese, teeb halvasti süüa, suhtub lastesse halvas ti, solvab lapsi. A rääkis veel, et süüdistatav viskas last pudruga. Seega on tõendatud, et Aleksandra Zõrina 07.03.2009.a kella 10.00 paiku, viibides korteris aadressil xxx , põhjuseta lõi taldrikuga vastu käerannet alaealist kannatanut A A , pärast seda lõi A A lusikaga vastu hambaid, haaras tal käest kinni, paiskas toolilt ja viskas temale näkku kuumad nuudlid taldrikult, seejärel haaras õlast alaealisel kannatanul A A ning kaks korda paiskas ta põrandale, pärast mida korduvalt lõi kannatanut J A platsmassist kaarja maakeraalusega, millega põhjustas kannatanutele füüsilist valu. 5.episood Kannatanu A A andis ütlusi, et ükskord süüdistatav viskas kannatanut portselankruusiga. Kannatanu läks lastetuppa, et võtta mänguasju ning kuulas, et süüdistatav rääkis kellegi Š . Süüdistatav oli voodis, ta lebas ja rääkis telefoni teel. Kannatanu läks isa juurde ja ütles, et süüdistatav räägib kellegi Š . 2-3 minuti pärast läks kannatanu veelkord lastetuppa, et võtta mänguasja. Süüdistatav ütles kannatanule „kao kohe minema“. Kannatanu kutsus isa ning sel ajal süüdistatav viskas kannatanut portselankruusiga. Kruus oli raske portselanist paksu põhjaga. Kruus purunes kildudeks ja killud lendasid laiali. Üks kild sattus kannatanule sügavale jalga. Kannatanu ja isa sõitsid haiglasse. Arst võttis killu välja. Kannatanu J A andis ütlusi, et 19.03.2009.a kell 19.30 Zõrina viskas kruusi A A suunas. Kannatanu oli elutoas, nad istusid kolmekesi ja vaatasid televiisorit. Zõrina istus väikeses toas, voodi peal. Kõik uksed olid lahti. Zõrina rääkis kellegagi telefoni teel. A läks laste 21 1-10-1330 tuppa. Tuli tagasi ja ütles, et Zõrina räägib kellegi Š . Kannatanu ütles elutoast Zõrinale, et ta ei teeks privaatkõnesid laste juuresolekul. Pärast A läks sellesse tuppa. Kannatanu ka läks sinna. Parajasti kui kannatanu sinna jõudis, Zõrina viskas kruusi. Kannatanu oli juba A selja taga. A seisis vahekäigus lastetuppa. Kruus lendas ja läks katki vastu uksepiita, kohe A kõrva kohal. Zõrina viskas kruusi just A pihta. Kruus lendas A pea kõrguselt. A hakkas kohe kiljuma. Kannatanu vaatas, et A jalg on verega koos. See o li lõikehaav, aga mitte torkehaav. Haav oli vasakul jalal, tagapool. Kild lendas poja jalga. Poeg ei saanud jala peale astuda. Algul pöördusid traumapunkti ja sealt politseisse. P P teab A sõnul, et süüdistatav Zõrina viskas last kruusiga, karjus kannatanute peale. A lülitas sisse telefonisalvestuse, kus olid süüdistatava karjumised ja ebatsensuursed väljendused laste suhtes. SA Narva Haigla 18.05.2009.a tõendi kohaselt A A pöördus haiglasse arstiabi saamiseks 19.03.2009.a kell 20.
  5. Tema sõnul viskas ema tassi lapse vastu. Poiss lõikas klassiga. Läbivaatlusega tuvastati vasaku jalalaba lõikehaav. Kannatanu A tagapoolel. A patsiendikaardi nr 2866 kohaselt lõikehaav asetseb vasaku labajala Seega on tõendatud, et Aleksandra Zõrina 19.03.2009.a kella 19.30 paiku, viibides korteris aadressil xxx , põhjuseta tahtlikult viskas kruusi alaealise kannatanu A A suunas, kruus läks löögist vastu seina katki ja selle kild vigastas A A varvast, millega kannatanule oli põhjustatud füüsiline valu ja tekitatud vasaku jalalaba lõikehaav. 6.episood Kannatanu J A andis ütlusi, et 08.04.2009 öösel olid A ja lapsed kodus. Kell kaks öösel tuli Zõrina, hakkas taguma vastu ust ja ütlema: „Tee lahti“. Uks oli lukus. Kannatanu ei teadnud, et Zõrina võis koju tulla. Zõrina ei käinud vahel nädalate kaupa kodus. Kannatanu astus ukse juurde ja ütles läbi ukse, et kui Zõrina laamendama tuli, siis kannatanu teda sisse ei lase. Kannatanu ei avanud ust ainult 1-1,5 minutit. Kui kannatanu avas ukse, siis Zõrina tormas tuppa, haaras kummutilt jootekolbi ja hakkas kannatanut selle jootekolbiga peksma. Zõrina püüdis kannatanu le vastu pead lüüa, kuid kannatnu kaitses end kätega. Zõrina lõi kannatanut vastu käsi ja õlga. Peale kehaliste vigastuste tekitamist kannatanu jooksis tuppa. Kannatanu koos lastega pidid ust kinni hoidma, sest Zõrina tagus jootekolbiga vastu ust. Pärast Zõrina haaras noa ja lõi 10 korda vastu ust, uksetiivast läbi. Siis Zõrina toppis noa uksepiida vahele, kuid sel ajal lapsed hoidsid ust kinni. Nuga läbis ukse A juures 10-15 cm peast allpool. Zõrina tagus vastu ust 15 -20 minutit. Terve uks oli mõranenud. Kannatanu väljus toast siis kui politsei tuli kohale, avas ukse. Zõrina ütles, et temal ei ole pretensioone. Politseinikud küsisid kannatanu käest, kas temal on pretensioone. Kannatanu ütles, et tal on pretensioone, ning ta esitab selle juhtumi kohta politseile avalduse. Kannatanul olid kätel hematoomid. Kannatanu pöördus traumapunkti. Kannatanu A A andis ütlusi, et s üüdistatav Zõrina lõhkus ust noaga, jootekolbiga ning tõstekangi latiga lõhkus ust. Nuga sattus lukuauku kannatanu pea kõrvalt. Süüdistatav lõhkus kogu ukse maha, kõik lendas koos lukuga välja. Episoodis, kus süüdistatav lõhkus jalaga ust, tagus vastu ust jootekolbi ja tõstekangi , kus nuga oli kannatanu pea lähedalt, kannatanu nägi, 22 1-10-1330 et ema tagus ust kahe noaga. Zõrina võttis noa köögist. Kannatanud panid end kiiresti tuppa luku taha. Tunnistaja A M andis ütlusi, et 8.aprillil 2009.a o lles patrullekipaažis teenistusülesandeid täitmas, said väljakutse Narva -Jõesuusse ühele aadressile. Peres oli toimunud konflikt. Kohale jõudes, see oli kella kahe paiku öösel, võttis korteriga fonoluku abil ühendust, vastas meesterahvas, kes ka ukse lahti tegi. Korteris olid A , Zõrina, kaks last. Zõrina istus diivanil, nuuksus ja pühkis nina. Tunnistaja said aru, et tulles koju Zõrina ei saanud korterisse sisse. Proovis koputada, kuid A ei lasknud teda sisse, tõukas välja, kasutas füüsilist vägivalda selleks, et ta korterisse ei pääseks. A eitas füüsilise jõu kasutamist elukaaslase suhtes. Pigem oli ise kannatanu rollis, viitas sellele, et tal käsi valutab. Tunnistaja A V teab, et Zõrina ründas A . Tunnistaja käis 2009 – 2010 aastatel A juur es ning nägi lõhutud korterit. A ütles, et Aleksandra Zõrina lõi uksed läbi noa ja metallist esemega. Tõeliselt A korteris olid äralõhutud uksed, mööbel, voodi. Uks oli läbistatud millegi teravaga. Ülejäänu d olid ka äralõhutud, kuid mitte nii tugevasti nagu keskmise toa uks. A seletas tunnistajale, et seda lõi Zõrina noaga ja rauatükiga vastu ust. Tunnistajale on teada, et kodus toimuvad järjekindlad skandaalid. S A Narva Haigla tõendi kohaselt pöördus J A haiglasse arstiabi saamiseks 08.04.2009.a kell 05.
  6. Tema sõnul lõi teda kodus tuttav naine. Läbivaatlusega tuvastati hematoom ning parema õlavarre põrutus. Seega on tõendatud, et Aleksandra Zõrina 08.04.2009.a kella 02.00 paiku öösel, olles alkoholijoobes oma korteris aadressil xxx, tekkinud konflikti käigus lõi mitu korda elektri jootekolbiga J A käte piirkonda, tekitades talle oma tegevusega füüsilist valu. 7.episood Kannatanu J A andis ütlusi, et 14.04.2009.a Zõrina kasutas pisargaasiballooni. Sel õhtul olid lapsed kodus. Kuna A oli vaja kodutöid teha, siis ütles kannatanu, et Zõrina tegeleks lastega. Zõrina ütles, et tal ei ole aega, et tal on vaja kusagile minna. A oli alguses koos lastega elutoas, seejärel läks vannituppa käsi pesema. Lapsed olid koridoris. A väljus vannitoast, oli koridoris ja samal ajal tundis kuidas paremasse silma sattus pihustatud pipragaas. Kannatanu kõrval, 0,5 meetri kauguses seisid lapsed. A seisis peaaegu kannatanu kõrval. A oli natuke kaugemal. Alguses mõtles, et oli löök mingi terava esemega. Peale seda kui kannatanu tundis lööki, vasaku silmaga nägi, et Zõrinal oli käes pisargaasi balloon ja ta pihustab balloonist koridoris edasi. Pärast seda Zõrina avas ukse ja jooksis minema. Koridor oli valget udu täis. Kõik said selle gaasi mõju tunda: A sai tugevamini, A sai ka pihta, aga mitte nii palju. Kannatanu kutsus välja kiirabi, tegi lahti kõik aknad, pesi lapsed puhtaks. Lapsed nutsid, silmad kipitasid tugevasti. Kiirabi tuli kohale ja fikseeris antud juhtumi. Kannatanu pöördus seoses selle intsidendiga haiglasse, kannatanu sai silmade kahjusta mise. Kannatanu ravis silmi salvi ja tilkadega. A silmad valutasid veel pikka aega. Kannatanu A A andis ütlusi, et järgmine episood oli pipragaasiga. See oli 2009.a või 2010.a. Isa ei lubanud süüdistataval kodust välja minna, sest ta tuleb alati purjus koju. Süüdistatav aga ütles, et ta läheb välja. Isa ütles: „Kuhugi sa ei lähe“. Siis süüdistatav võttis pipragaasi ja pritsis isale silma. Kannatanu seisis isa kõrval, kaugusel 1 meeter. L ka oli kõrval. 23 1-10-1330 Süüdistatav pritsis, siis pihustas selle pipragaasi ballooniga üle kogu korteri ja jooksis kiiresti minema. Isa kutsus kohe kiirabi välja, et silmi kontrollida. Kõikidel olid silmad punased. J A polikliiniku ambulatoorse kaardi koopia kohaselt pöördus J A haiglasse arstiabi saamiseks 15.04 .2009.a. Tema sõnul pihustas naine gaasiballoonist gaasi näkku. Retsepti koopia. T öövõimetuslehe koopia, mille alusel viibis J A töövõimetuslehel alates 15.04.2009.a kuni 19.04.2009.a Seega on tõendatud, et Aleksandra Zõrina 14.04.2009.a kella 19.40 paiku, olles korteris aadressil xxx, isiklike vaenulike suhete pinnal, oma alaealiste laste A A , sündinud 24.12.2001.a ja A A , sündinud 23.07.2003.a juuresolekul pihustas gaasiballoonist gaasi J A näkku, millega tekitas temale ning alaealisele pojale A A kehavigastusi ja füüsilist valu. 8.episood Kannatanu A A andis ütlusi, et t alvel süüdistatav lõi kannatanut pandlaga. Kannatanu tõmbas kogemata kuuske ja kuusk kukkus maha. Kannatanu tõstis kuuse üles, kuid kuuseehted vedelesid põrandal. Kannatanu jooksis kohe oma voodisse. Süüdistatav tuli ja lõi pandlaga kannatanul kubeme katki. Pärast hakkas rihmaga peksma. Valus oli, kõik oli punane j a verejälg jäi järele. Jooksis verd. Verd jooksis 15- 20 minutit. Pöördusid perearsti G K juurde koos isaga järgmisel päeval, kuna valu ei läinud üle. Isa määris salviga. Kannatanu J A andis ütlusi, et ajavahemikul 01.01.2010.a kuni 10.01.2010.a. kannatanu kuulis köögist Zõrina ebatsensuurseid sõnu laste suunas. Kuulas, et Zõrina peksab lapsi. Kannatanu jooksis sinna. Zõrina lõi A rihma pandlaga kubemesse. Ja koheselt läks üle A peale. Kannatanu ei saanud midagi teha. Pärast seda süüdistatav ajas toast välja. Sel moel süüdistatav peksis lapsi rihmaga vastu pead jne. On olemas video, millest on näha, et Zõrina peksab lapsi. Ta lõi A kubeme vereni. DVD-plaadid, mille kohaselt Aleksandra Zõrina lõi alaealist kannatanut A A rihmaga vastu keha, millega põhjustas kannatanutele füüsilist valu. 25.04.2009.a asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaatluse objektideks olid kolm DVDplaati, mis olid ära võetud J A 23.11.2009.a, 30.12.2009.a. Seega on tõendatud, et Aleksandra Zõrina ajavahemikul 01.01.2010.a kuni 10.01.2010.a, viibides korteris aadressil: x xx, põhjuseta lõi mitu korda alaealist kannatanut A A rihmaga vastu pead ja vastu keha, millega põhjustas kannatanutele füüsilist valu. 9.episood 24 1-10-1330 Kannatanu A A andis ütlusi, et s üüdistatav viskas mitu korda kannatanut taburetiga. Süüdistatav viskas A tooliga ja kannatanut valge taburetiga. Süüdistatav viskas kannatanule taburetiga vastu kaela ja ta kukkus. Kannatanu J A andis ütlusi, et ajavahemikul 01.01.2010.a kuni 28.02.2010.a. ta sai teada oma laste sõnadest, et Zõrina haaras tabureti ja viskas sellega A . A sai taburetiga vastu selja ülaosa ja tema kaelale tekkis marrastus. Marrastus oli umbes 3 cm. Pärast seda Zõrina viskas tooli A . Kuid A ei saanud pihta. Kannatanu nägi ise A kaelal marrastust . Tooli jälg oli kaelal, vasakul pool. J A teab, et Zõrina oli lapsi hirmutanud sellega, et kui nad räägivad koolis või kusagil mujal sellest, et ta neid peksab, siis ta viskab nad aknast välja, paneb korteri põlema. Seega on tõendatud, et Aleksandra Zõrina ajavahemikul 01.01.2010.a kuni 28.02.2010.a, viibides korteris aadressil: xxx, viskas tooli oma alaealise poja A A suunas, seejuures tooli tahke osa tabas kannatanut selga, millega põhjustas kannatanutele füüsilist valu. Antud tõendid lükkavad ümber süüdistatava Aleksandra Zõrina väiteid, et tema pole kunagi lapsi löönud. Aleksandra Zõrina ütlused on kohtu arvates ebausaldusväärsed, kuna tema poolt kohtuliku uurimise käigus antud ütlused on paljasõnalised ja ei ole veenvad. Kohus jätab need ütlused tõendite kogumist välja. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu J A , A A , A A , tunnistaja G K , P P , A M , J V , A V ütluste usaldusväärsuses, sest need on loogilised, järjepidevad, ei ole vastuolulised ning on kooskõla s omavahel ning teiste kriminaalasja materjalidega. Kannatanu ütlused on nii uurimisel kui kohtus analoogsed, järjepidevad, üksikasjalikud ja puuduvad alused neid mitte uskuda. Kohus usaldab nende ütlusi. Prokuröri taotlusel avaldas kohus kannatanute kohtueelse uurimise käigus antud ütlused ja prokuröri küsimusele, miks nad uurimise ajal ands id teistsuguseid ütlusi, selgitas id kannatanud neid vastuolusid. Kohus loeb kannatanute kohtus antud vastused veenvateks. Kohus arvab, et vastuolud ei o le olulised. Vähetähtsad vastuolud on selgitatavad episoodide hulgaga, millede asjaolusid ei ole raske segi ajada. Kohtuistungi osalised püüdsid J A , A A ja A A segadusse ajada, süüdistada vastuoludes, kuid nad andsid konkreetseid ja täpseid selgitusi, sellepärast kohtul ei ole absoluutselt kõige vähemai dki kahtlusi J A , A A ja A A ütluste tõepärasuses. Lastekaitsespetsialist O A arvab, et kohtus vastasid alaealised kannatanud küsimustele mitte vabalt, mõnedel hetkedel ütles isa neile ette. Vastates küsimustele, lapsed piilusid pidevalt isa. Nad ei olnud kindel enda vastustes. Isa ütles ette kui loetleti toimunuid episoode. Lastekaitsespetsialistile tundus, et lapsed piilusid isa kui nad ei olnud kindlad. Kohus suhtub kriitiliselt lastekaitsespetsialisti arvamusse, kuna tema erialane tööstaaž ei ole suur /5 aastat/. Lastekaitsespetsialist pidi arvestama nii kannatanud alaealiste vanust, kui ka nende suhteid mõlema vanemaga. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 18 kohaselt ei tohi kedagi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda või karistada. Põhiseaduses on kajastatud Euroopa Inimõiguste 25 1-10-1330 Konventsiooni artikli 3 põhimõte. Antud teo ühiskonnaohtlikkus seisneb selles, et tekitatakse kahju seadusega kaitstavatele ühiskondlikele suhetele ja nimelt suhetele, millised kaitsevad kodanike õigusi ja vabadusi. Praktika näitab, et piinamise korral esineb tavaliselt kannatanuna isik, kes on kurjategijast sõltuv, kes seoses sellega ei saa piinamisest kõrvale hoiduda. Antud tegudekategooria on raskesti tõendatav. Samuti on perevägivalla puhul reeglina vähe tunnistajaid. Antud kuriteo objektiivne pool väljendub kannatanule füüsiliste või vaimsete kannatuste tekitamises süstemaatilise peksmise või muu vägivaldse tegevusega. Piinamine võib olla väljendatud süstemaatilises, see tähendab mitmekordsetes peksmistes, millised tekitavad kannatanule füüsilisi või vaimseid kannatusi. Piinamist iseloomustavad spetsiifilised mõjutusmeetmed kannatanu suhtes, millised on suunatud tema väärikuse alandamisele. DVD plaatide ülevaatamise teel kohus veendus, et Zõrina peksmisega kaasnesid kannatanute inimväärikuse julmad ja korduvad alandamised. Piinamise eristamisel teistest kuriteokoosseisudest, sellistest nagu peksmine ja tahtliku kerge kehavigastuse tekitamine, on vajalik arvestada, et piinamise iseloomulikuks iseärasuseks on selle süstemaatilisus. Kohtuliku uurimise käigus on tõendatud 9 piinamise episoodi, kuid tegelikult rääkisid lapsed suurest episoodide kogusest ja kordasid tihti, et ema peksis neid pidevalt. Ühekordne ja ühehetkeline kerge kehalise vigastuse tekitamine ei moodusta piinamise kuriteokoosseisu, seepärast ei ole kohus nõus prokuröri arvamusega Zõrina tegude ümberkvalifitseerimisest KarS § 121 järgi, kuna antud juhul on tegemist mitte ühehetkelise kerge kehavigastuse tekitamisega kannatanutele, vaid süstemaatilisusega. Piinamises süstemaatilise peksmisega tähendab mitte ainult korduvate perioodiliste vägivaldsete tegude toimepanemist, vaid ka nende seotust, süü dioleva isiku kindlasmääratud käitumisliini ühe ja sama kannatanu või kannatanute suhtes. Kohtuliku uurimisega oli kindlaks tehtud, et lapsed olid Zõrina poolt ära hirmutatud . J A teab, et Zõrina oli lapsi hirmutanud sellega, et kui nad räägivad koolis või kusagil mujal sellest, et ta neid peksab, siis ta viskab nad aknast välja, paneb korteri põlema. Kannatanu A A andis ütlusi, et ükskord süüdistatav tahtis tõeliselt korteri põlema panna. Süüdistatav läks riietes magama ja suunas lambivalguse seinale. Nad ärkasid vara üles. Kannatanu tundis kõrbelõhna. Siis ütles isale, et kuskilt tuleb kõrbelõhna. Seal oli kõik ära kõrbenud. Hiljem nad võtsid selle valgusti maha. Isa valas selle veel veega üle, kartsid et süttib põlema. Süüdistatav on mitu korda öelnud: „Ta tapan teid, põletan maha, viskan teid aknast välja“. See asjaolu, et Zõrina ähvardas kannatanuid ning püüdis oma ähvardusi ellu viia, räägib sellest, et kannatanutel olid reaalsed alused kartmaks Zõrina tegevuste elluviimist. Tulemuseks oli see, et lapsed olid ema poolt ära hirmutatud, kartsid teda, see tähendab et olid pidevas hirmuseisundis. Sellised andmed räägivad sellest, et süüdistatava Zõrina subjektiivsete tegevuste pool oli ilmselgelt väljendatud otsese tahtlusega, suunatud laste piinamisele ning seepärast Zõrina vägivaldsete tegevuste korduvus koosnes tema kindlaksmääratud käitumisliinist kannatanute suhtes. Lähtudes asja faktilistest asjaoludest, kohus näeb, et Zõrina teadvustas tema poolt toimepandavate peksmiste ühiskonnaohtlikkust ja soovis nende teostamist, pani piinamisi toime sihikindlalt, see tähendab otsese tahtlusega. 26 1-10-1330 Seega süüdistatava poolt toimepandud kuriteo objektiivne ja subjektiivne külg on tuvastatud kõikide kohtuliku uurimise käigus uuritud toimiku materjalidega nende kogumis. Tunnistajate ja kannatannute ütlused ning dokumendid annavad alust väita, et oma tahtlike tegudega pani Aleksandra Zõrina toime teise inimese piinamise, s.t. järjepideva kehalise väärkohtlemise, st KarS § 122 ettenähtud kuriteo. Aleksandra Zõrina süüdistus KarS § 320 lg 1 järgi. Süüdistatav Aleksandra Zõrina tunnistas oma süüd valeütluse andmises. Kohtuistungil on tuvastatud, et Aleksandra Zõrina, olles hoiatatud vastu tusest valeütluse andmise eest, andis 20.10.2008 Ida Politseiprefektuuri Narva politseijaoskonnas tunnistajana kriminaalasjas nr 082401 04636 valeütlused selle kohta, et 2008.a suvel tutvus V K , kes pakkus raha äri arendamiseks ja kellega ta leppis kokku 15.10.2008.a kella 22.00 paiku restoranis YES kohtumise asjus, kuhu K pidi talle tooma 40000 krooni. Kriminaalasja menetluse käigus on tuvastatud, et tegelikult ei olnud A. Zõrina V. K tuttav. KarS § 320 objektiivne külg seisneb menetlustoimingule allutatud kannatanu või tunnistaja poolt valeütluse andmises. Koosseisu tunnuseks ei ole eelnev hoiatamine karistusest valeütluste andmise eest. Valeütlus seisneb tõendamisel tähtsade asjaolude moonutamises. Tõe moonutamise all mõistetakse ütluste andmisel tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamist. Valeütluste andmine loetakse lõpuleviiduks selle andmisega kohtus või tunnistaja või kannatanu poolt valeütlustele allakirjutamisega menetlustoimingu protokollis. Aleksandra Žõrina süüd kinnitatakse tõenditega: -kannatanu V K 16.10.2008.a ülekuulamise protokolli kohaselt hõivas J A V.K sularaha summas 44000 krooni peale V K kehavigastuste tekitamist; -kannatanu V K 21.10.2008.a ülekuulamise protokoll, mille kohaselt K tunnistas, et andis valeütlusi J A vastu. J A mingit raha V. K ei hõivanud. Aleksandra Žõrina nägi üks kord, mingit kontakte temaga ei olnud; -süüdistusakt kriminaalasjas nr 08240104869; -kohtueelse menetluse kokkuvõte kriminaalasjas nr 08240104869; -29.10.2008 kriminaalasja eraldamise määrus, mille kohaselt eraldati kriminaalasjast nr 08240104636 kriminaalasi nr 08240104869 eraldi menetluseks; -kohtuistungi protokoll kriminaalasjas nr 1-10-1333, mille kohaselt Aleksandra Zõrina (V.L) tunnistas, et andis valeütlusi, just sellised, mida ütlesid talle rääkida R ja P ; -tunnistaja Aleksandra Zõrina 20.10.2008.a ütlused kriminaalasjas nr 08240104636; -tunnistaja Aleksandra Zõrina 23.10.2008.a ütlused kriminaalasjas nr 08240104636; -prokuröri Minzatovi saatekiri kriminaalasjas nr 08233000901; -Riigiprokuratuuri 16.04.2009.a kaebuse rahuldamise ja kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistamise määrus, millega tühistati Viru Ringkonnaprokuratuuri 05.03.2009.a määrus kriminaalasja lõpetamiseks; 27 1-10-1330 - Riigiprokuratuuri 20.10.2009.a kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamise määrus, millega tühistati kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 08233000901; -Riigiprokuratuuri 20.05.2010 kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamise määrus, millega tühistati kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr
  7. Seega d okumentaalse tõendiga on tuvastatud, et Aleksandra Zõrina andis ütlusi, mis ei vastanud tegelikkusele. Aleksandra Zõrina oli teadlik, et ta annab vale ütluse, sest ta teadis, et V K ta ei ole tuttav, seega pani Aleksandra Zõrina teo toime otsese tahtlusega. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimetust ega süüd välistavaid asjaolusid. Aleksandra Zõrina süüdistus KarS § 120 järgi. P rokurör loobus kohtuvaidluses süüdistusest KarS § 120 järgi. Kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse / KrMS § 301/. Kun a riiklik süüdistaja loobus osaliselt süüdistusest, ja nimelt süüdistus KarS § 120 järgi, tuleb episood /J A tapmisega ähvardamise/ V.L-i süüdistusest ilmtingimata täielikult välja jätta. Kohus arvab, et süüdistatav V.L kuulub KarS § 120 järgi õigeksmõistmisele, kuna V.L-i süü teise inimese tapmisega ähvardamise ei ole tõendamist leidnud. Ähvardamisega rünnatav õigushüve on inimese vaimne tervis ehk vaimne heaolu (RKKK 3-11-11-00). Antud kuriteoga tekitatakse kannatanus emotsionaalselt kurnav hirmutunne, kuritegu on suunatud isiku tahtevabaduse vastu, sest hirm süüdlase ees võib sundida kannatanut oma tahte vastaselt käituma. Koosseisutüübilt on ähvardamine spetsiifilise teokirjeldusega alternatiiv-aktiivne teodelikt. Objektiivset koosseisu moodustav tegu, ähvardamine, on tulevase kahju tekitamise sõnaline või konkludentne väljendamine, kusjuures kahju saabumine ähvardatavale sõltub ähvardaja otsesest või kaudsest mõjust. Kohtuistungil on tuvastatud, et Zõrina lihtsalt seisis nugadega /A ütluste kohaselt/, Zõrina seisis vaikides. J A ei selgitanud kohtuistungil, miks ta arvas, et Zõrina ähvardab teda noaga. Seejuures ei suutnud ta vastata kohtu küsimusele. Ähvardamine peab olema veenev, st kannatanul peab olema alus karta ähvarduste täideviimist. Kohtuistungil J. A sõnadest nähtu b, et Zõrina seisis köögiukse juures sel ajal, kui kannatunud viibisid toas. Puudusid süüdlase teod, mis näitasid ähvardamist ja tema kavatsust. Ähvardamine moodustab KarS § 120 järgi koosseisu siis, kui ähvarduse sisu ehk teadvustatav kahju on sh tapmine või tervisekahjustuse tekitamine. Tapmise all tuleb mõista KarS § 113 järgi koosseisule vastavat tegu, kusjuures tapmine peab olema selgelt väljendatud. Tervisekahjustus on inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, st tervise taastamine eeldab sel puhul meditsiinilist sekkumist. Erinevalt tapmisest ei ole antud juhul vajalik, et süüdlane tekitavat tervisekahjustust täpselt 28 1-10-1330 endale ette kujutaks. Piisab, kui ta väljendab kavatsusena tegu, mis võib tervisekahjustuse põhjustada. Selliseid ähvardusi nagu läbipeksmine, lubadus kasutada relva või selleks kohandatud eset tuleb alati lugeda ähvardamiseks tervisekahjustuse tekitamisega. Seega ei ole kohtu hinnangul KarS § 120 objektiivne koosseis Aleksandra Zõrina poolt objektiivsest küljest täidetud. KrMS § 301 kohaselt seoses prokuröri süüdistusest loobumisega kohus peab mõist ma V.L süüdistuses KarS § 120 järgi õigeks.
  8. Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p -st 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi hiljemalt taotluste esitamise tähtajaks. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta kannatanu tsiviilhagile esitatavaid nõudeid. Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Seetõttu tuleb ka kannatanu tsiviilhagile esitatavate nõuete määratlemisel aluseks võtta tsiviilkohtumenetluse kord, eeskätt TsMS §-d 338 ja 363, arvestades seejuures kriminaalmenetluse erisusi. Kohus on seisukohal, et kannatanu J A tsiviilhagi läbivaatamisele ei kuulu, kuna see on esitatatud KrMS § 38 rikkumisega. KrMS § 38 lg 1 p 2 alusel on kannatanul õigus esitada tsiviilhagi uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu. Nõue, mille kohaselt tuleb tsiviilhagi esitada hiljemalt kohtueelse menetluse lõpuleviimisel, on vajalik selleks, et anda kahtlustatavale ja tsiviilkostjale piisavalt aega oma võimalike vastuväidete ja tõendite esitamiseks ning kohtule võimalus tsiviilhagi arutamine ette valmistada, sh kontrollida eelmenetluses tsiviilhagi nõuetevastavust ning määrata vajadusel kannatanule tähtaeg tsiviilhagis puuduste kõrvaldamiseks. Seega leiab kohus, et J A tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kannatanul on õigus esitada hagi tsiviilkohtumenetluse korras.
  9. Kohtu seisukoht J A taotluse rahuldamise osas Kannatanu J A esitas kohtule taotluse kohaldada V.L-ile keeldu läheneda alaealistele lastele A A ja A A . Vastavalt Põhiseaduse § 26 on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. KrMS § 141¹ lg 1 alusel võib kannatanu eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos kahtlustataval või süüdistataval keelata kohtu määratud paikades viibimise, kohtu määratud isikutele lähenemise ja nendega suhtlemise. 29 1-10-1330 KrMS § 1411 lg 2 alusel kohaldatakse ajutist lähenemiskeeldu süüdistatavale kannatanu nõusolekul. Vastavalt VÕS § 1055 lg 1 kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. V.L süüdistatakse mitme kuriteoepisoodi toimepanemises kahe kannatanu suhtes. Kuritegudega on tekitatud kannatanutele füüsilist valu. Kohus on tuvastanud, et praegu V.L elab eraldi, tal on perekond, laps, J A ta ei suhtle. Ta vabandas laste eest. Tahab nendega suhelda. Seega ei ole alust arvata, et V.L on ohtlik endisele elukaaslale ja po egadele ning võib kasutada nende suhtes füüsilist vägivalda. Seega lähenemiskeelu kohaldamiseks ei ole alust. Kohus jättis J A taotluse rahuldamata.
  10. Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatava käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. KarS § 122 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse . KarS § 320 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. V.L karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kuid kohus võtab arvesse: kriminaalasja nr 09240100606 materjalid. Kriminaalasjas alustati menetlust 08.02.2009.

§ 121

tunnustel, selle kohta, et 08.02.2009.a kella 14.00 paiku korteris aadressil xxx, J A isiklike vaenulike suhete tõttu tekitas oma elukaaslasele Aleksandra Zõrinale füüsilise valu. Kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 200 alusel; kriminaalasja nr 09240100442 materjalid. Kriminaalasjas alustati menetlust 28.01.2009.

§ 121

tunnustel, Aleksandra Zõrina avalduse ja ütluste alusel, selles, et J A 27.01.2009.a kella 22.45 paiku, viibides oma korteris aadressil xxx, lõi ühe käega vastu nägu oma elukaaslast Aleksandra Zõrinat, tekitades temale füüsilist valu. Kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 206 alusel; kriminaalasja nr 08240105142 materjalid. Kriminaalasjas alustati menetlust 16.11.2008.

§ 121

tunnustel Aleksandra Zõrina avalduse alusel selle kohta, et ööl vastu 11.11.2008.a elukaaslane J A vägistas teda nende ühises korteris aadressil xxx, tekitades talle jalavigastuse. Kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1, § 200 ja § 206 alusel. 30 1-10-1330 V.L on varem kriminaalkorras karistamata. Karistuse liigi ja määra valimisel arvestab kohus asjaolu, et süüdistatav ametlikult töötab, tal on sissetulek , mis võimaldab kohaldada rahalist karistust. Süüdistatava varasem käitumine annab ka kohtule võimalust kergemaliigilise karistuse kohaldamiseks. Kohus on seisukohal, et nii eri- kui üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on võimalik rahalise karistuse kui kergemaliigilise karistuse mõistmine. Süüdistatava tegevused ei põhjustanud raskeid tagajärgi. Kuriteo toimepan emisest on möödunud mitu aastat. Arvestades toimepandud teo raskust ja tagajärgi etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on pigem lähedane minimaalsele. Seetõttu peab kohus põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks rahalist karistust. Asjaolu, et kuriteo toimepanemisest möödunud aja jooksul ei pannud V.L toime uusi süütegusid, annab kohtule alust arvata, et tegemist on isikuga, keda on võimalik mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ilma reaalset rahalist karistust kohaldamata.

  1. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p1 alusel asitõenditeks olevad DVD plaadid tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde.
  2. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, ekspertiisitasud ja kaitsjatasud. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kuulub V.L-ilt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 480 eurot. Lisaks tuleb KrMS § -dest 175 ja 180 lähtudes mõista V.L-ilt riigituludesse välja järgmised menetluskulud: kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 26,84 eurot (420 krooni), kaitsja Valentina Manjuki poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 116,04 eurot (1815,60 krooni), kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 247,91 eurot (3879 krooni), psühholoogi Svetlana Gorbatšjova kannatanute ülekuulamises osalemise eest 57,52 eurot (900 krooni), psühholoogi Natalja Dehanti kannatanu ülekuulamises osalemise eest 35,79 eurot (560 krooni), kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 17.02.2011.a ja 16.11.2011.a eelistungil osutatud õigusabi eest 268,43 eurot, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 18.01.2013.a eelistungil osutatud õigusabi eest 19,20 eurot, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 01.10.2013.a – 03.10.2013.a, 07.10.2013.a – 09.10.2013.a, 16.10.2013.a – 17.10.2013.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 1608 eurot. KrMS § 180 lg -st 3 lahtuvalt arvestades süüdistatava V.L-i varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, peab kohus vajalikuks jätta menetluskuludest osa riigi kanda. Samuti on põhjendatud süüdistatavalt V.L-ilt väljamõistetavate menetlusekulude tasumise ajatamine 1 aastale, mis võimaldab koheselt menetluskulude tasumist. 31 1-10-1330 Otsuse tegemisel juhindub kohus ülaltoodust ja KrMS §-dest 309-
  3. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 32

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.