4-19-3244/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2019.a. Tallinn Väärteoasja number 4-19-3244 Kohtukoosseis Kohtunik Meelis Eerik Kohtuistungi sekretär Annika Peld Väärteoasi U.O (U.O) väärteoasi LS § 227 lg 3 järgi Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Põhja korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse otsus väärteoasjas nr 2302,19,006180 Asja läbivaatamise kuupäev
2. september 2019.a. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja U.O prefektuuri 17.05.2019 Kaitsja Madis Truber Kohtuvälise menetleja ametnik Triinu Riigor RESOLUTSIOON
3. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 17.05.2019 otsus väärteoasjas nr 2302,19,006180 osaliselt karistuse mõistmise osas ning mõista U.O-le karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaebuse asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 17.05.2019 otsusega väärteoasjas nr 2302,19,006180 karistati kaebuse esitajat liiklusseaduse (LS) § 227 lg 3 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks selle eest, et ta juhtis 26.04.2019 kell 07.35 Tallinnas, Paldiski mnt mootorsõidukit kiirusega 98+/-3 km/h kui lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul oli 50 km/h. Sellega ületas kaebuse esitaja lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 45 km/h. Kaebuse esitaja palub otsus tühistada. Kaebuse esitaja nõustub, et lubatud suurimat sõidukiirust on ületatud, kuid ei nõustu sellega, et seda on tehtud tahtlikult. Tahtlust ei tõenda asjaolu, et tegemist on korduva rikkumisega. Samuti ei saa tahtlust tõendada sõidukiiruse tajumisega, sest taju on subjektiivne kriteerium. Arvestades Riigikohtu praktikat peaks kergendavate asjaolude ilmnemisel karistus olema alla keskmise määra, s.o antud juhul alla 6 kuu. Kaebuse esitaja leiab, et tema suhtes oleks õigem rakendada rahatrahvi. Kaebuse esitaja kinnitab, et on juhtunust saanud oma õppetunni ning kahetseb, et suhtus hooletult sõidukiiruse valikusse. Samas ei seadnud ta ohtu teisi liiklejaid. Kiiruse ületamise põhjuseks oli see, et kaebaja juhitus taksos oli klient, kes kiirustas lennukile. Kaebuse esitaja vajab juhtimisõigust tööks xxxx, samuti puudega ema transpordiks arsti juurde ning igapäevatoimingute tegemisele. Kohtuistungil jäid kaebuse esitaja ja kaitsja kaebuse juurde, kohtuväline menetleja vaidles sellele vastu. Kohtu põhjendused Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusnormi rikkumisi kohus ei tuvastanud. Kaebuse esitajale on inkrimineeritud LS § 227 lg 3 sätestatud väärtegu. LS § 227 lg 3 kohaselt „Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.“ Vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja juhtis 26.04.2019 kell 07.36 Tallinnas, Paldiski mnt-l mootorsõidukit kiirusega 98 +/-3 km/h kohas, kus lubatud suurim sõidukiirus oli 50 km/h. Nimetatu on tõendamist leidnud käsitsi kiiruse salvestuse andmetega ning seda tunnistas ka kaebuse esitaja. Sellega on tuvastatav kaebuse esitaja käitumises LS § 227 lg-s 3 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsete tunnuste esinemine. Kohtu hinnangul on liiklusnõuete rikkumine, s.o kiiruse ületamine toime pandud kavatsetult, sest sedavõrd suure kiiruse saavutamiseks pidi kaebuse esitaja seda tahtma ja teadma, et ta sõidab lubatud piirkiirusest oluliselt kiiremini. Antud juhul allus mootorsõiduk kaebuse esitaja tahtele ja kontrollile. Kaebuse esitaja on märkinud, et ta sooviski kiirustada, sest autos viibinud klient kiirustas lennukile. Kohus leiab, et esinevad süüteokoosseisu subjektiivne tunnused. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Sellega on kohus tuvastanud, et tegu, milles menetlusalust isiku süüdistati leidis aset, ta on selle teo toime pannud, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Vaidlus seisneb karistuses. Antud juhul on kaebuse esitaja mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud 8 kuuks. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada KarS § 56 lg 1, mille kohaselt „karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.“ Kohtuväline menetleja on leidnud, et vastutust raskendavad asjaolud puuduvad, vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kohus sellega nõustub. Samas märgib kohus et kohtuvälisel menetlejal oli alust kahetsusega mitte arvestada, sest samaliigilise rikkumise puhul ei pruugi kahetsus olla enam puhtsüdamlik. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et antud juhul tuleb kaebuse esitajat karistada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega, sest tegemist on korduva rikkumisega ning varem mõistetud rahatrahvid ei ole oma preventatiivset eesmärki saavutanud. Vaidlustatavas otsuses märgib kohtuväline menetleja, et kaebuse esitajal on 10 kehtivat väärteokaristust, neist 7 on lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Kohtuistungil palus kohtuväline menetleja toimikusse võtta karistusregistri väljavõtte, millest nähtub täiendavalt, pärast vaidlustatud otsust toime pandud samaliigiline rikkumine (13.07.2019 LS § 227 lg 2 järgi). Kohtuistungil märkis kaebuse esitaja, et juhtimisõigust on temalt varem kahel korral 3 kuuks ära võetud, rahatrahvid on tasumata. Ka kohtuvälise menetleja andmetel on seni mõistetud rahatrahvid tasumata. Kuivõrd rahatrahvid on tasumata ning nendest karistustest ei ole kaebuse esitaja õppust võtnud, ei ole kohtu hinnangul teda rahatrahviga võimalik karistada. Seetõttu jääb võimalikuks karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et juhtimisõiguse äravõtmine peaks olema pikemaajalisem kui senised, kuid leiab, et kolmelt kuult kaheksale kuule liikumine on ebaproportsionaalne. Seetõttu muudab kohus mõistetud karistuse kestust ning määrab karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks. Mis puudutab kaebuse esitaja väidet, et talle on juhtimisõigust vaja tööks xxxx, siis selle peale tulnuks kaebuse esitajal mõelda enne rikkumis(t)e toimepanemist. Kohus märgib, et professionaalsele autojuhile kehtib isegi suurem hoolsuskohustus ning autojuht, kelle tööks on inimesi vedada, peab eriti liiklusnõudeid järgima. Mis puudutab kaebuse esitaja väidet haige ema transportimiseks, siis see väide on kohtule arusaadav. Samas tuleb arvestada, et liiklusnõudeid rikkuv käitumine on oma olemuselt ohtlik ning nii seab kaebuse esitaja ka oma ema elu ja tervise ohtu. Samuti ei ole kaebuse esitaja poolt mootorsõiduki juhtimine ainus võimalus oma lähedase transpordiks. Seega rahuldab kohus kaebuse osaliselt, tühistab kaevatava otsuse karistuse mõistmise osas ning mõistab kaebuse esitajale karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks. Meelis Eerik kohtunik 10.09.2019 kohtuotsus jõustus 26.11.2019 Riigikohtu kohtumäärusega.