järgi Lühimenetlus Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav D.M ik XXX, kodakondsuseta, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht XXX. tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 29.01.2013 Varasem karistatus:
järgi 2kuulise vangistusega, mis jäeti
Katseaja lõpp 29.12.2012. Kaitsja Advokaat Liis Toomsalu RESOLUTSIOON D.M süüdi tunnistada
§-s 169 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada D.M-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 3.
lg 2 alusel suurendada D.M-ile mõistetud karistust Harju Maakohtu 30.06.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2 (kahe) kuu võrra ning mõista D.M-ile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 4.
lg 1 alusel asendada D.M-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud, so 180 (ükssada kaheksakümmend) päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, so kokku 1 1 üldkasuliku tööga 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi. 5.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks 12 (kaksteist) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. 6.
lg 4 kohustada D.M üldkasuliku töö tegemise ajal, so 12 kuu vältel järgima
lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel 612 7742). 7.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada D.M järgima katseajal kontrollnõudeid: 1) elama alalises elukohas: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljapool Eesti territooriumi viibimiseks.
§-s 169 sätestatud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav D.M seletas, et süüdistus on talle arusaadav, kuid süüdi ei tunnistanud, leides, et on olnud sundseisus. Ei ole kõrvale hoidunud, on puudunud võimalus maksta. Kannatanu käitumine on muutnud kohustuste täitmise võimatuks. Tööandjatele ei meeldi, et ta peab pidevalt kriminaalhooldaja juures käima, seetõttu on töö leidmine raskendatud. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ja asjakohased. Kriminaalasja on võimalik arutada lühimenetluses. Inkrimineeritud süüteokoosseis on täidetud. Põhjused võivad olla inimlikud, miks ei ole elatist tasunud, kuid ei saa välistada, et süüdistatav on süüteo toime pannud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Pärnu Maakohtu 29.10.2009 kohtumäärusest nr 2-09-7559 nähtub, et D.M kohustub tasuma IK kasuks igakuiselt elatist lapse KP ülalpidamiseks 3000 krooni kuus alates 23.02.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni, so 14.11.
MS § 203 1 lg 6 alusel ning D.M-ile määrati kohustus tasuda elatise võlgnevuse likvideerimiseks igakuiseselt 20ndaks kuupäevaks I. K arveldusarvele SEB pangas 10 eurot /tl 71-71 pö/; 5 19.12.2012 Sotsiaalkindlustusamenti ohvriabi osakonna järelevalve teostamise vahearuande kohaselt helistas 17.12.2012 I. K ning teatas, et D.M ei täida kokkulepet. I. K selgituste kohaselt tegi D.M septembris 10 eurose ülekande ning novembris 50 eurose ülekande. Samas pole D.M täitnud talle Pärnu Maakohtu poolt määratud kohustust maksta igakuiselt oma tütre K. P ülalpidamiseks elatist summas 191,73 eurot. Igakuiselt elatusraha maksmata jättes kasvatab D.M elatusraha võlgnevust ning septembris ja novembris kokku 60 euro suurune makse ei kata I. K poolt tütre ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi /tl 72-73/; 29.01.2013 koostatud Põhja Ringkonnaprokuratuuri määrusest nähtub kriminaalmetluse uuendamine D.M-i suhtes
Põhjuseks asjaolu, et peale kriminaalmenetluse lõpetamist on D.M tasunud elatise võlgnevuse katteks küll 60 eurot, kuid alates 30.06.2011 kuni määruse koostamiseni ei ole ta tasunud igakuist elatist tütre ülalpidamiseks summas 191,73 eurot. Võlgnevus seisuga 01.01.2013 on 3451,14 eurot /tl 77/; 12.03.2013 koostatud kannatanu I. K ülekuulamisprotokollis avaldab kannatanu, et alates 30.06.2011, so kohtuotsuse jõustumisest kuni käesoleva ajani ei ole D.M kordagi, st ei isiklikult ega kohtutäituri kaudu maksnud talle elatist KP ülalpidamiseks igakuises summas 191,73 eurot. Peale kriminaalasja lõpetamist prokuröri poolt 26.06.2012 maksis D.M tema arvelduskontole kokku 60 eurot elatise võlgnevuse katteks. Samuti kandis kohtutäitur Hille Kudu 2012 suvel tema arveldukontole mingisuguse rahasumma, kuid kannatanu ei oska öelda, kas tegemist oli igakuise elatusmakse või väljamõistetud võlgnevusega. Perioodi 30.06.2011 kuni 29.01.2013 eest on D.M-i elatise võlgnevus 3451,14 eurot /tl 81-83/; 18.03.2013 koostatud Tallinna kohtutäitur Hille Kudu asendaja Reelika Nuudi vastusest nähtub, et Tallinna kohtutäitur Hille Kudu menetluses on täiteasi nr 035/2009/2319, mille aluseks on I. K 03.11.2009 täitmisavaldus ja Pärnu Maakohtu 29.10.2009 määrus nr 2-09-7559. Nimetatud menetluse raames on ajavahemikul kuni 30.03.2011 D.M kohtutäituri ametikonto vahendusel elatist tasunud ning kohtutäitur on raha edasi kandnud I. K kontole järgmiselt: 15.09.2011 summas 6,92 eurot, 29.03.2012 summas 9,55 eurot, 16.04.2012 summas 50,70 eurot ning 15.06.2012 238,52 eurot /tl 85/; 29.01.2013 koostatud kahtlutatava ülekuulamisprotokolli kohaselt möönab kahtlustatav tõsiasja, et kohtuotsuse järgi lasub tal kohustus maksta elatusraha oma tütre KP ülalpidamiseks, kuid käesoleval ajal ta seda kohustust ei täida, põhjuseks alalise elukohta puudumine Tallinnas ja Eesti territooriumil. Kahtlustatava väitel elab ta oma sõprade ja tuttavate juures. Alalist töökohta leida ta ei saa, kuna I. K avalduse alusel on kohtutäitur kõik arved arestinud ning ametliku palga laekumisel võtab kohtutäitur kogu palga maha, jättes talle vaid 140 eurot. Kõnealusest 140 eurost tema aga ära ei ela. 30.06.2011 lõpetas ta töötukassa poolt pakutud arvjuhtimisega masinaoperaatori kursused ning alates 01.05.2011 töötas ta ametlikult operaatorina OÜs R . Seal töötas ta kaks kuud. Algselt oli tema palk 600 eurot, hiljem 800 eurot. Seejärel võttis kohtutäitur maha elatisrahana kogu tema palga, jättes talle vaid 140 eurot. Sellest rahast ei piisanud, et ka edasiselt kõnealuses ettevõttes töötada. Ebapiisavus tähendas rahaliste vahendite puudumist sõidu- ja söögirahaks. 26.06.2012 lõpetati kriminaalmenetlus seoses I. K leppimisega. Kohustuse täitmise tähtaeg oli 26.12.2012 ja kohustus seisnes selles, et tal tuli maksta I. K igakuiselt 10 eurot elatusraha võlgnevuse kustuamiseks. Tema seda kohustust täitis, so kuni 26.12.2012 tasus ta kannatanule 110 eurot, mille tõendamiseks on olemas ka panga dokumendid. Alates 30.06.2011 kui käesoleval ajani pole ta saanud kordagi tasuda igakuist makset summas 191,73 eurot ja seda töö ja raha puudumise tõttu. Elatusraha annab kahtlustatavale J. R , st kahtlustatav on tema ülalpeetav. Ülekuulamisel on kahtlustatav avaldanud sedagi, et tervisega on tal kõik korras, kroonilisi haigusi tal ei esine ning samuti pole tal tuvastatud invaliidsust. Kinnisvara ega sõidukeid tema nimele registreeritud ei ole /tl 78-79/; Harju Maakohtu 30.06.2011 otsusest nr 1-11-6582 nähtub D.M-i süüdi mõistmine
järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemise eest ning tema karistamine 3-kuulise tähtajalise vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust.
lg-te 1 ja 3 alusel jäeti karistus täielikult täitmisele pööramata, tingimusel, et D.M ei pane 18-kuulise katseaja jookul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid /tl 5-6/; D.M-i karistusregistri väljatrükist nähtub D.M-i eelnev karistatus /tl 86-87/; AS SEB Pank maksekorraldustest nähtub D.M-i poolt rahaliste vahendite ülekandmine kokku 60 eurot ulatuses I. K arvelduskontole ASis SEB Pank /tl 91/. 6 Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd sisuliselt eitavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud D.M-i süüd eitavaid ütlusi, kannatanu I. K ning tunnistajate OF, J R , LL ütlusi, kohtutäituri kogutud andmeid, Eesti Töötukassa vastust päringule, kohtumäärust tsiviilasjas, pangakontode väljavõtteid, kriminaalmenetluse lõpetamise ja uuendamise määrusi, Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna aruandeid ning lepituskokkulepet, asub seisukohale, et süüdistatava D.M-i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
järgi, mis sätestab vastutuse vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele või täisealiseks saanud, kuid abi vajavale töövõimetule lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Osundatud sätte sõnastuse kohaselt pole karistatav mitte igasugune elatise maksmata jätmine, vaid karistusõigusliku etteheite kvaliteedi omandab elatise maksmata jätmine siis, kui selline tegevus on vaadeldav kuritahtliku kõrvalehoidumisena. Käesoleval juhul tuleneb kriminaaltoimiku materjalidest, et Pärnu Maakohtu 29.10.2009 määruse nr 2-09-7559 kohaselt kohustus süüdistatav D.M oma alaealise lapse K. P ülalpidamiseks tasuma igakuiselt 3000 kr (191,73 eurot) ja seda alates 23.02.2009 kuni K. P täisealiseks saamiseni, so kuni XXX. Seega oli ja on D.M igal juhul kohustatud viidatud jõustunud kohtumääruse alusel pandud kohustust täitma. Samas nähtub süüdistusaktist, et kriminaalmenetluse alustamise ja D.M-ile karistusõigusliku etteheite tegemise
tähenduses on tinginud asjaolu, et D.M ei ole täitnud perioodil 30.06.2011 kuni 02.04.2013 kohtumäärusega pandud kohustust ning tegevuse kuritahtlikkus on väljendunud selles, et töövõimelise isikuna pole ta kordagi süüdistuses näidatud perioodil tasunud elatist kohtu määratud summas, so 191,73 eurot suuruses summas, elatise võlgnevuse mittetasumises, ametlikult tööle mitteasumises, vara enda nimel mittehoidmises ning tegevuses mitte omada isiklikul pangaarvel rahalisi vahendeid. Elatise võlgnevus seisuga 01.01.2013 on 3451,14 eurot. Enne hinnangu andmist sellele, kas süüdistuses kirjeldatud asjaolusid on võimalik käsitleda kuritahtliku elatise maksmisest kõrvalehoidumisena
Nimelt on kõnealuse lahendi p-s 8 Riigikohus selgitanud, et elatise maksmata jätmist tuleb käsitleda selle maksmisest kuritahtliku kõrvalehoidumisena
mõttes eeskätt juhul, kui: 1) kohustatud isik ei maksa lapsele tähtaegselt elatist, vaatamata sellele, et tal on selleks piisavalt vara ja ei ole mõjuvaid põhjuseid, mis takistaks soorituse tegemist. Seejuures tuleb varana, mille arvelt isik peab täitma lapsele elatise maksmise kohustust, käsitleda isiku kogu vara, arvestades perekonnaseaduse §-st 102 ja täitemenetluse seadustiku §-st 132 tulenevaid erandeid; 2) kohustatud isik maksab kohtuotsusega välja mõistetud elatist väiksemas ulatuses kui tema varaline seisund seda võimaldaks või 3) kohustatud isik ei tee mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal elatise maksmise kohustust võimalikult suures ulatuses täita (nt ei otsi piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekuallikat, ei müü elatise maksmiseks vajaliku raha saamiseks talle kuuluvat vara, mis pole tarvilik tema enda ülalpidamiseks PKS §-st 102 tulenevas ulatuses vmt. Käsitletavas lahendis kordab Riigikohus juba varasemas asjakohases kohtupraktikas omaks võetud arusaama, et elatise maksmise kuritahtlikkus tähendab kõigil juhtudel ka seda, et kohustatud isik rikuks elatise maksmise kohustust süstemaatiliselt või pikema aja vältel. Nagu kohus eelnevalt viitas, tulenes D.M-i kohustus elatise maksmiseks jõustunud kohtulahendist, mistõttu vajab edasist hindamist, kas kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogum jaatab süüdistuses märgitud perioodil D.M-i poolt kohtulahendi täitmata jätmist ehk elatise tasumata jätmist. Hinnates kannatanu I. K , süüdistatav D.M-i ütlusi, kohtutäituri järelpäringu vastuses kajastatut, samuti AS SEB PANK maksekorraldustest nähtuvat, asub kohus seisukohale, et elatusraha maksmata jätmine on tõendamist leidnud. Nii nähtub, et süüdistuses märgitud perioodi vältel on kannatanule teostatud ülekandeid kohtutäituri vahendusel järgmiselt: 15.09.2011 summas 6,92 eurot; 29.03.2012 summas 9,55 eurot; 16.04.2012 summas 50,70 eurot ja 15.06.2012 summas 238,52 eurot. Isiklikult on süüdistatav teinud kannatanule elatise 7 maksmiseks ülekandeid kahel korral, so 25.09.2012 ja 07.11.2012 vastavalt 50 eurot ja 50 eurot, kokku 100 eurot. Seega ei ole süüdistatav elatise maksmise kohustust korrektselt täitnud ning teostatud maksete kaootilisus ja enamasti oluliselt väiksemas suuruses tasumine annab aluse lugeda tõendatuks elatise maksmise kohustuse rikkumine süstemaatiliselt. Kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumi pinnalt nõustub kohus riikliku süüdistajaga ka selles, et kohtueelse menetluse käigus tuvastatuga on tõendamist leidnud, et D.M on elatise maksmisest kõrvale hoidunud kuritahtlikult. Esitatud süüdistuses on
koosseisuelementi „kuritahtlik kõrvalehoidumine“ sisustatud selliste aspektidega nagu ametlikult tööle mitteasumine, vara enda nimel mittehoidmine ja oma isiklikul pangaarvel rahaliste vahendite mittehoidmine. Kuigi süüdistatav on läbi menetluse olnud kestvalt seisukohal ja avaldanud, et tal töökohta ning seeläbi ka sissetulekut pole, asub kohus seisukohale, et süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Nii evivad eelneva kontekstis tähendust tunnistajate O. F ja L. L ütlused, milles mõlemad viitavad süüdistava töötamisele ajal, mil süüdistatav ise on väitnud enesel töökoha puudumist. O. F ütluste kohaselt on süüdistatav talle telefonivestluse käigus avaldanud, et oli tunnistajat ja K. P (K ) näinud. Vastuseks küsimusele, miks D.M nende juurde ei tulnud või neid ei hüüdnud, märkis süüdistatav, et nende juurde ta tulla ei saanud, kuna rippus maja küljes, kõrgel. Sellest tegi tunnistaja järelduse, et D.M töötab, olles hõivatud paneelmajade liitekohtade paikamisega. Kuigi süüdistatav on hilisemal ülekuulamisel märkinud, et O. F on temast valesti aru saanud ning tegelikkuses viibis ta maja katusel külas endisel töökaaslasel, leiab kohus, et süüdistatava selgitused mittetöötamise ja endisel kolleegil katusel külasviimise kohta ei ole eluliselt usutavad. Nimelt, süüdistatava ütluste kohaselt on lapse ema I. K teinud talle väidetavalt takistusi lapsega kokkusaamiseks. Samas oli tekkinud olukord, kus süüdistatav nägi oma last O. F jalutamas, mis arusaadavalt tähendas vahetut võimalust oma lapsega kokku saada ja temaga suhelda. Seejuures jättis aga süüdistav selle võimaluse kasutamata põhjendusel, et viibis katusel külas endisel töökaaslasel ja tal polnud võimalik tulla lapsega suhtlema. Kohtu hinnangul on selline käitumisviis enam kui kummaline ning seab kahtluse alla D.M-i ütlused katusel viibimise põhjenduste kohta. Süüdistatava ütlusi arvestades vastaks tavaarusaama kohaselt sellisele situatsioonile katusel sõbra külaskäigu katkestamine ja viivitamatult oma lapsega kokkusaamisele tulemine. Samuti on üldteada, et kõrvalistel isikutel on keelatud viibida ehitusobjektidel. Seega ei läinud süüdistatav lapse juurde kas piisava huvi puudumise tõttu, pidades olulisemaks endise töökaaslasega vestlemist või objektiivse takistuse tõttu, so ei saanud pooleliolevat tööd katkestada. Kõrvutades eelnevat ka sellega, et nii kannatanu kui tunnistaja L. L ütluste kohaselt on D.M tööstusalpinist, kelle tööülesannete täitmine toimubki kõrgustes, siis viitavad need andmed kogumis sellele, et D.M oli katusel/maja küljes/kõrgustes hõivatud tööülesannete täitmisega. Sellega on põhjendatav ka lapse juurde mittetulemine ja temaga kontakti mitteotsimine. Analüüsides tunnistaja L. L ütlusi, nähtub, et tunnistaja on D.M-ilt abi palunud arvuti seadistamisel ning D.M on talle avaldanud, et sõidab töölt. Kus ta täpselt töötas, seda tunnistaja öelda ei osanud, küll oli D.M viidanud sellele, et tegemist on vana tööga. Kuigi ka L. L ütlused on D.M kahtluse alla seadnud, on kohus seisukohal, et tõendeid, mis tõepoolest kummutaksid tunnistaja ütluste tõelevastavuse, kriminaalmenetluse käigus kogutud pole. Ka ei tõstata sellist kahtlust asjaolu, et L. L on kannatanu õde. Seda põhjusel, et väidetavalt on just L. L rääkinud D.M-i raskest finantsolukorrast oma õega, kes seda aga arvesse ei võta. Seega on tunnistaja ütlused sõltumata perekondlikest sidemetest kannatanuga pigem süüdistatavat soosivad. Toimiku materjalide kohaselt on kriminaalmenetlusse tunnistajana kaasatud ka J. R , kes on süüdistatava elukaaslane ja kes on süüdistatavaga sarnaselt andnud ütlusi süüdistataval töökoha ja sissetuleku puudumise kohta. Kuigi kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes, asub kohus tunnistaja ütluste pinnalt ja neid teiste menetluse käigus kogutud tõenditega kogumis hinnates seisukohale, et tõendamiseseme asjaolude osas on tunnistaja ütlused väheinformatiivsed ega välista
Tunnistaja kinnitab küll süüdistataval töökoha ja sissetuleku puudumist, ent jätab täpsustamata, kas see on kogu nende kooselu vältel selliselt olnud, sh süüdistuses märgitud ajal või on töökoht ja sissetulek puudunud vaid lühikese perioodi 8 vältel. Samuti ei kummuta J. R ütlused tunnistajate O. F ja L. L ütlusi sellest, et D.M oli tööülesannete täitmisega hõivatud 2011 juulis ning detsembris. L. L ütlustest järeldub, et D.M oli tööga hõivatud 2011 juulis. Samas seadis tunnistaja H.E töötamise kahtluse alla ütluste andmise ajal, so 12.01.2012 ja seda põhjusel, D.M-i töö on seotud kõrgustega ning pimedal ajal on töötamine keeruline ja ohtlik. O. F ütlustest võib järeldada, et D.M oli tööga hõivatud 2011 detsembris. Seega isegi kui pidada võimalikuks, et D.M teostas eelmärgitud aegadel vaid juhutöid ja sai selle eest eelduslikult sisetulekut, siis tuleb möönda, et ka nimetatud aegadel juhutöid tehes ja sissetulekut omades pole D.M mingisuguseski ulatuses elatisraha tasumise kohustust täitnud. Selline tegevus, so sissetuleku saamine, ent vähimaski määras elatise tasumata jätmine on kohtu hinnangul vaadeldav kui elatise maksmata jätmine vaatamata vara olemasolule. S.t on vaadeldav kuritahtliku kõrvalehoidumisena
Edasiselt osutab kohus
§-s 169 sätestatud kuritahtliku kõrvalehoidumise kontekstis süüdistatava 29.01.2013 ülekuulamisel antud ütlustele, millest tuleneb, et süüdistatava jaoks on ametlikult tööle asumisel takistuseks see, et ametlikult saadud töötasu laekumisel tema pangakontole võetakse see kohtutäituri poolt maha ning talle jääb tema isiklikuks tarbeks kasutada vaid 140 euro suurune summa, mis pole aga piisav. Esitatud põhjendus ametlikule tööle mitteasumiseks on kohtu hinnangul iseäranis kummastav ning annab aluse üheseks järelduseks, et D.M-i eesmärgiks ongi hoiduda kõrvale ametlikule tööle asumisest ja seeläbi saadavast sissetulekust, vältimaks selliselt nii kohtu määratud elatise kui ka elatise võlgnevuse tasumist ja täituri vahenduselt võlgnevuste kustutamist. Kohtu hinnangul on süüdistatava selline eesmärgipärane tegevus üheselt hinnatav elatise maksmisest kuritahtliku kõrvalehoidumisena
Eelneva kokkuvõtteks leiab kohus, et D.M-i käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning süüdistatava käitumine on hinnatav
§-s 169 ettenähtud kuriteo toimepanemisena. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus kuni 1 aasta. Kohtu hinnangul tuleb süü suuruse hindamisel arvestada ühelt poolt sellega, et D.M on varem samalaadse süüteo eest karistatud ning elatise mittemaksmise periood on olnud pikk. Teiselt poolt - süüd vähendava asjaoluna - tuleb silmas pidada, et D.M endal on ametlik töökoht ja seeläbi ka sissetulek puudunud. Samas on võimalik teha järeldusi, et süüdistatav on vältinud ametliku sissetuleku olemasolu ja näitamist, kuivõrd sellisel juhul on täitur kohe asunud tegema mahaarvamisi ning süüdistatav on ametlikust sissetulekust loobunud. Arvestades koosseisupärast tegu, tähendaks rahalise karistuse mõistmine seda, et kannatanu langeb varasemast veelgi halvemasse olukorda, sest süüdistataval tekiks tema süüdimõistmise ja karistamisega konkureeriv rahaline kohustus. Lisaks tuleb arvestada sellega, et kuna kuritahtlik kõrvalehoidumine elatise tasumist tähendab enamasti pikaajalist elatise tasumata jätmist, on süüdistataval ka suured võlgnevused. Sellest tulenevalt jääks ka rahalise karistuse mõju väheseks. Samuti näitab D.M-i käitumine pärast Harju Maakohtu 30.06.2011 otsust ja kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 2031 alusel käesolevas kriminaalasjas seda, et teda ei ole võimalik mõjutada leebe karistusega edaspidi õiguskuulekalt käituma. Seega leiab kohus, et karistusliigina tuleb D.M-i suhtes kohaldada vangistust. Arvestades süü suurust iseloomustavaid asjaolusid, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning samalaadse süüteo toimepanemist vaatamata asjaolule, et süüdistatava suhtes jäeti eelmine karistus tingimisi kohaldamata, leiab kohus, et eelmine karistus ei täitnud oma eesmärki, so ei sundinud süüdistatavat loobuma uue samalaadse süüteo toimepanemisest, siis leiab kohus, et järgmine karistus samalaadse süüteo toimepanemise eest peab olema rangem, aitamaks saavutada karistuse eesmärki. Seetõttu peab kohus põhjendatuks karistust, mis on sanktsiooni keskmises määras. Kriminaaltoimikust nähtuvalt pani süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toime eelmise, so Harju Maakohtu 30.06.2011 otsusega määratud katseajal ning selle otsusega mõistetud karistus on 9 täies ulatuses ärakandmata. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatavale tuleb
lg 1, § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristus, liites käesoleva otsusega mõistetavale karistusele eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täies ulatuses. Kuivõrd süüdistatav avaldas kohtulikul arutamisel nõusolekut teha üldkasulikku tööd, väites, et tema tervislik seisund seda võimaldab, leiab kohus, et kohene reaalse vangistuse ärakandmisele asumine tekitaks olukorra, kus süüdistataval lasuvate regulaarsete rahaliste kohustuste täitmine muutuks vangistuse ärakandmise ajaks võimatuks ja võlgnevus suureneks, mille tõttu kannataks ülalpidamist vajav laps. Seetõttu peab kohus võimalikuks arvestada kohtumenetluse poolte taotlust asendada mõistetav liitkaristus üldkasuliku tööga, allutades süüdistatava taas käitumiskontrollile lootuses, et jätkuv käitumiskontroll ja üldkasuliku töö tegemine tekitavad süüdistataval lõpuks arusaama lapsele elatise maksmise vajalikkusest. Puutuvalt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse, leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista täies ulatuses nii määratud kaitsjale makstud tasu, koopiate tegemise kulu kui ka sundraha. Kuigi süüdistatav on kestvalt märkinud enesel töökohta puudumist, on käesoleval juhul tõendamist leidnud, et ametliku töökoha puudumine ei tähenda ka mitteametliku töökoha puudumist ja seda ka juhutööde kaudu. Kohtu hinnangul ei ole menetluse käigus kogutud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda D.M-i puhul eitada. Nimelt on D.M samalaadse kuriteo toimepanemise eest eelnevalt karistatud ning ta jätkas oma kuritegelikku käitumist koheselt peale viimase tema suhtes tehtud kohtuotsuse tegemist. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet D.M-i resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna D.M-i kanda. Samas leiab kohus, et arvestades D.M-i nii olemasolevaid kui ka tulevikus tekkivaid rahalisi kohustusi, on alus rakendada menetluskulude hüvitamiseks KrMS § 180 lg-s 3 sätestatud võimalust, võimaldades menetluskulude hüvitamist KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p 7, 12 alusel kohtuotsuse jõustumiset 12 kuu jooksul. Märt Toming kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.