Obsah (6)

§ 204§ 123§ 87§ 15§ 29§ 120

4-20-402 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. veebruar 2020. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-20-402 Kohtunik Piia Jaaksoo

§ 204

lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui D.U tasub rahatrahvi kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Vastasel korral saadab vastavalt

§-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta, lisandub täituritasu.

1. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumisest.
2. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 peab D.U 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroole.
3. Edastada kohtuotsus D.U-le ja PPA Lääne prefektuurile.
4. Väärteootsusega Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus. 1 4-20-402 PPA Lääne prefektuuri 16.01.
5. a otsusega väärteoasjas nr 2390,19,000539 /VTT tl 89/ karistati D.U järgmise rikkumise eest – 19.12.
6. a kell 01.44 XXXXXXX vald XXXX maakond XXXXX-XXXXX-XXXXXX-XXXXXX X.km juhtis mootorsõidukit registreerimisnumbriga XXXXXX juhile keelatud seisundis kui juhi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,43 mg/l. Rikkus LS § 69 lg
7. Väärteo kvalifikatsioon LS § 224 lg
8. D.U karistati LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 180 trahviühikut, s.o 720 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kaebus. D.U palub esitatud kaebuses /tl 3-4/ tühistada või kergendada lisakaristust. Nõustub rahatrahviga, on valmis kandma rahatrahvi suuremas määras. Juhilubade olemasolu eluliselt vajalik igapäevaseks tööks XXXXXXX XX-s, kus on iseenda tööandja. Juhtimisõiguse äravõtmisel jääks ettevõtte tegevus seisma, mis viiks pankrotini. Annab ettevõttes tööd kahele inimesele, kes jääks ka tööta. Vajab juhtimisõigust vähki põdeva lähedase sõidutamiseks arstide juurde. Kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas. Kohtuväline menetleja ei nõustunud kaebusega /tl 8/. Tegu on toime pandud tahtlikult, D.U on varasemalt samalaadse rikkumise eest karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega. Eelnev karistus ei ole D.U mõjutanud õiguskuulekalt käituma, seega antud asjas on põhjendatud põhikaristuse mõistmine koos lisakaristusega. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ja väärteootsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses, sest menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud /tl 3-4, tl 8/.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus kattuvad /VTT tl 6, 8-9/. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas D.U on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Kohus uuris väärteotoimikus (VTT) olevaid tõendeid: - 19.12.2019 indikaatorvahendi kasutamise protokoll koos joobeseisundi kontrollimise protokolliga /tl 1/; -tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga /tl 3/; -D.U ütlused /tl 5/. Kohus leiab, et nimetatud tõendid kinnitavad, et D.U on toime pannud teo, mis talle väärteoprotokollis süüks arvatakse. D.U rikkus oma tegevusega LS § 69 lg 3, mis sätestab, et mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavs õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Kohtuväline menetleja on D.U poolt toime pandud teo õieti kvalifitseerinud LS § 224 lg 2 järgi, mis näeb väärteona ette mootorsõidukijuhi juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. 2 4-20-402 D.U on koheselt peale politsei poolt kinni pidamist avaldanud /VTT tl 5/, et eelmisel õhtul kella 19 -23 vahel tarvitas alkoholi – umbes 1-2 liitrit koduõlut ja 3 pudelit Saku Ice. Magas 23-01 ja siis otsustas autoga koju sõita. Enesetunne oli hea ja arvas, et on kaine. Kaebuses avaldab /tl 3/, et tarbis minimaalses koguses koduõlut ja oli nii enesetunde kui möödunud aja tõttu veendunud, et alkohol on jõudnud verest välja minna. Kohus leiab, et tõendusliku alkomeetri näit kinnitab D.U ütlusi, et tarvitas 1-2 liitrit koduõlut ja 3 pudelit õlut, sest kui D.U oleks sel õhtul joonud minimaalselt koduõlut, siis ta ilmselt poleks olnud juhile keelatud seisundis. Seega D.U oli lõpetanud alkoholi tarvitamise umbes 3 tundi enne kui politsei ta autoroolis peatas. Kohus leiab, et D.U poolt tarvitatud alkoholi kogus oli selline, mille puhul D.U ei saanud kolme tunni möödumisel olla veendunud, et ta on kaine ja tohib mootorsõidukit juhtida. Peale küllaltki suure koguse alkoholi tarvitamist ei saanud D.U toetuda ainult enesetundele, sest alkoholi tarvitanuna isik ilmselgelt ei suuda oma seisundit adekvaatselt hinnata. Seda näitab ka asjaolu, et alkoholisisaldus ei olnud keelatud piirmäära lähedane. Kohus leiab, et D.U pani talle süüks arvatud väärteo toime kergemeelsusest.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. Kohus leiab, et D.U on talle süüks arvatud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest ta oli teo toimepanemisel süüvõimeline ja puudus süüd välistav asjaolu. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, et D.U poolt toime pandud tegu vastab LS § 224 lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud

§ 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis D.U puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et D.U süü on keskmine – lubatud alkoholi piirmäära on ületanud keskmises määras, on rikkunud ühte liiklusnormi. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja lugenud puhtsüdamliku kahetsuse ning süü tunnistamise. Kohus nõustub selle seisukohaga. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri teatis /VTT tl 7/ näitab, et D.U on 28.06.2019 väärteootsusega karistatud LS § 224 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, karistus täidetud 22.11.2019. Vähem kui kuu aega peale eelmise karistuse ära kandmist pani D.U uuesti toime keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise. D.U on kaebuses avaldanud, et sai oma eelneva karistuse vahetult enne juhtumit kantud, õppis sellest ega soovinud midagi sellist enam läbi teha. Kohus leiab, et D.U öeldu, et õppis eelmisest karistusest, on paljasõnaline. Ilmselgelt ei ole karistus D.U mõjutanud kui ta vähem kui kuu möödumisel karistuse kandmisest paneb toime samaliigilise väärteo. Karistuse mõistmisel on oluline ka karistuse üldpreventiivne eesmärk, õiguskorra kaitsmine. Ühiskonnale tuleb anda selge signaal, et liikluseeskirjad on kehtestatud kõikide 3 4-20-402 liiklejate turvalisuse tagamiseks. Eestis on aastaid räägitud ja selgitatud, et sõiduki juhtimine alkoholipiirmäära ületavas seisundis on süütegu, mis ootamatute ohuolukordade tekkimisel võib kaasa tuua teiste liiklejate kahjustamise. Isik, kes juhib mootorsõidukit keelatud seisundis, näitab sellega oma ükskõikset ja hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse. Arvestades eelkirjeldatud asjaolusid, leiab kohus, et kohtuväline menetleja on põhikaristuse liigi ja määra valinud vastavalt karistuse mõistmise alustele. D.U on taotlenud lisakaristuse tühistamist ja seda põhjusel, et juhtimisõigust on vaja töö tegemiseks. D.U on teadnud väärteo toimepanemisel, et tal on töötamiseks juhiluba vaja. Ta oli just ära kandnud eelmise karistusena määratud juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks. LS § 224 lg 3 p 2 lubab isikul, kes on toime pannud LS § 224 sätestatud teo, lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtta kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isik on varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Seega on lisakaristust kohaldatud keskmises määras. Kohus leiab, et D.U poolt välja toodud asjaolud ei tingi lisakaristuse tühistamist. D.U teadis, et vajab juhtimisõigust, tal oli äsjane kogemus oma ja oma ettevõtte töö korraldamiseks ilma mootorsõiduki juhtimisõiguseta. Kuna D.U on vahetult peale eelmise juhtimisõiguse äravõtmise lõppemist uuesti juhtinud mootorsõidukit keelatud seisundis, näitab see, et juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena ei mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma ja ta ei suutnud õiguskuulekalt käituda ka siis, kui talle oli teada, et keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimisel võidakse taas juhtimisõigus ära võtta. Kui D.U on lähedane, keda ta juhtimisõiguseta ei saa transportida ja abistada igapäevaelus, tuleb tal sellest teada anda kohalikule omavalitsusele. Kohus leiab, et eelpool kirjeldatud karistuse mõistmise alustest lähtuvalt on põhjendatud D.U-lt lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Lähtudes eeltoodust jätab kohus D.U kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 69 lg 3, § 224 lg 2, lg 3 p 2, KarS § 56 lg 1,

§ 120lg 1, § 132 p 1.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 4