KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.mai 2013.a Rapla Kohtuistungi aeg 21.mai 2013.a Kriminaalasja number 1-13-4676 Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Prokurör Milvi Pruus Kriminaalasi ja menetluse liik H.L-i süüdistusasi KarS § kokkuleppemenetluses (kiirmenetlus) Süüdistatav H.L, isikukood XXX , EV kodanik, emakeel eesti, keskharidusega, karistatud 11.jaanuaril 2010.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi vangistusega kaks
(2)kuud, mille kandmisest vabastati KarS § 74 lg. 1 kohaselt katseajaga, elukoht xxxxx maakond xxxxx xxxxxx xxxx Kohaldatud menetlusnormid KrMS §§ 248 lg 1 p 5, 256-1, 256-5 lg. 1 p. 2 ja lg. 2; 315, 318 lg 3 p 4 ning 319 lg 1 ja 2 424 järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada H.L kuriteos KarS § 424 järgi ja karistada teda vangistusega kuus
(6)kuud, millest seoses kahtlustatavana kinnipidamisega 19.-21.maini 2013.a. lugeda kolm
(3)päeva kantuks ja vangistuse kandmata osaks jääb viis
(5)kuud ja kakskümmend seitse
(27)päeva. Vangistust ei pöörata KarS § 74 lg. 1 kohaselt täies ulatuses täitmisele, kui H.L kaheksateist
(18)kuulise katseaja kestel ei pane toime tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg. 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid. H.L on katseajal kohustatud: elama kohtule avaldatud elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile, esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks Eesti territooriumi piires oma elukohast lahkumiseks taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa, taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks, taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast. Välja maksta Eesti Vabariigi eelarvest Eesti Advokatuuri kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Eve Jundase tasu kohtuistungist osavõtu eest 21.60 eurot. Välja mõista H.L-ilt riigi tuludesse 240 eurot sundraha ja 86.40 eurot kohtueelsest uurimisest ja kohtuistungist osa võtnud kaitsja töötasu hüvituseks. Sundraha ja kaitsja tasu on võimalik tasuda ositi vabatahtlikult kümne kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumist s.o. 24 eurot sundraha ja 8.64 eurot kaitsja tasu Rahandusministeeriumi kontole nr 333416110002 Danske Bank AS-i Eesti filiaalis, kontole nr 10220034796011 SEB Pank AS-is või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-is. Tasumisel märkida saajaks Rahandusministeerium, viitenumber 2800049696 ja selgituseks kohtuasja nr 1-13-4676. Esimese osamakse mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada viieteistkümne
(15)päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast maakohtu kaudu apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooni saab esitada kriminaalmenetluse normide rikkumise peale ja juhtudel, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, on ebaõigesti kvalifitseeritud või kui seadus ei näe süüks arvatud kuriteo eest ette kokku lepitud karistust. Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse ja kokkuleppe sisu H.L süüdistatakse selles, et ta 19.mail 2013.a kella 18.00 paiku juhtis Rapla maakonnas Kohila vallas Aespa k. aiandusühistu Avia krundi nr. 17 juures sõiduautot BMW registrimärgiga xxx xxx alkoholijoobe seisundis- tema poolt välja hingatud õhus leidus ühe liitri kohta 0,89 milligrammi alkoholi. H.L-i tegu on kvalifitseeritud KarS § 424 ette nähtud kuriteona. Süüdistatava, tema kaitsja vandeadvokaat Eve Jundase ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on karistuseks KarS § 424 järgi ette nähtud kuriteo toimepanemise eest vangistus kuus
(6)kuud, mida ei pöörata KarS § 74 lg. 1 kohaselt täitmisele kaheksateist
(18)kuulise katseajaga. Kohtu seisukoht Süüdistatav tunnistas end täielikult süüdi ja jäi kokkuleppe juurde. Prokurör ja kaitsja jäid samuti kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et enda süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on süüdistatava tõeline tahe ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Seepärast tuleb teha vastavalt kokkuleppele süüdimõistev otsus. Indrek Saar Kohtunik