Obsah (6)

§ 181§ 310§ 7§ 180§ 175§ 179

1-13-1123 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2013. a Haapsalu Kriminaalasja number 1-13-1123 (12257000150) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Ko

§ 181

lg 1 alusel jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud: - eksperdile makstud kulu 20 eurot; -ekspertiiside tasud 243,62 eurot; - kaitsjale makstud tasu 432,60 eurot. 9. TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldada V T OÜ tsiviilhagi ja mõista välja M.U-lt V T OÜ /arve 221041227375/ kasuks 1200 ( üks tuhat kakssada) eurot 30 senti. 10.

§ 310

lg 2 alusel jätta läbi vaatamata OÜ R LG tsiviilhagi õigusvastaselt tekitatud kahju 153 eurot 39 senti hüvitamiseks. Kannatanul on

§ 310lg 3 alusel õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul koht uotsuse kuulutamisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA M.U-le on süüks arvatud kaks KarS § 199 lg 2 järgi kvalifitseeritavat kuritegu – üks kuritegu on kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 ja teine KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 3 lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. KarS § 199 lg 2 p 4, 8 näeb kuriteona ette võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise (p 4) ning see on toime pandud sissetungimisega (p 8). I episood M.U süüdistatakse selles, et tema, olles Tallinna Linnakohtu 04.03.1998 ja 12.06.2000 otsustega karistatud varguste eest, tungis ajavahemikul 24-

1. november 2009 uste lõhkumise teel sisse Haapsalus Posti * asuvasse G kauplusesse ning varastas sealt viis ümara kaelusega meeste sviitrit hinnaga kokku 1650 krooni, s.o. 105.45 eurot, naiste kapuutsiga kampsuni hinnaga 690 krooni, s.o. 44.10 eurot, kaks jakki hinnaga kokku 1200 krooni, s.o. 76.69 eurot, kaks pikka 3 kapuutsiga jakki hinnaga kokku 1080 krooni, s.o. 69,02 eurot, ühe eest lahtise jaki hinnaga 540 krooni, s.o. 34,51 eurot ning 10 riidepuud hinnaga kokku 240 krooni, s.o. 15.35 eurot. Kokku tekitati kaupluse G omanikule R LG OÜ -le varaline kahju 345.12 eurot. Lõhkumisega tekitati kahju Posti 25 maja omanikule I K kokku 2013.22 eurot. Sellise tegevusega pani M.U varem varguse toime pannud isikuna sissetungimisega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o varguse, mis on kuriteona karistatav KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi. Kohtuistungil andis süüdistatav M.U ütlusi, et ei ole süüdistuses süüks arvatud kuritegu toime pannud. Kannatanu esindaja L G, kannatanu I K, tunnistaja T S ütlused tõendavad, et 24-25.11.2009 on süüdistuses märgitud kuritegu toime pandud, samuti kinnitavad nende ütlused kuriteoga tekitatud kahju. Samas ei sisalda eelnimetatud isikute ütlused infot selle kohta, kes nimetatud kuriteo toime panna võis. Prokurör leidis, et tõendiks, mille alusel sa ab väita, et M.U on selle kuriteo toime pannud, on sündmuskohalt vaatluse käigus leitud vereplekk, mis sisaldas DNA ekspertiisi akti kohaselt peamise DNA profiilina M.U DNA-d. Sündmuskoha vaatlusprotokolli /tl 38-55/ kohaselt on sündmuskoha vaatlust teostatud 25.11.2009, sündmuskoht asub Haapsalu linnas Posti
2. Vaatluse käigus on tuvastatud, e t tagauksest vasakule jääva akna uksepoolne välimine alumine klaas on purunenud (foto 5 tl 43). Purunenud aknaklaasi all trepi juures ääreplekil asetseb verekahtlusega vedeliku plekk (foto 7 tl 42). Vaadeldav verekahtlusega plekk võeti vatitampoonile, mis pakendati pappkarpi (pakend nr 1). Samuti võeti vaheukse tagaukse poole jäävalt ukselingilt vatitampooniga DNA proov, mis pakendati pappkarpi (pakend nr 2). Samuti võeti peasissepääsu vaheukse kõrvale jääva akna ees pildil asetsevalt valgusti lülitusnupult vatitampooniga DNA proov, mis pakendati pappkarpi (pakend nr 3). Võetud proovid võeti sündmuskohalt kaasa. Eelnimetatud kolm proovi on esitatud eksperdile DNA-ekspertiisi tegemiseks. Ekspert on ekspertiisiaktis nr GE-0165-10/0445 18.05.2010 andnud arvamuse /tl 62-63/: 1.Ääreplekilt (verekahtlane vedelik, proov nr 1) võetud proovist (sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd, proov B100250) saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil, milles tuli ilmsiks meespäritolu peamine DNA profiil. See peamine DNA profiil ei ole kokkulangev ühegi Riiklikus DNA registris eelnevalt talletatud DNA profiiliga. 2.Vaheukse välimiselt lingilt (pakend nr 2) võetud proovist (A100760) saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada isikult, kellelt pärineb proovist B100250 määratletud peamine DNA profiil, pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. 3.Lambi lülitilt (pakend nr 3 ) võetud proovist (proov A100761) saadi DNA analüüsil osaline segaprofiil. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi antud proovis sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. 09.10.2012 on koostatud DNA ekspertiisakt nr 12E-GE0986 /tl 56- 58/. Eksperdilt on küsitud kas ekspertiisakti nr GE-0165-10/0445 raames analüüsitud proovidest (B100250 ja A100760) määratletud DNA profiilid on seostatavad M.U võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Ekspert on andnud eksperdiarvamuse: M.U võrdlusprofiili ja eelnevalt kriminaalasja nr 09257000368 raames määratud DNA ekspertiisi (ekspertiisiakt nr GE-0165-10/0445) käigus võetud ja analüüsitud proovidest saadud DNA proovide alusel arvab, et 1.Ääreplekilt võetud proovist (verekahtlane vedelik; pakend nr 1, proov B100250) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev M.U võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. M.U -13 võrdlusproovist saadud DNA profiili esinemissagedus on 3,5x10 . Teiste sõnadega tähendab 4 see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 2,9x1012 inimese kohta. 2.Vaheukse välimiselt lingilt võetud proovist (pakend nr 2, proov A100760) sa adi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada M. U-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Eeltoodust nähtub, et sündmuskohalt ääreplekilt ja vaheukse välimiselt lingilt võetud proovidest saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Sündmuskohalt võetud proove on võrreldud M. U-lt võetud prooviga. Ääreplekilt võetud proovis tuvastatud segaprofiilis oli eristatav peamine DNA profiil, mis oli kokkulangev M.U võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga ning vaheukse välimiselt lingilt võetud proovis ei saa välistada M.U-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Eeltoodu tähendab, et sündmuskohalt leiti M.U DNA-d. Kaitsja leidis, et M. U DNA võis sündmuskohale sattuda seoses sellega, et M.U sai oma kodu lähedal võõrastelt isikutelt peksa, mille tagajärjel oli tema nägu verine. Tl 69 olevalt skeemilt nähtub, et kauplus G ja M.U elukoht asuvad tõepoolest lähestikku. M.U on kohtuistungil andnud ütlusi, et tema ei ole kunagi Posti * hoovis käinud. Samuti kinnitas kohtuistungil, et ta ei oska millegi muuga oma vere sattumist sündmuskohale seletada kui kaklusega, mis toimus umbes samas kohas, aga ei oska öelda, kas ka samal ajal. Selline külm aeg oli. Kodu poole minnes tekkis sõnavahetus kolme vene keelt kõneleva noormehe ja ühe neiuga, tema jäi kaotajaks pooleks. Sai päris kõvasti peksa ja oli päris verine. Seljas olnud nahktagi varrukas oli verest läbi imbunud, pidi tagi ära viskama. Politseile sellest sündmusest ei teatanud, sest tundis ka endal süüd selle intsidendi tekkimises. Oli alkoholi tarvitanud, aga mäletab kõike väga hästi, mäluauku ei olnud. Luumurde ega õmbluste vajadust ei olnud, seetõttu ei pöördunud ka arsti poole. Politsei otsis kodu ja kõrvalhooned ka läbi, mingeid kampsuneid ei leidnud. Tunnistaja M P andis kohtus ütlusi, et elasid 2009.aastal *, Posti * käsitöö kauplus on elukoha lähedal, kuskil 100 -200 meetrit. On meeles juhtum, kui elukaaslane M.U tuli koju verisena, nägu oli verine, huul lõhki, vigastused näo piirkonnas. Käevigastusi ei mäleta. Täpset aega ei mäleta, võis olla sügis -talvine aeg. M.U selgitas, et oli kakelnud kodu lähedal tänaval. M. U oli alkoholi tarvitanud. Kodus võõraid kampsuneid näinud ei ole. Ekspert R S andis kohtus ekspertiisakti selgitamiseks ütlusi, et segaproov tekib näiteks kui kaks isikut on ühte kohta katsunud. Segaproov võib tekkida ka näiteks käte väänamisel, nahakoed segunevad ja nii võib väänaja käelt saada ka kannatanu DNA. Sellisel viisil tekkinud kahe inimese segunev DNA aine võib kanduda üle kolmandale objektile – selle jaoks on olemas ka spetsiaalne mõiste – sekundaarne ülekanne. Kohus leiab, et eksperdi selgitus ekspertiisiakti kohta ei välista võimalust, et M. U DNA on sündmuskohale sattunud sekundaarse ülekandega. Prokurör leidis, et M.U versioon ei ole eluliselt usutav. Kohus leiab, et prokurör poolt tõenditele antud hinnangud ei tekita tõendite kogumit, mis kinnitaks kuriteo toimepanemist M.U poolt. Kohus leiab, et asjaolu, et M. U ei pöördunud arsti poole ja ei teatanud politseile sellest, et ta sai peksa, ei muuda tema ütlus automaatselt ebausaldusväärseks. Kellelgi ei ole kohustust arsti ja politsei poole pöörduda. Kohtule esitatud tõenditega /tl 72 -74, 77, 79/ on tõendatud, et M.U pole pöördunud arsti ega politsei poole ja talle pole seoses Posti tänaval peksa saamisega makstud haigushüvitist. M.U on selliseid asjaolusid ka ise kinnitanud ja selgitanud, miks ta nii tegi. Lisaks näitab tl 78 olev õiend, et M. U ei olnud 24-25.11.2009 haigekassa poolt kindlustatud. Kohus ei nõustu prokuröri seisukohaga, et tõenäoliselt on vereplekk sattunud sündmuskohale hoonesse sissetungimise käigus lõhutud aknaga seoses. Sellist seisukohta ei kinnita sündmuskoha vaatlusprotokoll – vaatlusprotokollist ei ole näha, et verd oleks leitud kas lõhutud aknalt või 5 klaasikildudelt, mis annaks võimaluse sündmuskohal olevat vereplekki tõsikindlalt seostada akna lõhkumisega. Samuti leiab kohus, et hiljem sündmuskohal tunnistaja L.G poolt leitud vereplekki ei saa seostada sündmuskohal akna lõhkumisega, sellise seose kohta ei ole esitatud ühtki tõendit. Prokurör oli seisukohal, et kuna vereplekk oli selline, mis tekib vedeliku tilkumisel, siis oleks äärmiselt ebatõenäoline, et see oleks saanud sinna sattuda M.U-lt teiste isikute kaudu. Samuti peab prokurör äärmiselt ebatõenäoliseks, et isikud, kes M. U peksid, panid kohe peale seda toime uue, hoopis teise kuriteo. Kohus leiab, et eelpooltoodud prokuröri seisukohad on vaid oletused, arvamused, mille toetuseks ei ole kohtule esitatud ühtki tõendit. Prokurör leidis, et M. U ja tunnistaja M.P ütlused selle kohta, et ta sai millalgi kodu juures peksa, ei välista süüdistatav poolt kuriteo toimepanemist, sest nad isegi täpselt ei tea, millal see peksa saamine toimus. Kohus nõustub eelnimetatud tõendite osas kaitsja arvamusega, et ei M. U-le ega M.P`le ei saa ette heita, et nad täpselt ei mäleta aega, millal M. U peksa sai. Kuriteosündmus toimus 24-25.11.
3. Oktoobris 2012 on läbi DNA -ekspertiisi seostatud M.U selle sündmusega. See tähendab, et nii M.U kui tunnistaja ülekuulamine selle kuriteoga seoses sai toimuda kõige varem kolm aas tat peale kuriteosündmust. Kohus leiab, et nii pika ajavahemiku möödudes olukorras, kus isik ei tea, et tal on mingeid konkreetseid sündmusi vaja meeles pidada, on usutav, et sündmuste täpset aega ei mäletata. Peksa saamise aja täpset mittemäletamist M.U poolt saab seletada ka sellega, et ta leidis end selles sündmuses ka ise süüdi olevat ja seeläbi luges sündmuse lõppenuks enda puhtaks pesemisega. Pigem oleks ebausutav see, kui isik täpselt mäletaks sündmust kolme aasta möödumisel. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditest ei saa tähelepanuta jätta seda, et sündmuskohalt leitud ja analüüsitud proovid, milledes tuvastati ka M.U DNA olemasolu, olid segaproovid. See tähendab, et nendes proovides leidus ka teis(t)e isiku(te) DNA-d. Kohus leiab, et just see asjaolu ja eksperdi kinnitus, et sekundaarne ülekanne on võimalik, loovad võimaluse, et M.U DNA on sündmuskohale sattunud teise isiku kaudu. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kuigi sündmuskohalt võetud proovides leidus M.U DNA, ei ole kohtule esitatud tõenditega tõendamist leidnud, et M.U ise sündmuskohal viibis ja kuriteo toime pani. Eksperdiarvamus, et sündmuskohalt leitud proovid olid segaproovid ja eksperdi antud ütlus, et DNA võib sündmuskohale jääda ka sekundaarse ülekande kaud u, jätavad võimaluse, et M. U e i viibinud sündmuskohal. Kuna kohtule e sitatud tõenditega ei ole võimalik kindlaks teha, kas M. U DNA on sündmuskohale jäetud M.U poolt või sattunud sinna sekundaarse ülekandega, siis kõrvaldamata kahtlus tuleb

§ 7lg 3 alusel tõlgendada süüdistatava M.U kasuks.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtu s ei ole tõendamist leidnud, et M.U oleks toime pannud talle süüdistuses süüks arvatava kuriteo. Seega tuleb M.U süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi õigeks mõista. Kuriteoga tekitatud kahju ja tsiviilhagi Koos süüdistusaktiga on kohtusse saabunud kannatanu OÜ R LG tsiviilhagi /tl 6/, milles taotletakse õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist, mis on tekkinud ajavahemikus 24-25.11.2009 uste lõhkumise teel sisse tungimisega Haapsalu linnas Posti* asuvasse OÜ R LG kuuluvasse kauplusesse G, kust varastati kaupu koguväärtuses 345,12 eurot. Ergo Kindlustuse poolt on OÜ-le R LG hüvitatud kahju summas 153,39 eurot. OÜ R LG on hüvitamata kahju summas 191,73 eurot.

§ 310

lg 2 sätestab, et kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. Kuna kohus mõistab M.U 24 -25.11.2009 toimunud kauplusega G seotud kuriteoepisoodis õigeks, tuleb OÜ R LG tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Vastavalt

§ 310lg 3 on kannatanul õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

II episood M.U süüdistatakse selles, et tema võttis varem vargusi toime pannud isikuna

1. juuli 6 2012 öösel kella 05.00-06.00 vahel Haapsalus Holmi * asuvast V Tkassast ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära V T OÜ-le kuuluva sularaha 1244.30 eurot. Sellise tegevusega pani M.U varem varguse toime pannud isikuna toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o varguse, mis on kuriteona karistatav KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. M.U tunnistas end selle kuriteo toimepanemises kohtus süüdi ja andis ütlusi, et sel päeval oli V T kliendina. Oli eelnevalt olnud V T vanemklienditeenindaja ja juhataja. Juhatajaks oleku ajal, kui oli töövõimetuslehel, tekkis omanikuga vaidlus töötasu üle. Kuigi täitis ka haiguslehel olles tööülesandeid, talla tehtud töö eest tasu ei makstud. Vaidlus töötasu üle ja pettumus võisid ajendada sel õhtul mõtlematule teole. Kahetseb oma tegu ja eriti seepärast, et tekitas klienditeenindaja K M`ile suure šoki. On nõus tekitatud kahju hüvitama. Tunnistaja K M`i ütlused kinnitavad M.U poolt kuriteo toimepanemist. K.M kinnitas, et 01.07.2012 öösel oli V T tööl klienditeenindajana, kella kuue paiku hommikul teenindas tema inimesi üksinda kassa taga. Seda, et kassast on raha kadunud, avastasid 01.07 klienditeenindajad S ja T. Tema tegi kassaruande ja luges raha üle, puudu oli 1244 eurot 30 senti. Koostas selle kohta ka kassatšeki /tl 84/. Võeti 50 -euroseid, turvalindilt on näha, et sente ei võetud, puudujääk on selline, kuna kassas oli mõne eurone ülejääk, võeti 1250 eurot 50-eurostes. Turvasalvestuselt /tl 85-89/ on näha, et need rahatähed võttis M. U kuskil kell 5.
2. Turvalindi kohaselt keegi peale tema ja M.U kassat ei avanud. Kassaaparaadi sahtlites rahatähed olid eraldi sahtlites, 50-eurosed vasakul ja paremale poole läksid järjest väiksemaks. 30–nda õhtul nägi M. U V T külastajana, leti taga teda ei näinud. M. U oli sel õhtul üle keskmise alkoholijoobes. M.U töötas varasemalt V T, oli ka juhtaja. Tunnistaja K.M ütlustega on kokkulangevad ka tl 85-89 oleva asitõendi CD salvestuse vaatlusprotokollis kirjeldatud sündmused, mille kohaselt 01.07.2012 kella 05.43 suundub Veskiviigi baarileti taha meesterahvas, kes hakkab klienti teenindama. Baarileti taga olev mees avab kassasahtli, muuhulgas vaatab kassasahtli vasakul pool olevasse sahtlivahesse nagu lugedes, mis seal on ja võtab sealt samast sahtlivahest ühe nutsaku. Võtab nutsaku õlemasse kätte nagu lugedes tema käes olevaid paberilipakuid. Paberilipakud on kirjut tooni, sarnanevad rahatähtedele. Isik võtab nutsaku pealmised paberilipakud ühte kätte, alumised paberilipakud, mis on valget tooni, paneb kassasse tagasi samasse kohta, kust nutsaku võttis. Ülejäänud nutsakut sahtlisse tagasi ei pane. Tl 80-83 on sündmuskoha V T Holmi 14 vaatlusprotokoll, millelt nähtub teenindusleti ja kassaaparaadi asukoht. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad kokkulangevalt M.U poolt süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemist. Kuriteoga tekitatud kahju ja tsiviilhagi Koos süüdistusaktiga on kohtusse saabunud kannatanu V T OÜ tsiviilhagi /tl 5/, milles taotletakse õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist, mis on tekkinud seoses sellega, et 01.07.2012 kella 05.40 ajal varastati Haapsalu H * asuvast veskiviigi T kassast sularaha 1244,30 eurot. Vargusega tekitati V TOÜ-le kahju 1244,30 eurot. Tl 104-105 olevas kirjas on V T tsiviilhagi täpsustus. Selle kohaselt on 24.09.2012 tasutud kannatanu pangakontole M.P poolt 44 eurot märksõnaga „M. U , raha osaline tagastus“. Tl 106 on koopia maksekorraldusest, mille kohaselt 24.09.2012 on M.P arvelt tasutud V T 44 eurot, selgitusega „M.U , raha osaline tagastus“. M.U ei vaielnud esitatud tsiviilhagile vastu ja kinnitas, et on nõus hüvitamata kahju hüvitama Kannatanu V T OÜ esindaja R R -K kinnitas kohtuistungil, et jääb tsiviilhagis esitatud nõude 1200 eurot 30 senti juurde ja nõuab selle hüvitamist M.U poolt. Kohus leiab, et V T OÜ tsiviilhagi tuleb rahuldada ja kannatanule kuriteoga tekitatud hüvitamata kahju 1200 eurot 30 senti tuleb M. U-lt TsMS § 440 lg alusel kannatanu kasuks välja mõista. Kohus leiab, et M.U pani talle süüks arvatava teo toime otsese tahtlusega. Kohus leiab, et M.U 7 poolt öeldu, et solvumise tagajärjel pani sellise teo toime, näitab, et ta sai aru, et kassas on võõras raha, ta ei tohi seda võtta, kuid ta ikkagi võttis raha. Prokurör leidis, et M.U on KarS § 199 lg 2 p 4 sätestatud isikuks, sest korduvuse annab 2425.11.2009 kauplusest G toime pandud vargus. Kuna kohus mõistab M.U talle süüks arvatud kauplest G toimepandud varguses õigeks , siis M.U ei olnud 01.07.2012 KarS § 199 lg 2 p 4 sätestatud isikuks ja süüdistusest tuleb välja jätta Kars § 199 lg 2 p
3. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et M.U on toime pannud süüdistuse kirjeldatud teo (välja jättes, et ta on isik, kes on varem varguse toime pannud), mis vastab KarS § 199 lg 1 sätestatud süüteokoosseisule. Teo õigusvastasus. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
4. peatükis
5. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks M.U süü temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et M.U on toime pannud KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja ta tuleb süüdi mõista. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada. KarS § 199 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest. K aristamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud. Kohus leiab, et M.U süü ei ole suur, kuigi tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Kuna kahju on osaliselt hüvitatud, esineb KarS § 57 lg 1 p 2 sätestatud karistust kergendav asjaolu kahju osaline vabatahtlik hüvitamine. Karistust kergendava ks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 alusel on ka süü tunnistamine ja kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 8-9 on karistusregistri teatis, mille kohaselt M.U on karistatud kriminaalkorras ühel korral 10.09.2010 KarS § 424 järgi. Tegemist on teiseliigilise kuriteoga. M.U andis kohtus ütlusi, et elab ja töötab käesoleval ajal Helsingis, on sinna kolinud kogu perega ja tegeleb seal elu sisseseadmisega. Viimasest, 2010.a kohtuotsusest tegi järeldused, karistus on kantud, tegi juhiload ja ei tule mõttesse purjus peaga rooli istuda. Kohus leiab, et asjaolu, et M.U on eelnevalt karistatud teiseliigilise kuriteo eest, ei oma käeolevas kriminaalasjas karistamise puhul tähtsust, sest ei näita, et M.U oleks isikuks, kelle puhul oleks kuritegelik käitumine kujunenud elustiiliks. Kohus leiab, et uute kuritegude toimepanemise oht M.U puhul ei ole suur. Õiguskorra kaitsmise huvid ei suurenda mõistetavat karistust, sest teo ebaõiglus ei kajastu ühiskonnas laiemalt, tegu o li kannatanu ja süüdistatav a puhul eelneva tööalase suhtega, mille st tekkinud solvumise tõttu M.U pani toime kuriteo. Kohus leiab, et eelpool on ilmnenud alljärgnevad asjaolud. M.U süü ei ole suur. Esinevad karistust kergendavad asjaolud – süü tunnistamine ja kahetsus, kahju osaline vabatahtlik hüvitamine. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. M.U puhul ei ole uue kuriteo toimepanemise oht suur. M.U töötab, tal on * ja ülalpidamisel *. Kohus leiab, et eelkirjeldatud asjaolud võimaldaksid M. U karistada kergema karistusega s.o rahalise karistusega. Samas leiab kohus, et M.U pani kuriteo toime solvumise tõttu ettevõtte omaniku peale, sest ta ei suutnud tekkinud rahalisi vaidlusi lahendada seaduslikul viisil. Samuti tuleb 8 arvestada, et süüdimõistmisega kaasneb nii menetluskulude tasumine riigile kui kannatanule kahju hüvitamise kohustus. See aga tähendab, et M.U tekib seoses kohtuotsusega rahalisi kohustusi ja koostoimes rahalise karistusega võib see takistad M.U resotsialiseerumist. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et M.U tuleb karistada vangistusega, kuid seda karistuse miinimummäära lähedases määras. Kohus leiab, et M.U on isikuks, kes on võimalik vabastada vangistuse kandmiselt KarS § 73 alusel tingimuslikult 3- aastase katseajaga. Kohus leiab, et M.U suhtes ei ole vaja tema allutamine käitumiskontrollile, kuna kohtuistungil ilmnes, et ta on oma eluga edasi läinud, tal on töökoht, ta on asunud koos perega Soome elama, ta on aru saanud, et käitus valesti. TÕKEND M.U on kahtlustatavana kinni peetud 10.09.2012 kell 10.00-16.30 /tl 66-68/ s.o 1 päev, mis tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. M.U suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 12/, mis tuleb tühistada. ASITÕEND Kohtule asitõendeid esitatud ei ole. MENETLUSKULUD Vastavalt

§ 180

lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ja

§ 181lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik.

Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: 1 .

§ 175

lg 1 p 4 alusel - määratud kaitsjale advokaat P.Rajavere`le makstud tasu – 115,20 eurot /tl 26-28/, 76,80 eurot /tl 101-103/, 345,60 eurot /tl 122-124/, kokku 537,60 eurot. Kaitsja avaldas kohtuistungil, et kaitsjale makstud tasust 4/5 on seotud 24-25.11.2009 järgse süüdistusega, Veskiviigi Trahteri episoodi puhul tegemist lihtmenetluse asjaga, mille puhul olnuks tasuks tasu 3 ajapunkti eest – toimikuga tutvumine, läbirääkimised ja kohtuistung s.o kokku 3x18eurot, koos käibemaksuga 64,80 eurot. Lähtudes eeltoodust kaitsja leidis, et M.U-lt tuleks kaitsjatasuna välja mõista 1/5 makstud tasust, ülejäänud tasu tuleb jätta riigi kanda. Kohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud, sest on selge, et kaitsja teab, milline oli tööaja jaotus erinevate süüdistustega tegelemiseks ja kaitsja taotlus tundub kohtule ka usutav. Kohus jätab

§ 181

lg 1 alusel riigi kanda kaitsjatasu 432,60 eurot ning

§ 180lg 1 alusel mõistab M.U-lt kaitsjatasuna välja 105 eurot.

2.

§ 175

lg 1 p 9 alusel – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha , mis vastavalt

§ 179

lg 1 p 2 on tei se astme kuriteo puhul 1,5 palga alammäära, mis on 1,5x320= 480 eurot. Sundraha tuleb M.U-lt välja mõista. 3.

§ 175

lg 1 p 5 alusel on kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu ja käesolevas kriminaalasjas on see advokaat P.Rajavere`le toimikust koopiate tegemise kulu 45 senti /tl 100/. Kaitsjale P.Rajavere toimikus koopia tegemise kulu tuleb M.U-lt välja mõista, kuna koopia on esitatud CD-plaadil ja koopiate tegemise kulu ei sõltu kuriteo episoodide arvust ja toimiku mahust. 4.

§ 175

lg 1 p 2 kohaselt on menetluskulu eksperdile makstud kulud ja käesolevas kriminaalasjas on see ekspert R.S`le makstud sõidukulu 20 eurot /tl 119-120/. Eksperdile makstud kulu 20 eurot tuleb

§ 181

lg 1 alusel jätta riigi kanda, kuna ekspert andis ütlusi episoodis, milles kohus süüdistatava õigeks mõistab. 5.

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt ekspertiisikulu, milledeks käesolevas kriminaalasjas on: 5.1.DNA-ekspetiisi (akt nr 12E-GE0986 09.10.2012) maksumus 57 eurot /tl 61/; 5.2.DNA-ekspertiisi (akt nr GE-0165-10/0445 18.05.2010) maksumus 2920 krooni /tl 65/ s.o 186,62 eurot. Kokku ekspertiiside tasud 243,62 eurot, millise kulu kohus

§ 181

lg 1 alusel jätab riigi kanda, kuna ekspertiisid on teostatud episoodis, milles kohus süüdistatava õigeks mõistab. 9 Piia Jaaksoo Kohtunik