lg 2 alusel teatab maakohus U.B’le, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.
lg 3 kohaselt loetakse aresti kandmise alguseks U.B arestimajja saabumise aeg.
lg 4 kohaselt, kui süüdlane ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist. Määruse väljatrükk saata täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnale ja teadmiseks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. 1 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja erakorralise ettekande sisu Viru Maakohtu 04.04.2019 määrusega väärteoasjas nr 4-19-1185 rahuldati Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna taotlus 26.02.2019 ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse xxxx K M 05.10.2015 otsusega väärteoasjas nr: 2590,15,003357 U.B-le 1 lg 1 alusel karistuseks määratud rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses, s.o NPALS § 15 120 eurot maksmata jääk summas 45,80 eurot asendati 1 päevase arestiga. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada U.B-le mõistetud arest 5 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 23.04.2019. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse nooremametnikult Inge Lippasaarelt saabus kohtule 21.06.2019 erakorraline ettekanne U.B-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Erakorraline ettekanne on esitatud põhjusel, et U.B ei ole talle määratud 5 üldkasuliku töö tunnist sooritanud ühtegi tundi. Kriminaalhooldusaluse kirjalikku seletust ei ole olnud võimalik võtta, sest hooldusalune ei ole ilmunud vastuvõtule. Esmakohtumine toimus 02.05.2019, mil isikule tutvustati tema õigused ja kohustused üldkasuliku töö tegemisel. U.B ei sooritanud tähtajaks talle määratud tunde. Ajakava muudeti 2 korral, kokkulepetest U.B kinni ei pidanud. Tõendeid takistavate asjaolude kohta ei ole. Tööandja kinnitas, et U.B ei ole talle määratud üldkasuliku töö tunde sooritanud. Eeltoodu alusel ja juhindudes
S § 69 lg 6 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata täitmisele Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 04.04.2019 määrusega väärteoasjas nr 4-19-1185 U.B-le mõistetud karistus. Kriminaalhooldusametnik Ege Mund jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde karistus täitmisele pöörata. Kriminaalhooldusalune U.B kinnitas kohtuistungil, et erakorralises ettekandes toodu vastab osaliselt tõele. Esimesel korral ei saanud ta üldkasuliku töö tunde teha, sest tööandja läks puhkusele ja teisel korral pidi tema minema Soome tööle (sõbrale appi). U.B tunnistas, et hiljem ta ametnikuga enam üldkasuliku töö tegemise osas ühendust ei võtnud. Kohtumääruse põhjendused
lg 1 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdlasele kohtuotsusega mõistetud aresti täitmisele pööramise karistusseadustiku § 69 lõike 6 järgi otsustab süüdlase elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul. 2 KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Küsimuse lahendamisel, kas pöörata arest kohesele täitmisele või kasutada rikkumisele reageerimisele leebemaid meetmeid, tuleb arvestada toimepandud rikkumise raskust ja süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus). Kohus leiab, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse nooremametniku Inge Lippasaare erakorraline ettekanne U.B-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest U.B on hoidunud kõrvale talle määratud üldkasuliku töö tundide sooritamisest. U.B ei pidanud kinni kokkuleppest sooritada üldkasulik töö muudetud ajakava kohaselt, vaid otsustas selle asemel minna Soome tööle (sõbrale appi). Hiljem ametnik temaga enam kontakti ei saanud, ka U.B ise ei pöördunud üldkasuliku töö tegemise asjus ametniku poole. Talle määratud 5 üldkasuliku töö tunnist ei ole U.B sooritanud mitte ühtegi tundi. Kohus leiab, et U.B on teadlikult ja tahtlikult hoidunud kõrvale talle määratud üldkasuliku töö tundide sooritamisest, kuivõrd ta oli teadlik Viru Maakohtu 04.04.2019 määrusest, millega talle asenduskaristusena mõistetud arest asendati üldkasuliku tööga ning mis tal tuli sooritada kohtumääruse jõustumisest 2 kuu jooksul, s.o 23.04.201923.06.2019. Ühtegi objektiivset asjaolu, mis kuidagi võiks U.B käitumist õigustada, kohus erakorralist ettekannet läbi vaadates ei leidnud. Kuna arest asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul, siis üldkasuliku töö tegemiseks 04.04.2019 Viru Maakohtule vastavat nõusolekut andes pidi U.B arvestama sellega, et aresti üldkasuliku tööga asendamise korral tuleb üldkasuliku töö tunnid sooritada kohtumääruses toodud tähtaja jooksul. Kohus lähtus eeltoodust ja juhindus
S § 69 lg 6. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.