lg 4 kohaselt, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. KrMS § 42 8 lg 1 kohaselt kui süüdismõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdismõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Lõike 2 kohaselt otsustab mainitud küsimuse süüdismõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. S.E mõisteti süüdi Viru Maakohtu 07.04.2011 kohtuotsusega nr 1-11-1673 ja tunnistati süüdi
järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust.
järgi tunnistati süüdi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.
lg1 järgi mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta 6 kuud van gistust.
lg3 alusel mõisteti karistus tingimisi 2 aastase katseajaga.
S.E eiras registreerimisnõuet ja rikkus lisakohustust-mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldusametnik koostas 25.07.2012 erakorralise ettekande nr. 44073 ettepanekuga pöörata karistust täitmisele. 09.08.2012 Viru Maakohtu kohtumäärusega pöörati täitmisele S.E suhtes kandmata karistus Viru Maakohtu 07.04.2011 otsuse järgi 1 aasta 6 kuud vangistust, mis vastavalt
Üldkasulik töö sooritada 2 aasta jooksul. S.E on talle täitmiseks määratud üldkasulikust tööst sooritanud käesolevaks ajaks 350 tundi ja tegemata on 740 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise kohta oli 23.01.2013 koostatud rikkumise fikseermise akt ja tehtud esimene kirjalik hoiatus. S.E on järjekordselt rikkunud kohustust-mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Politsei-ja Piirivalveametist saadud vastusest järelepärimisele 14.01.2013, seoses kriminaalhoolduse teostamisega, selgus, et S.E suhtes 24.12.2012 oli alustatud kriminaalasi nr 12240105950
ja
tunnustel, selles, et S.E juhtis 24.12.2012 kella 14:40 paiku Ida-Virumaal Kohtla- Järve Ahtme linnaosas xxx garaaži juures mootorsõidukit xxx reg. nr xxx ning kellel alkomeetriga tuvastati väljahingatavas õhus 0,92 mg/l . S.E selgitas kohtus, et ta on nõus kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldamata. rikkumisega, kuid palub jätta Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralise ettekande juurde, seletades, et ettekandes toodud S.E poolt sooritatud ÜKT tunnile tulevad juurde veel 70 tundi, seega on S. E poolt on ära tehtud 420 tundi ning tegemata 670 tundi. Tutvunud toimikuga, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Mat erjalidest nähtub, et 05.09.2012 tutvustati süüdismõistetule õigusi ja kohustusi ning nende rik kumise tagajärgi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga. S. E kinnitas oma allkirjaga, et on õiguste ja kohustustega tutvunud, need on talle arusaadavad. Registreerimislehest (lk 121) on näha, et S. E on registreerimisel käinud eba korrapäraselt. 28.09.2012 antud kirjalikus seletuses (lk 133) S.E selgitab, et 20-21.09.2012 ei käinud ta üldkasulikku tööd tegemas, kuna käis Peipsi ääres seenel. Ta helistas ja teavitas sellest. 24.09.2012 oli ta haige, millest ta teavitas ametnikku. Seega ei täitnud S. E üldkasuliku töö kohustust. 14.01.2013 antud seletuses (lk 142) selgitab S.E , et 24.12.2012 sõitus ta alkoholijoobeseisundis autoga. Politsei pidas ta kinni ja paigutas arestimajja. 23.01.2013 rikkumise fikseerimise aktis kirjutab S.E , et ei käinud üldkasulikku tööd sooritamas 16.01.2013-21.01.2013, sest olin nendel päevadel Peipsi järve ääres kalal. Helistada kriminaalhooldusametnikule ei saanud, sest levi ei olnud. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et süüdimõistetu ei suhtu üldkasuliku töö tegemisse, kriminaalhooldusesse ja kohustust e täitmisesse kogu tõsidusega. Katseaeg lõpeb alles augustis 2014 ja kohtul ei ole veendumust, et süüdimõistetu suudab edaspidi hoiduda alkoholi tarbimisest ning suudab ära teha üldkasuliku töö tunnid. Kriminaalhooldus S.E suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi . Süüdimõistetu rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Seega S.E ei ole asunud paranemise teele ja tema karistuse asendamine ei ole täitnud eesmärki. Seetõ ttu tuleb tunnistada kriminaalhoolduse läbiviimine ebaõnnestunuks ja see on süüdimõistetu süü l. Vangistuse asendamine üldkasuliku tööga kuulub tühistamisele ning S.E tuleb saata karistust kandma. Juhindudes KrMS § 432 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Ando Pajo taotlus S.E-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada. Pöörata S.E suhtes Viru Maakohtu 09.08.2012 kohtumäär usega täitmisele pööratud kartistus 1 aasta 6 kuud vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 1090 tundi 2 aasta jooksul, täitmisele.
7 kuud vangistust, kandmisele kuulub 11 (üksteist) kuud vangistust. Saata S.E kandma karistust. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus S. E-le kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks S.E vanglasse saabumise aeg. Kui S.E ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kohtunik Larissa Prokopenko
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.