Väärteoasi nr 4-18-1956 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtuistungisekretär Kohtunik Ülle Raag Margit Veike Kohtuotsuse tegemise aeg ja 01. oktoobril 2018, Jõgeva

§ 224lg.3 p.1 järgi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks.

Muus osas jätta otsus muutmata. H.F kaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kohtuvälise menetleja kanda. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Sellisel juhul on kohtuotsus kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 22.oktoobril 2018.a. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 22.oktoobrist 2018. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui trahvi tasumise tähtaeg on möödunud ja rahatrahvi ei ole täies ulatuses tasutud või kui kassatsiooni ei ole esitatud. Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse liiklusväärtegude menetlusgrupi väärteomenetleja xxxxxxxxxxxxxxx on koostanud 16.03.2018.a. otsuse (tl. 11-12) väärteoasjas nr 2780,18,001724, mis seisneb selles, et: 18.02.2018 kell 03:19 ajal juhtis H.F Jõgeva vallas Painkülas Tartu-Jõgeva- Aravete maantee 40 kilomeetril mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,72 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,77mg/l +/-0,05mg/l. Sellega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg.3 sätteid ja pani toime väärteo- lubatud alkoholipiirmäära ületamine, mis on väärteona kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 224 lg.2 järgi. 18.02.2018.a koostas patrullpolitseinik xxxxxxxxxxxxxxxväärteoprotokolli AB 1483921 (tl. 13). Väärteo kvalifikatsioon tuleneb liiklusseaduse (edaspidi

) § 224 lg. 2. H.F rikkus

§ 69lg. 3. Kohtuväline menetleja, juhindudes Kar

S § 56 lg. 1, määras H.F-ile karistuseks

§ 224lg.

2 alusel rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses, s.o. 800 eurot ja

§ 224lg.3 p.1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks.

H.F kaebus H.F on esitanud 12.04.2018.a. Tartu Maakohtule kaebuse väärteoasjas nr. 2780,17,001724 tehtud otsuse peale (tl. 1). Menetlusalune isik avaldas, et ta ei vaidlusta toimepandud rikkumist ja kahetseb juhtunut. Kaebaja vaidlustab otsuse talle karistuse määramise kohta, leides, et mõistetud karistus on liialt karm. Mõistetud karistus paneb kaebaja pere väga raskesse olukorda. H.F elab Jõgeval, kuid töötab Tartus. Tema tööajagraafik on kell 6-14.30 ja 15.00-22.

1. Ühistranspordiga ei ole võimalik töö käia. Menetlusalusel isikul on neli ülalpeetavat last ja töö kaotus mõjuks väga tugevalt. H.F on ise xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja uue töökoha leidmine ei ole lihtne. Menetlusalune isik palub jätta talle alles juhtimisõigus ja karistada teda trahviga maksimummääras. Määratava trahvi tasumise palub ajatada ühe aasta peale. Menetluse käik 27.04.
2. a. kohtumäärusega võttis kohus esitatud kaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas menetlusse (tl.20). Määrusega 18.06.2018 jättis kohus kaebuse läbi vaatamata. Tartu Ringkonnakohus määrusega 2.02.2018 saatis väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kohus teises koosseisus määrusega 29.08.2018 võttis kaebuse oma menetlusse ja küsis vastuse kohtuväliselt menetlejalt. H.F kaitsja määruskaebuse koostamisel vandeadvokaat R.Napa teatas edasise kaitsekokkuleppe puudumisest (tl.45). 2 H.F avaldas soovi asja läbivaatamiseks ja osalemiseks kohtuistungil (tl.48). Kohtuväline menetleja esitas 12.09.
3. a. kohtule kirjaliku seisukoha H.F väärteoasjas nr. 2780,18,001724, milles palus jätta tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata (tl. 50-51). Kohtuväline menetleja, tutvunud kaebaja esitatud kaebusega kohtule, tutvunud asja materjalidega ning uurinud ja vaadanud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks ja kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Oma kirjalikus seisukohas märgib kohtuväline menetleja, et tõendatud on ja menetlusaluse isiku poolt on õigeks võetud sõiduki juhtimine otsuses märgitud ajal ja kohas isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0.72mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on kindlaks tehtud tõendusliku alkomeetriga, pädeva mõõtja poolt, kasutades taadeldud mõõtevahendit ja järgides mõõtemetoodikat. Menetlusalune isik on kirjutanud ise seletuse väärteoprotokollile, s.h. kahetsenud rikkumist, menetlusaluse isiku süü on tõendatud. Enne otsuse tegemist arvestas kohtuväline menetleja H.F karistusregistri õiendist nähtuvaga- isikut on varem joobes juhtimise eest karistatud kahel korral, s.h. kriminaalkorras ja juhtimisõiguse äravõtmisega üheks aastaks. Seega on isikul olemas varasem kogemus karistusest, kuid ta ei ole sellest järeldusi teinud ja karistused ei ole vajalikku mõju avaldanud. H.F 18.02.2018 tuvastatud joove on ligilähedane sellisele joobeseisundile, milles esinevad KrS § 424 järgi kvalifitseeritavad kuriteo tunnused. Senise karistuspraktika kohaselt kohaldatakse sellisele isikule üldjuhul lisakaristust ja selle saab jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Käesolevas asjas selliseid erandlikke asjaolusid ei esine, s.h. ei esine asjaolusid, mis välistaksid mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise. Kohtuväline menetleja on karistuse valikul arvestanud H.F kahetsust, ag aka seda, et tegemist on tahtlikult toimepandud süüteoga ja enamohtliku väärteoga, millega seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Juhtimisõigus ei ole isiku võõrandamatu õigus ja juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks on kohtuvälise menetleja hinnangul piisav aeg, et hinnata ümber oma hoiakud ja seejärel naasta liiklusesse ohutu ja viisaka juhina. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohaldatud karistus – rahatrahv 800 eurot ja juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks on vastavuses menetlusaluse isiku süü suurusega ja karistuse eesmärgiga. Palub jätta asjas tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja esitab täiendavad tõendid- tõendusliku alkomeetri taaatlustunnistuse (tl.52) ja H.F kohta tehtud kohtuotsuse 25.05.2015 kriminaalasjas nr . 1-15-
4. Kohus pidas asjas kohtuistungi 01.10.2018.a., kuulas ära menetlusaluse isiku, tunnistaja ja uuris kirjalikke tõendeid. Pooled jäid oma varasemate seisukohtade juurde. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ning on H.F-ile inkrimineeritav. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja poolt 16.03.2018.a. väärteoasjas nr. 2780,18,001724 tehtud otsus tuleb tühistada osaliselt- mõistetud lisakaristuse kestuse osas ja teha selles osas uus otsus, H.F kaebus rahuldada osaliselt. Väärteo asjaolud, poolte esitatud seisukohad on toodud eelpool. H.F kaebuses ega kohtuistungil ei vaidlusta rikkumist, toimepandud tegu ega selle kvalifikatsiooni. Tulenevalt VTMS § 123 lg. 2 a 3 Kohus leiab, et käesolevalt tuleb käsitleda väärteoasja lahendamisel kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid täies ulatuses. Antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Kohus kontrollib asetleidnud väärteo osas kindlakstehtut VTMS § 133 sätete alusel. Kohus peab esmalt tegema kindlaks faktilised asjaolud ehk mis aset leidis. Vaidlust ei ole sündmuse toimumise aja ja koha osas. Nii menetlusaluse isiku kui ka tunnistaja ütlustega on tuvastatud, et H.F peatati 18.02.2018.a. Tartu- Jõgeva-Aravete maanteel kell 03.19, kus mõõdeti tema joovet. Esmalt mõõdeti joovet indikaatorvahendiga, mille näit oli 0,88mg/l. Seejärel toodi tõenduslik alkomeeter, millega mõõtmine toimus umbes pool tundi hiljem, lõplik mõõtetulemus oli 072mg/l. Näitu näidati juhile, juht tunnistas joovet, ta oli ohtralt õlut joonud, ja arvas, et nüüd on tal kinniminek, varem oli kriminaalkorras karistatud. H.F juhtis sõidukit Škoda Octavia registrinumbriga xxxxxxx Tunnistaja xxxxxxxxxxx andis ütlusi, et sõiduk peatati saadud teate peale. Tehti joobe mõõtmise toimingud, tutvustati juhile tema õigusi ja kohustusi. Juht nõustus tulemustega, käitus rahumeelselt, kutsus ise enda autole puksiiri, tema auto ei käivitunud enam. H.F andis ütlusi, et kuna ta oli kõvasti õlut joonud, ei tahtnud ta joonuna koju minna, sellest oleks tüli tulnud. Ja siis ta otsustas Kassinurme sõbra juurde ööbima sõita. Oli veebruar ja autos hakkas külm. Alkoholi tarvitas ja Jõgeva linnas, siis läks oma maja juurde, kust võttis auto, et hakata Kassinurme sõitma. Arvas, et saab öisel ajal ära sõita. Ta on varem joobes juhtimise eest reaalset vangistust kandnud ja juhtimisõigus aastaks ära võetud, siis tuli teha uuesti mõlemad eksamid, vist aastal
5. Käis ka alkoholivastasel ravil ja pikalt peale seda ei joonud. Kodus neli last, elukaaslane, kuupalk 800-900 eurot. Tõendusliku alkomeetri väljatrükk (tl.14) näitab kahe puhumise lugemit 0,77mg/l, laiendmääramatus 0,05mg/l, H.F on allkirjaga kinnitanud tutvumist näiduga. Mõõtmine teostatud 18.02.2018 kell 04.
6. Tõenduslik alkomeeter Alcotest 7110 MKIIIEST, number ARAF-0001, taadeldud 27.10.2017 (tl.52). H.F on väärteoprotokollile omakäeliselt kirjutanud seletuse: ajutine hullumeelsus. Juhtisin sõiduautot, olin joonud õlut. Südamest kahetsen. On koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl.15). Seega nii tunnistaja xxxxxxxxxxxx kui ka menetlusaluse isiku H.F ütlustega ja uuritud kirjalike tõenditega tõendatud, et H.F juhtis mootorsõidukit, olles seisundis, kus tema väljahingatavas õhus kindlakstehtud alkoholisisaldus ületas lubatud piirmäära ja oli 0.72 mg/l kohta. Selline rikkumine on kvalifitseeritav

69 lg.3 järgi, mis sätestab: mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Väärtegu on kvalifitseeritav

§ 224

lg.2 järgi (mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni).

§224

lg.3 sätestab: kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1)kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesoleva paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesoleva paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. 4 Sellega rikkus H.F Liiklusseaduse § 69 lg.3 nõudeid ja pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 224 lg.2 järgi. Süütegu on toime pandud tahtlikult: isik oli teadlik, et ta on “ohtralt tarvitanud alkohoolseid jooke”- õlut, ta kaalus variantide vahel- kas minna koju (kus võib tulla tüli) või minna sõitma autoga Kassinurme. H.F valis sõitmamineku variandi. Seega on sõidukit juhtima asumine olnud H.F kaalutud ja läbimõeldud valik. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Järgnevalt tuleb kohtul hinnata, kas H.F-ile toimepandud teoga ja süü suurusega. mõistetud karistus on proportsionaalne KarS § 56 lg. 1 sätestab:

§ 224lg.

2 kohaselt . Käesoleval juhul hindab kohus menetlusaluse isiku süüd suuremaks keskmisest: alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli peaaegu selline, mis annaks välja kriminaalkorras karistatava teo. Teine süüd iseloomustav asjaolu- isik rikkus normi teadlikult ja tahtlikult, ratsionaalselt kaalutledes, valides kodutüli asemel sõitmamineku joobeseisundis. H.F on varasemalt karistatud samaliigilise süüteo eest- 07.05.2015.a toimepandud süüteo eest karistati teda KarS § 424 järgi kohtuotsusega 25.05.2015, mõistes karistuseks 1 aasta 5 kuud vangistust, millest 2 kuud vangistust reaalselt ärakandmisele ja vangistus ülejäänud osas jäi kanda tingimuslikult käitumiskontrolli all. Katseaja kestus kaks aastat 6 kuud. Selle kohtuotsusega võeti ära H.F juhtimisõigus 1 aastaks. H.F on KarS § 424 järgi kvalifitseeritava süüteo toime pannud ka 28.07.2012, mille eest on teda karistatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt 31.07.2012 kohtuotsusega vangistusega 5 kuud tingimuslikult 1 aasta 6-kuulise katseajaga (karistusregistri väljatrükk tl. 18-19). Vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastutust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud isiku kahetsust. Samuti on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega. Sellises olukorras on rahatrahv sanktsiooni keskmisest suuremas määras põhjendatud ja rahatrahvi muutmiseks ei ole alust. Kohtuväline menetleja on pidanud vajalikuks lisakaristuse kohaldamist

§ 224lg.3 p.1 alusel juhtimisõiguse äravõtmist kuueks kuuks.

Kohus märgib, et toimepandud väärteo kvalifikatsioon

§ 224lg.2 järgi võimaldab juhtimisõiguse äravõtmist kohaldada ka põhikaristusena.

Kohus on seisukohal, et karistuse kohaldamine nii põhikaristusena (rahatrahv) kui ka lisakaristusena (juhtimisõiguse äravõtmine) on põhjendatud. Juhtimisõiguse äravõtmine kui lisakaristus on suunatud avaldama eripreventiivset mõju just selleliigilise süüteo eest. Kui esimesel korral mootorsõiduki juhtimisel joobeseisundis (aastal 2012) on isikut karistatud üksnes tingimuslikult, siis teisel korral, s.o. aastal 2015 on kohus mõistnud karistuseks vangistuse, 5 s.h. kaks kuud vangistust reaalselt ärakandmiseks ja katseajal kandmiseks 1 aasta 3 kuud. Katseaeg on määratud kestma kuni 24.11.2017. Sel ajal on olnud H.F allutatud käitumiskontrollile ja tema enda sõnul läbis ta ka alkoholiravi, mis oli tulemuslik. Kuna H.F võeti juhtimisõigus ära 1 aastaks, tegi ta juhtimisõiguse taastamiseks mõlemad eksamid uuesti. Sellest järeldab kohus, et H.F on lisaks karistuse saamisele ja ärakandmisele ületanud ka täiendavad katsumused – on läbinud alkoholiravi ja on sooritanud uuesti juhtimisõiguse taastamiseks vajalikud eksamid. Kohtu hinnangul on tegemist katsumustega, mis nõuavad isikult vaimset pingutust, enda kokkuvõtmist. Vähetähtis ei ole, et H.F on selle karistuse raames kandnud ka reaalset vangistust. Sellele vaatamata ei ole need mitmekülgsed katsumused avaldanud H.F-ile sellist mõju, et ta oleks loobunud jäädavalt mootorsõiduki juhtimisest joobeseisundis. Kui H.F katseaeg lõppes 24.11.2017, siis juba vähem kui kolme kuu pärast ehk 18.02.2018 istus ta järjekordselt sõidukit juhtima joobeseisundis. Ja selleks ajaks oli H.F juba saanud ka alkoholiravi ja 2017 sooritanud ka uuesti eksamid juhtimisõiguse saamiseks. Seetõttu ei ole millegagi põhjendatud minna karistuse valikul leebemas suunas ja loobuda eripreventiivset toimet omava lisakaristuse kohaldamisest üldse. Ka 1.okotoobril toimunud kohtuistungil ütles H.F, et ta maksab trahvi ära, kitsendusi ja piiranguid enamas määras (kui trahv) ta ei soovi. Kohtuväline menetleja osundab sellele, et KarS § 56 lg. 1 sätestatut arvestades tuleb süüdlasele karistuse määramisel lähtuda karistuse eripreventiivsest eesmärgist, s.o. mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. H.F põhjenduste kohta, et juhtimisõiguse äravõtmine toob temale kaasa töö kaotuse, märgib kohus, et H.F teadmine võimalikust töökoha kaotusest pidanuks isikule olema eriliselt distsiplineeriv ja panema teda hoiduma joobeseisundis rooli istumisest. Kui H.F ei ole sellest ise hoolinud, siis ei saa see olla ka kohtuvälisele menetlejale või kohtule aluseks, et hälbida seaduses ettenähtust mõjutusvahendite valikul. Lisakaristuse kohaldamine juhtimisõiguse äravõtmise näol on põhjendatud. Juba kohtuvälise menetleja otsuses on viidatud sellele, et isikul juba on samalaadilise teo eest karistuse kogemus olemas, ta ei ole karistusest järeldusi teinud, ta tuleb juhtimiselt kõrvaldada, kuna on teistele liiklejatele ohtlik. Kohus tegi kindlaks, et isik kahetseb oma tegu. On ilmne, et kahetsuse peamine põhjus on asjaolu, et karistus võib talle kaasa tuua töökoha kaotuse. Selle rikkumise puhul on võimalik rikkujat karistada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kolmest kuust kuni üheksa kuuni (

§ 224lg.3 p.1).

Põhikaristusena võib juhtimisõiguse

§ 224lg.2 järgi ära võtta kuni 12 kuuni.

Kohus on eespool leidnud, et H.F süüd toimepandud teos võib lugeda suuremaks keskmisest. Seega peab ka valitud karistus vastama sellisele süü astmele. Kohtuvälise menetleja poolt on lisaks keskmisest suuremale rahatrahvi määrale määratud juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks, mis moodustab 2/3 juhtimisõiguse maksimaalmäärast selle sätte järgi. Kohus leiab, et sellises määras mõistetud karistus (põhikaristus üle sanktsiooni keskmise +lisakaristus 2/3 sanktsiooni maksimaalmäärast) ületab H.F süü suuruse just selles juhtumis. Seetõttu tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse H.F-ile kohaldatud lisakaristuse kestuse osas VTMS § 132 p.2 alusel ja teeb selles osas uue otsuse, millega ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus vähendab H.F-ile mõistetud lisakaristuse- juhtimisõiguse äravõtmine- määrani, mis mis on kohtu hinnangul proportsionaalne ja põhjendatud. H.F kaebus rahuldatakse osaliselt. Kohus juhindub otsuse tegemisel VTMS § 132 p. 2 ja § 133. 6 Menetluskulud VTMS § 38 lg. 1 sätestab, et KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et . Käesolevas asjas tõi H.F kaebuse esitamine kaasa tema karistuse kergendamise. Seetõttu jätab kohus menetluskulud kohtuvälise menetleja kanda. Menetluskulusid asjas ei ole. Kohtunik Ülle Raag 7