1-18-9363/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-9363 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
2. detsembri
3. a otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu E.K XXX) apellatsioon ennistamiseks (E.K; ja taotlus isikukood kaebetähtaja RESOLUTSIOON
4. Jätta süüdimõistetu E.K taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.
5. Jätta süüdimõistetu E.K apellatsioon Tartu Maakohtu
6. detsembri
7. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada kaebus esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. E.K tunnistati Tartu Maakohtu
9. detsembri
10. a otsusega kokkuleppemenetluses süüdi § 274 lg 2 p 4 järgi ja talle mõisteti karistuseks üks aasta vangistust.
11. E.K esitas
12. märtsil 2019 Tartu Ringkonnakohtule kaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist, kaebetähtaja ennistamist ja asja kohtueelsesse menetlusse tagasi saatmist. 2.
13. Apellatsiooni kohaselt tungisid politseinikud ootamatult E.K koju ning ta ei saanud aru kellega tegu on, mistõttu haaras enda kaitseks noa. Politsei tungis E.K majja ebaseaduslikult ja tarvitas vägivalda, kuid eeluurimisel ei võetud tema versiooni toimunust arvesse. 2.
14. Süüdimõistetu märgib, et ei vaidlustanud kohtuotsust õigel ajal, kuna ta on invaliidsuspensionär ja tema abitusseisundit kasutati ära. Samuti märgib ta, et oli pikast kohtuprotsessist ja kaitsja saamatusest väsinud. Kaebust aitasid tal koostada kaaskinnipeetavad. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15. Ringkonnakohus leiab, et E.K apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ning tagastada selle esitajale.
16. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 319 lg 2 kohaselt tuleb apellatsioon esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse teatavakstegemisest. E.K on esitanud apellatsiooni
17. märtsil 2019, seega 2 kuud ja 11 päeva pärast kohtuotsuse teatavakstegemisest. Järelikult on apellatsioon esitatud pärast kaebetähtaja möödumist.
18. KrMS § 326 lg 2 p-st 1 tuleneb, et kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsioon on esitatud pärast KrMS §-s 319 sätestatud apellatsioonitähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kui kohus on jätnud tähtaja ennistamata. 5.
19. E.K on taotlenud apellatsiooni esitamise tähtaja ennistamist. Süüdimõistetu on põhjendanud apellatsiooni esitamise tähtaja möödalaskmist sellega, et on invaliidsuspensionär ja oli pikast kohtuprotsessist väsinud. Ta märgib, et koostas kaebuse vanglas kaaskinnipeetavate abiga ning viitab oma varasema kaitsja saamatusele. 5.
20. KrMS § 172 lg 1 näeb ette, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused esiteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega, ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrused asjades nr 3-1-1-77-98, 3-1-1-144-03, 3-1-1-14-04). 5.
21. Ringkonnakohtu hinnangul puudub kõnealusel juhul alus nentida sellise objektiivse takistuse esinemist. E.K-le selgitati kokkuleppemenetluses otsuse kuulutamisel apellatsiooni esitamise korda ja tähtaega. E.K oleks saanud esitada apellatsiooni tähtaegselt kas isiklikult või kaitsja vahendusel. Süüdimõistetu väited kaitsja saamatuse ja invaliidsusest tulenevate takistuste kohta on paljasõnalised. Ka kohtuprotsessist tekkinud väsimus ei ole mõjuv põhjus, mis annaks aluse kaebetähtaja ennistamiseks. E.K märgitud põhjused apellatsiooni hilinenult esitamiseks ei ole ringkonnakohtu hinnangul käsitletavad objektiivse takistusena, mis tegid võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. 5.
22. Tartu Maakohtu
23. jaanuari
24. a määrusega on jäetud rahuldamata E.K taotlus karistuse kandmise edasilükkamiseks. Määruse kohaselt sattus E.K
25. jaanuaril 2019 poes joobeseisundis turvatöötajaga kähmlusesse ja sai kukkudes peahaava, mis vajas vaid õmblusi. Rasket haigust arstid süüdimõistetul ei tuvastanud. Tartu Maakohtu
26. veebruari
27. a määrusest nähtuvalt on E.K kuulutatud tagaotsitavaks, kuna ta on karistuse kandmisest kõrvale hoidunud. Ka nimetatud määrustes tuvastatu ei kinnita E.K apellatsioonis esitatud väiteid abitusseisundist ja takistustest kaebust õigeaegselt esitada.
28. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes § 326 lg 2 p-st 1 jätab ringkonnakohus E.K taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja esitatud apellatsiooni läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas Tartu Ringkonnakohtu kohtunik