Obsah (8)

§ 29§ 30§ 123§ 110§ 133§ 19§ 69§ 132

4-18-5322 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar.2019.a, Tallinna Kohtumaja Väärteoasja number 4-18-5322 (2316,18,004181) Kohtunik Violetta Kõvas

§-st 5 tulenevaid menetlusnorme, s.o õigus saada selgitusi menetlustoimingute, toimingu eesmärgi ja õiguste/kohustuste kohta. Samuti ei võimaldatud menetluses osaleda menetlusaluse isiku kaitsjal ning väärteoprotokoll on halvasti loetav. Menetlusaluse isiku kaitsja märgib, et väärteoprotokolli koopial, mille sai kaebaja ja sellel, mis on toimikus on erisused. Toimikust nähtub, et tunnistaja ülekuulamise protokolli kohaselt sai ta juba kell 13.28 kutse, et vanalinnas liigub kollane rong, millel puudub tegevusluba. Kaeba protokolli koopial toimus väidetav rikkumine kell 13.31 (mõjualamärgi 38 rikkumine koos liiklusmärkidega 312, kusjuures ka parkimine antud kellaajal samaaegselt). Need asjaolud on aga tõendamata, vastuolus ja alusetud. Tallinna Linnavalitsuse määrus 13.06.2012 nr 28 „Liikluskorraldus Tallinna Vanalinnas“ § 3 lg 4 sätestab, et jalakäijate alal on lubatud liigelda lõbusõidurongil. Antud lõigus sõidavad ka mitmed teiste firmade lõbusõidurongid ja tegemist on üldmäärusega. Tegevusluba on Xxxx OÜ-l olemas (ühistranspordi luba ja lisaks vanalinnas liikumiseks on antud rongidele erinevad marsruudid, mis ei ole seadusest tulenevalt personaliseeritud). Seetõttu jääb kaebajale põhjendatud kahtlus, et Xxxx OÜ-d on tagaselja jälgitud ja/või otsitud kunstlikult alust rikkumise vormistamiseks. Eeltoodust tulenevalt soovib kaebaja väärteootsuse tühistamist väärteomenetlust välistavate asjaolude tõttu

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Alternatiivselt taotleb kaebaja

§ 30lg 1 p 1 alusel menetluse lõpetamist.

Kohtus jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ja toetas seda. Kohtuväline menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 2 KOHTU SEISUKOHT 4-18-5322 Kohus leiab, et G.S ’i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi xxxx A H üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2316,18,004181tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel.

§ 123

lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses ( ), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamine tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata

§-s 133 loetletud küsimustele ja näidata

§ 110

alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25.01.2013.a otsus 3-1-1-3-13). Kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema otsuse lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega. Samuti tuleb kohtul vastavalt

§ 133

p-le 4 muu hulgas välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud.

1. Objektiivne koosseis Liiklusseaduse § 242 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest. Kuivõrd LS § 242 lg 1 koosseis on osaliselt blanketne, tuleb seda täiendavalt sisustada sättega, milles etteheidetav liiklusnõuete rikkumine seisnes. Käesolevas asjas on väärteootsuse kohaselt rikutud õigusnormiks LS § 16 lg 2, mille järgi peab liikleja juhinduma reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast. Liikleja on isik, kes osaleb liikluses jalakäija või juhina. Juhtimisena on käsitatav isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse G.S ’ile ette mootorsõiduki juhtimist rikkudes mõjualamärgi 38 koos liiklusmärgi 312 ja 362 nõudeid ja kontrollimisel ei esitanud eriluba. Majandusja kommunikatsiooniministri määrus „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ (edaspidi MKM määrus) kehtestab liiklusmärkide ja teemärgiste (teekattemärgised ja püstmärgised) tähendused ning nõuded fooridele. MKM määruse § 9 lg 1 p 3 sätestab, et märk 312 „Mootorsõiduki sõidu keeld” keelab kõigi mootorsõidukite liikluse. MKM määruse § 10 lg 1 sätestab, et märk 38 kehtestab märgil näidatud liikluskorra kogu alal. MKM määruse § 9 lg 1 p 36 sätestab, et märk 362 „Parkimiskeeld” keelab parkimise. Seega peab kohus analüüsima, kas G.S juhtis mootorsõidukit alas, kus on kõigi mootorsõidukite liiklus keelatud. Väärteoprotokolli nr AB1568841 (väärteoasjas 2316,18,004181) kohaselt 27.08.2018.a kell 13.31 ajal juhtis G.S lõbusõidurongi ning liikudes Dunkri ja Niguliste tänava vahel Niguliste suunas rikkus mõjualamärgi 38 koos liiklusmärkidega 312 „Mootorsõidukite sõidu keeld“ ja mõjualamärgi 362 „Parkimis keeld“ nõudeid ja kontrollimisel ei esitanud eriluba. Tunnistaja V O 11.12.2018.a toimunud kohtuistungil kinnitas, et ta 27.08.2018.a oli autopatrullis 3276 koos uurija A V’iga, kui sai kell 13.28 „B“ prioriteediga kutse. Kutse kohaselt liigub vanalinnas kollane rong, millel puudub tegevusluba. Juhtimiskeskus andis pidevalt infot rongi liikumise kohta. Kell 13.31 rikkus juht mõjualamärgi 38 koos liiklusmärkidega 312 ja 362 nõudeid. Kuivõrd rongi peatamine vanalinna kitsastel tänavatel oleks tekitanud komplikatsioone, otsustati oodata rongi väljumist vanalinnast. Xxxx registreerimismärgiga xxxx (+ 2 vagunit) antud peatumismärguanne Vabaduse Väljaku ühistranspordipeatuse juures. Juhil G.S’il puudus esitamiseks eriluba. Mõjualamärgi ja liiklusmärkide rikkumise koht Tallinnas Rataskaevu tn (Dunkri – Niguliste vahel, Niguliste tänava suunas). Rikkuja G.S ei olnud millegagi nõus. Helistas erinevatele numbritele, kuid kaitsja sündmuskohale ei ilmunud. Kaitsja puudumine ei peata menetlustoimingute läbiviimist. 3 4-18-5322 Menetleja A V 11.12.2018.a toimunud kohtuistungil kinnitas, et 27.08.2018.a oli V Oaga patrullis. Sel päeval said väljakutse, et vanalinnas liigub lõbusõidurong ilma eriloata. Sinna sõites nägid, et lõbusõidurongi Rüütli tänaval. Rong peatati Pärnu maanteel. Roolis oli sama meesterahvas, kes on kaebaja. Seejärel vormistas menetleja väärteoprotokolli liiklusmärgi rikkumise ees. Rikkus ala märki sissesõidu ja parkimise keelu kohta. Rikkuja ei teadnudki, et oleks midagi rikkunud. Esitas
2. aastast määrusi aga selle alusel ei tohi vanalinnas sõita. Peab olema kooskõlastatud Kesklinna osavalitsuse luba, marsruut. Kaebajal ei olnud esitada seda ega olnud nõudest teadlik. See tänav, kus kaebaja sõitis, ei tohi sõiduk liikuda, v.a loa alusel. Protokolli koostamisel tutvustati kaebajale õiguseid ja kohustusi. Kaitsja juhistest lähtuvalt keeldus protokolli allkirjastamast. Kaebajale loeti punkthaaval tekst ette ja küsiti kas on arusaadav, mille peale kaebaja noogutas. Väärteoprotokollile lisatud DVD-plaadil olevalt salvestuselt nähtub, et punase ja kollase värvikombinatsiooniga lõbusõidurong koos kahe vaguniga liigub Rataskaevu tänavat mööda Niguliste tänava suunas. Dunkri ja Rataskaevu ristmikul suunaga Niguliste tänavale on mõjualamärk 38 koos liiklusmärkidega 312 „Mootorsõidukite sõidukeeld“ ja 362 „Parkimiskeeld“. Lõbusõidurong eirab nimetatud liiklusmärke, jätkates sõitu Rataskaevu tänavalt Niguliste tänava suunas. Menetlusaluse isiku poolt 15.11.2018.a toimunud kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötas ta
3. august 2018.a lõbusõidurongi Xxxx OÜ töötajana. Menetlusalune isik täitis tööülesandeid rongi juhina Tallinna tänavatel kindlal marsruudil. Politsei pidas ta kinni Vabaduse väljaku bussipeatuses. Politsei nõudis eriluba, mida kaebajal ei olnud. Kaebaja ei olnud nõus väärteoprotokolli koostamise ja allkirjastamisega enne, kui jurist saabub kohapeale. Sellest olenemata koostas politsei väärteoprotokolli. Kohtuniku küsimustele vastates märkis kaebaja, et liikus rongiga mis oli punast ja kollast värvi ning millel oli 2 vagunit. Rongi peal on kiri „Xxxx“. Marsruudiks oli Toompealt alla – Toompuiestee – Nunne tn – Rataskaevu tn – Rüütli tn – Müürivahe tn – Pärnu mnt – Vabaduse väljak – Toompeale tagasi. Vahepeal ei ole peatusi ega inimeste peale võtmist. Antud marsruudi andis tööandja suusõnaliselt. Kohus märgib, et menetlusalune isik ei vaidlusta sealjuures nii kohtule esitatud kaebuses kui ka kohtuistungil antud ütlustes temale etteheidetava rikkumise toimepanemist ehk mootorsõiduki juhtimist liiklusmärgi 312 mõjualas, kuid selgitab, et rikkumine oli lubatud seoses Tallinna Linnavalitsuse poolt varasemalt teiste ettevõtete suhtes kinnitatud marsruutidega. Tunnistaja L T poolt 15.11.2018.a toimunud kohtuistungil antud ütlustes kohaselt on ta G.S’i tööandja ning OÜ Xxxx tegevjuht. Väärteootsuse koostamise päeval helistas talle G.S talle. Kaebaja sõnade kohaselt peeti ta kinni seoses jalakäijate tsooni läbimisega, kus oli väidetavalt keelatud läbisõit rongiga. Tunnistaja hinnangul on regulatsioonis tühimik sest esitatud nõuded rikkumise osas on jäänud ebaselgeks. Vastates kaebaja esindaja küsimuste peale märkis tunnistaja, et antud teelõigul kus väidetav rikkumine oli toiminud sõidavad veel kolme erineva ettevõtte rongid. Ning vastates küsimusele kas lõbusõidurongidel on eriluba vastas tunnistaja, et eriluba ei ole võimalik taotleda. Määruse (Liikluskorraldus Tallinna vanalinnas) sätestab, et jalakäijate tsooni on lubatud läbida lõbusõidurongil ning tegemist on personifitseerimata sättega. Määrus lubab sõita marsruudil mis on kooskõlastatud. Tunnistajal on kiri, mille kohaselt on teisele ettevõttele antud marsruut kooskõlastatud, kus toimus kaebaja väidetav rikkumine. Seega on luba antud punkti läbida. Kõigi eeltoodud tõenditele tuginedes asub kohus seisukohale, et G.S on 27.08.2018.a juhtinud mootorsõidukit (lõbusõidurong xxxx registreerimismärgiga xxxx) Tallinnas, Rataskaevu tänaval, Dunkri ja Rataskaevu tänava ristis, liikudes suunaga Niguliste tänava poole ning rikkus liiklusmärgi nr 312 „Mootorsõidukite sõidukeeld“ nõudeid, jätkates mootorsõidukiga liiklemist märgi mõjualas. Seega on G.S täitnud LS § 242 lg 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. Menetlusalune isik on kaebuses märkinud järgmist. Tallinna Linnavalitsuse 13.06.2012 nr 28 määrus § 3 lg 4 sätestab, et jalakäijate alal on lubatud liigelda lõbusõidurongil. Antud teelõigul (Dunkri ja Rataskaevu tn ristmik suunaga Niguliste tänav) sõidavad mitmete teiste ettevõtete lõbusõidurongid ning 4 4-18-5322 tegemist on üldmäärusega. Kaebaja hinnangul vanalinnas liikumiseks on lõbusõidurongidele antud erinevad marsruudid, mis ei ole seaduselt tulenevalt personaliseeritud. Eriluba lõbusõidurongidele ei väljastatagi, sest neid ei ole nõutud sama Tallinna Linnavalitsuse määruse nr 28 § 4 kohaselt. Kohtu hinnangul ei saa eeltooduga nõustuda ning põhjendab seda järgnevalt. Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele määrus kehtestab liiklusmärkide ja teemärgiste (teekattemärgised ja püstmärgised) tähendused. Eelnimetatud määruse § 9 lg 1 p 3 sätestab, et märk 312 „Mootorsõiduki sõidu keeld” keelab kõigi mootorsõidukite liikluse. Seaduse sõnastus grammatilise tõlgendamise korral on üheselt arusaadav, et kõikide mootorsõidukitega liiklemine liiklusmärgi mõjualas on keelatud. Liiklusseaduse mõistes on antud märgi puhul tegemist liikluspiiranguga. LS § 12 lg 1 sätestab, et avalikult kasutatava tee omanikul on õigus ajutiselt või alaliselt piirata sõidukite liiklemist lähtuvalt massist, teljekoormusest, mõõtmetest, kategooriast või jalakäijate liiklemist või keelata see liiklejate ohutuse tagamiseks, teehoiutööde tegemiseks, tee ja teerajatiste kahjustamise vältimiseks, looduskeskkonda kahjustava mõju vähendamiseks või rahvatervise seaduse tähenduses elukeskkonna tagamiseks. Antud väärteoasja puhul on Rataskaevu tänava omanik Tallinna linn. Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise korra määrus kehtestab avalikult kasutatava tee omaniku poolt liikluspiiranguga kehtestatud liiklemise keelu avalikustamise ja liikluskeelu alase loa taotlemise ning loa väljastamise korra. Antud määruse kohaselt on liikluspiirang kõikidele sõidukitele või mõnele sõidukiliigile kehtestatud täielik või tingimuslik territoriaalne liikluskeeld (antud juhul liiklusmärk nr 312). Sama määruse § 2 p 4 alusel on liikluskeelu alane luba liikluspiirangu kehtestaja poolt välja antud luba liikluskeelualasse sisenemiseks. Liikluskeelu alast luba saab mõista seega kui eriluba, mis võimaldab liiklejal liikluskeelu alasse sõita ning mille väljastab tee omanik. Eeltoodud määruse § 5 sätestab tingimused liikluskeelu alase loa taotlemiseks: Kuivõrd tegemist oli teelõiguga Tallinna vanalinnas, siis saab antud liikluskeelu alast luba taotleda Tallinna Linnavalitsuselt. Võttes arvesse, et menetlusalusel isikul puudus eelnimetatud luba liikluskeelualasse sisenemiseks, oli G.S-i tegu õigusvastane. Menetlusaluse isiku poolt kaebuses väljendatud seisukoht, et kuivõrd antud teelõiku läbivad teiste ettevõtete lõbusõidurongid on see ka OÜ Xxxx lubatud on asjakohatu. Väärteotoime panemist ei saa õigustada asjaoluga, et samalaadne tegu on toime pandud teiste isikute või ettevõtete poolt. Õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud. Teiste isikute poolne tegevus antud väärteoasjas ei ole õigusvastasust välistav asjaolu. Samuti jääb kohtule arusaamatuks kaebaja seisukoht selles osas, et lõbusõidurongidele antud erinevad marsruudid ei ole seaduselt tulenevalt personaliseeritud. Tallinna Linnavalitsuse määruse „Liikluskorraldus Tallinna Vanalinnas“ § 3 p 4 sätestab, et jalakäijate alal on lubatud liigelda lõbusõidurongil Tallinna Transpordiameti ja Tallinna Kommunaalameti kooskõlastatud marsruudil. Nii 5 4-18-5322 grammatilise tõlgendamise kui formaalloogika kasutamisel saab järeldada, et lõbusõidurong tohib sõita ainult sellel marsruudil mis on konkreetselt talle määratud Tallinna Transpordiameti ja Tallinna Kommunaalameti poolt. Kohtu hinnangul on antud sätte eesmärk ära hoida olukord, kus kõik Tallinna Vanalinnas sõitvad lõbusõidurongid kasutaksid ühte marsruuti, pärssides sellega Tallinna Vanalinnas liiklevate jalakäijate ohutust. Kohus juhib kaebaja tähelepanu ka Tallinna Linnavolikogu 31.05.2018.a määrusele nr 11 mille § 8 lg 1 p 6 sätestab, et juht on kohustatud sõitma soovitud teed pidi, v.a lõbusõidurongi puhul, mille liikumistee on määratud kindlaks Tallinna Transpordiameti ja Tallinna Kommunaalameti kooskõlastatud vastava linnaosa valitsusega. Ühistranspordi korraldamise komisjoni koosoleku protokolli nr 10 kohaselt ei ole OÜ -l Xxxx õigust Dunkri ja Rataskaevu tänaval liigelda. Seega kaebaja seisukoht, et lõbusõidurongidele antud erinevad marsruudid ei ole seadusest tulenevalt personaliseeritud ei vasta tõele ning sellega ei ole võimalik õigustada liikluskorraldusvahendite eiramist. Mis puudutab kaebaja väidet, et väärteoprotokolli koostamisel ei selgitatud talle tema õigusi ja kohustusi ja ei oodatud ära tema kaitsjat ning väärteoprotokoll oli halvasti loetav ja pealekirjutused muutsid teksti loetamatuks, märgib kohus järgmist.

§ 19

lg 2 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus kaitsjaga ühendust võtta alates tema kinnipidamisest või muu esimese menetlustoimingu tegemisest. Menetleja peab isiku kinnipidamisel või muu esimese menetlustoimingu tegemisel võimaldama menetlusalusel isikul kasutada temal olemasolevaid sidevahendeid kaitsjaga ühenduse võtmiseks. Kaitsja võib osaleda kaitstava menetlusaluse isiku suhtes läbiviidava menetlustoimingu tegemisel, kuid tema mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. Antut seadusesäte ütleb selgelt, et kaitsja mitte osalemine ei peata menetlustoimingu tegemist, seega ei ole kohtuvälisel menetlejal kohustust oodata menetlusaluse isiku kaitsja saabumist. Väärteomenetluse lõpetamine

§ 29

lg 1 p 1 järgi on vältimatu siis, kui väärteoprotokoll või kiirmenetluse otsus on koostatud nii puudulikult, et see ei võimalda menetlusalusel isikul enda kaitseõigust teostada ja kohtul tegu talle omistada. Arutatavas väärteoasjas tuleb nimetatud väärteomenetluse lõpetamist tingivate asjaolude esinemist eitada. Kohus tõdeb, et väärteoprotokollis on küll tehtud parandusi ning tekst on kohati raskesti loetav, kuid tegemist ei ole nii suurte puudustega, mis takistaksid väärteoprotokollist arusaamist.

§ 69

lg 1 p 8 näeb ette, et väärteoprotokolli sissejuhatuses märgitakse teave selle kohta, et menetlusalusele isikule on tehtud

§-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks. Väärteoprotokolli nr AB1568841 on märgitud, et menetlusalusele isikule tutvustati väärteoprotokolli ning viimane keeldus selle allkirjastamisest. Ka 15.11.2018.a toimunud kohtuistungil menetlusalune isik kinnitas, et väärteoprotokolli koostamisel luges läbi õigused ja kohustused ning keeldus allkirjastamast tööandja juhistest lähtuvalt. 11.12.2018.a toimunud kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud A V märkis samuti, et väärteoprotokolli vormistamisel tutvustati menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi. Tunnistaja ütluste kohaselt loeti menetlusalusele isikule punkt haaval ette tema õigused ning küsiti kas on arusaadav, mille peale menetlusalune isik noogutas. Ühtlasi tuleb viidata, et toimiku materjalide kohaselt on menetlusalune isik asunud ka aktiivset kaitseõigust teostama, esitades kohtuvälisele seadusest sätestatud tähtaja jooksul vastulause. Seega järeldub, et G.S on

§-s 19 sätestatud õigustest ja kohustustest teadlik olnud ning asunud neid õigusi ka aktiivselt kasutama. Seega on kaebaja väited kaitseõiguse rikkumise kohta alusetud.

1. Subjektiivne koosseis KarS §15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on LS § 242 lg 1 sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Kohus leiab, et G.S rikkus seadust teadlikult ja vähemalt kaudse tahtlusega. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kaudse tahtluse puhul ei pürgi teo toimepanija tagajärje poole ega tunneta seda ka kindlalt saabuvana, vaid jätab selle juhuse hooleks. Riigikohus on märkinud lahendis 3-1-1-20-04 p 8 järgmist: 6 „ 4-18-5322 .“ Menetlusalune isik ei ole kaebuses kui ka kohtumenetluses antud ütlustes märkinud, et oli antud teelõigul kehtestatud liikluskorralduse osas eksimuses. Samuti oli liiklusmärk antud teelõigul nii suur, et see ei saanud menetlusalusele isikule nähtamatuks jääda. Kuivõrd menetlusaluse isik põhjendas rikkumist sellega, et õigus antud teelõigul liiklemiseks tuleb Tallinna Linnavalitsuse määrusest, kinnitab see kohtu seisukohta veelgi, et kaebaja oli teadlik antud teelõigul kehtivast liikluskorraldusest, s.o mootorsõidukite sõidukeelust. Sellise tegevusviisiga jättis kaebaja võimaliku tagajärje saabumise juhuse hooleks, lastes sündmustel kulgeda omasoodu. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et kaebaja on õigusrikkumise toime pannud vähemalt kaudse tahtluse vormis.
2. Õigusvastasus ja süü G.S-i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. G.S oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning kaebaja on sündinud
3. aastal. Samuti puuduvad menetlusaluse isiku puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on T. Pillsineri tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et G.S on pannud toime talle etteheidetava väärteo LS § 242 lg 1 järgi. KARISTUS LS § 242 lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 20 trahviühikut. Kohtuväline menetleja karistas G.S-i LS § 242 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 eurot. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-77-11). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Isiku süü suurust tuleb hinnata konkreetse süüteo kontekstis, mitte kõikide võimalike süütegude kontekstis. Süüdistatava süü suurust mõjutavad eelkõige tagajärje raskus, samuti rikutud normide maht ja teo subjektiivne koosseis. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus nr 31-1-40-04, p 7). Arvestades, et G.S rikkus liiklusseadust tööandja juhistest lähtuvalt ning liiklusnõuete rikkumisega ei tekitatud kahju saab menetlusaluse isiku süüd hinnata keskmiseks. Karistust kergendavad või raskendavad asjaolud puuduvad. Üldpreventsioon seab oma eesmärgiks avaldada õiglase karistusega mõju, mis kinnitab inimeste usku normide kehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. Üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks massiliselt toimepandud väärtegusid. Üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on seega oluline karistuse määramisel arvestada, just massiliselt toimepandud väärtegude puhul, teiste inimeste usaldust kehtivasse õiguskorda näidates teistele liiklejatele, et liiklusreeglite eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning õigusvastase teole järgneb 7 4-18-5322 range karistus. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina toob kohtuväline menetleja 11.12.2018.a kohtuistungil välja, et karistuse määramisel tuleb arvestada liikluskorra säilitamise huve. Kohus arvestades rikkumise suurust, leiab et kohtuväline menetleja on määranud isikule õiglase karistuse. Rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 eurot aitab kaebajal vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted ning mõista, et liikluspiirangutest kinnipidamine on nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Kohus on seisukohal, et G.S-ile mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus

§ 132p 1, § 133, § 134, § 135, § 155.

( ) Violetta Kõvask Kohtunik 8