4-18-2147/31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-18-2147 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtuasi S.L väärteoasi liiklusseaduse § 227 lg 2 ning 227 lg 4 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. mai
3. a otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik S.L (isikukood: XXX); elukoht: XXXX; varem korduvalt väärtegude toimepanemise eest karistatud RESOLUTSIOON
5. Viru Maakohtu
6. mai
7. a otsus jätta muutmata. S.L apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. MENETLUSE KÄIK
8. Viru Maakohus arutas väärteoprotokolli nr AB 1494471 selle kohta, et S.L juhtis
9. aprillil 2018 kell 19.16 Lääne-Virumaal Rakke vallas Rakvere - Väike-Maarja – Vägeva maantee
10. km-l, liikudes Väike-Maarja suunas, mootorsõidukit VW Caravelle reg nr XXX asulavälisel teel kiirusega 116 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Antud teelõigul lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h. Lõppkiirus 112 km/h. Kiirus mõõdetud seadmega Stalker II MDR nr AS
11. Oma tegevusega rikkus S.L liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes seega toime liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Samuti arutas maakohus väärteoprotokolli nr AB 1494286 selle kohta, et S.L juhtis 05.04.2018 kell 15.40 Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Kapu-Rakke-Paasvere maantee 12.km-l, liikudes Liigvalla suunas mootorsõidukit VW Caravelle reg nr XXX väljaspool asulat kiirusega 147 km/h, Antud teelõigul suurim lubatud sõidukiirus liikluskorraldusvahendiga on 70 km/h. Seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 72 km/h. Kiirus mõõdetud kiirusmõõteseadmega Stalker II MDR nr AS
12. Oma tegevusega rikkus S.L liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes seega toime liiklusseaduse (LS) § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo. Juhindudes VTMS § 84 sätetest, saatis Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond 24.04.2018 mõlemad väärteoasjad S.L süüdistuses LS § 227 lg 2 ja LS § 227 lg 4 järgi arutamiseks maakohtule, mille kohta on alustatud menetlus kohtuasjadena nr 4-18-2147 ja 4-18-
13. Juhindudes VTMS § 63 lg 1 ja 3 ühendas kohus
14. mai 2018 kohtumäärusega kohtuasjad ühiseks menetlemiseks kohtuasjana nr 4-18-
15. 1.1 Viru Maakohtu
16. mai
17. a otsusega tunnistati S.L temale LS § 227 lg 2 järgi etteheidetavas teos süüdi ja teda karistati mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Sama otsusega tunnistati S.L süüdi ka 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ja mõisteti karistuseks 15 päeva aresti. KarS § 63 lg 2 ja 64 alusel moodustas maakohus liitkaristuse, mille kohaselt viiakse põhikaristusena mõistetud juhtimisõiguse äravõtmine täide iseseisvalt. 1.2 S.L-ile karistuse mõistmise osas märkis kohus järgnevat. Kohus leidis, et S.L rikkus seadust teadlikult ja tahtlikult, kuna ta ületas korduvalt suurimat lubatud sõidukiirust, kuigi tema enda sõnul hajameelsusest. Lubatud sõidukiiruse ning mootorsõiduki reaalse kiiruse sedavõrd suur vahe pidi olema temale tajutav ning ei saanud jääda märkamatuks. Olles korduvalt liiklusalaste rikkumiste eest karistatud, otsustas ta ometi jätkata lubatud kiirusest kiiremini liikumist, mis annab aluse järeldada, et varasemad karistused ei ole mõjutanud teda liiklusnõuete täitmisesse vastutustundlikumalt suhtuma. Kohtu hinnangul on S.L liikluses püsivalt hoolimatu käitumismuster. Varasemad väärtegude eest määratud arvukad karistused trahvide näol, ei ole mõjutanud teda liikluses seaduskuulekalt käituma. Määratud trahvid on karistusregistri andmetel tasumata, mis annab üheselt tunnistust isiku hoolimatust suhtumisest temale määratud karistustesse. Kuivõrd varem määratud karistused ei ole suutnud mõjutada S.L õiguskuulekalt käituma, siis pidas kohus põhjendatuks karistada teda rangemalt kui varasemate väärteokaristuste puhul. S.L küll tunnistas kohtuistungil oma süüd, kuid ei avaldanud korduvalt lühikese aja jooksul toime pandud süütegude osas kahetsust, mida oleks kohtul võimalik hinnata kergendava asjaoluna. Menetlusalune isik taotles kohtult vaid kergemat karistust. Maakohus arvestas karistust mõistes, et mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu selle juhtimine nõuab juhilt erilist vastutustunnet ja hoolsust liiklusohutust tagavate eeskirjade järgimisel. Juhi hoolimatus liiklusseaduse täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir liikluseeskirju korduvalt eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes põhjendatult madal ning nendele isikutele mõistetud karistusel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine. Kohus asus seisukohal, et S.L-ile mõistetav karistus peab ka avalikkusele näitama kaitstava õigushüve kõrget väärtust ja kaitsma õiguskorda kõigi ühiskonnaliikmete huvides. Arvestades seda, kuivõrd ulatuslikult S.L rikkus liiklusseaduse nõudeid, ületades lubatud suurimat sõidukiirust korduvalt ja olulisel määral, on tema süü suurus piisav õigustamaks talle karistuse mõistmist LS § 227 lg 2 ettenähtud sanktsiooni maksimaalses määras juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks kuuks. Mõistes karistust LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava süüteo eest, on kohus seisukohal, et kergemaliigilise karistusega järjekordse rahatrahvi näol ei ole võimalik S.L liikluses õiguskuulekalt käituma mõjutada. Seetõttu määras kohus temale karistuseks aresti. Kuna tegemist on esmakordse aresti määramisega, siis pidas kohus põhjendatuks mõista S.L-ile karistuseks aresti selle keskmises määras, s.o 15 päeva.
19. juunil 2018 esitas S.L kohtuotsuse peale meili teel apellatsiooni, taotledes lahendi tühistamist osaliselt, s.o talle LS § 227 lg 4 alusel mõistetud karistuse korraga ärakandmise osas. Tartu Ringkonnakohtu määrusega jäeti esitatud apellatsioon käiguta ning menetlusalusele isikule anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
20. juulil 2018 esitas S.L apellatsiooni, milles esinenud puudused olid kõrvaldatud. Esitatud apellatsioonis selgitas S.L, et vaidlustab maakohtu otsust vaid osas, millega kohus määras talle karistuseks mõistetud aresti korraga ärakandmisele. Apellant taotleb võimalust kanda arest ositi 5 päeva korraga kolme kuu jooksul. Oma taotlust põhistab S.L asjaoluga, et ta on pere ainus ülalpidaja ja karistuse korraga ärakandmisel kaotaks ta töökoha ja seetõttu satuks tema pere majanduslikesse raskustesse.
21. Vastates
22. juulil 2018 ringkonnakohtu teatele apellatsiooni esitamise kohta kinnitas kohtuvälise menetleja esindaja, et on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.
23. Tartu Ringkonnakohus määras
24. juulil 2018 S.L apellatsiooni läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andes ühtlasi menetlusosalistele võimaluse esitada kirjalikke seisukohti kuni
25. augustini
26. 4.1
27. juulil 2018 esitas kohtuvälise menetleja esindaja omapoolse seisukoha, milles leiab, et Viru Maakohtu otsus on seaduspärane ja mõistetud karistus proportsionaalne isiku süüga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28. Ringkonnakohus, tutvunud väärteotoimiku, kaevatava kohtuotsuse ja apellatsioonis esitatud väidetega, leiab, et Viru Maakohtu otsuses esitatud motiivid ja järeldused S.L-ile LS § 227 lg 4 järgi mõistetud karistuse osas on põhistatud ja asjakohased, mistõttu apelleeritud kohtuotsus jääb muutmata ja edasikaebus rahuldamata. Oma seisukohta põhistab ringkonnakohus alljärgnevalt.
29. Ringkonnakohus peab maakohtu otsustust S.L-ile LS § 227 lg 4 alusel mõistetud karistuse osas igati seaduslikuks ja põhjendatuks. S.L on Karistusregistri väljavõtte kohaselt korduvalt väärteokorras karistatud, kusjuures on tähelepanuvääriv, et nendest karistustest 6 korral on talle karistus mõistetud LS § 227 alusel, s.o kiiruse ületamise eest. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt karistati S.L viimati
30. aprillil 2018 LS § 201 alusel 7 päevase arestiga. Käesolevas väärteoasjas arutamisel olevad teod on S.L toime pannud
31. ja
32. aprillil
33. Siinjuures on oluline tähelepanu pöörata sellele, et S.Lunnistati süüdi LS § 227 lg 4, s.o antud paragrahvis toodud raskeima koosseisu alusel. Veelgi enam, kui viidatud lõiget sisustab sõidukiiruse ületamine juba üle 60 km/tunnis võrra, siis S.L-ile etteheidetav tegu seisnes kiiruse ületamises mitte vähem kui 72 km/tunnis.
34. Ringkonnakohtu hinnangul selgub ülaltoodust üheselt, et senised karistused ei ole S.L liikluskäitumisele mingitki mõju avaldanud, s.o tema osas esineb endiselt negatiivne tulevikuprognoos - menetlusaluse isiku liiklusrikkumised võivad jätkuda edaspidigi. Tegemist ei ole S.L poolse juhurikkumisega, vaid taoline käitumine näitab menetlusaluse isiku täielikku ignorantsust kehtestatud liiklusalaste reeglite suhtes. Taolisest tulevikuprognoosist lähtuvalt on talle karistuseks aresti mõistmine on nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke silmas pidades kohane ja ka vajalik. Pidades silmas karistuse mõistmise eesmärke, milleks on muuhulgas ka mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, on igati õigustatud S.L-ile karistuseks määratud aresti korraga ärakandmine, sest ringkonnakohtu arvates mõjutab see menetlusalust isikut suuremal määral oma tegude üle järele mõtlema.
35. Apellatsioonis toodud argumendid - võimalus karistuse korraga kandmisel kaotada töökoht ja vajadus tagada perekonna materiaalse olukorra säilitamine - ei veena ringkonnakohut maakohtu otsuse tühistamiseks. E. S.L on teadlikult ja korduvalt rikkunud liiklusreegleid ja kuigi teda on nende eest ka karistatud, ei ole see sundinud teda oma käitumismustreid muutma. Ringkonnakohtu jaoks jääb mõistetamatuks, miks olukorras, kus juhtimisõigus olemasolu on tema enda ja pere jaoks hädavajalik, ei suuda S.L teha enda jaoks vajalikke järeldusi ja järgida Liikluseeskirju.
36. Eeltoodut arvestades ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ning § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata. Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus