). Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetluse käik ja asjaolud Kohtuvälise menetleja 11.09.2018 otsusega väärteoasjas nr 2302,18,008065 karistati J.N ’t liiklusseaduse (edaspidi
) § 227 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks selle eest, et tema 20.08.2018 kella 08.56 ajal Harju maakonnas Tallinnas Järvevana teel (Tartu mnt ja Pärnu mnt vahel) juhtis mootorsõidukit Mercedes Benz E200 CDI (registreerimismärk: xxx) kiirusega 98 (+/-3) km/h teelõigul, millel lubatud suurim sõidukiirus oli 70 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h, rikkudes liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 nõudeid. Kaebuse kohaselt on J.N igapäevane töö seotud auto juhtimisega, ta on xxx, omab ka xxx, mistõttu taotleb juhtimisõiguse äravõtmise mittekohaldamist ja võimalusel muu karistusliigi kohaldamist. J.N on väljendanud kahetsust õigusrikkumise pärast. Kohtuväline menetleja leiab, et puuduvad alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel. Kuigi menetlusaluse isiku süü ei ole suur, oli mootorsõiduki reaalse kiiruse (98 km/h) ja suurima lubatud kiiruse (70 km/h) vahe nii suur, et see ei saanud menetlusalusele isikule märkamatuks jääda, st ta on teo toime pannud tahtlikult. J.N on kehtiv liiklusalane kriminaalkaristus ja 27 väärteokaristust, neist 24 on seotud liiklusreeglite eiramisega ja lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest on isikut karistatud 8-l korral. Eriti väärib tähelepanu asjaolu, et viimase
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo on ta toime pannud kõigest neli päeva varem – 16.08.2018. Kui isik paneb süstemaatiliselt tahtlikult toime ohtlikke väärteorikkumisi, on ilmselge, et teda ei ole võimalik kergema karistusega mõjutada, kuivõrd selline karistus ei avalda vajalikku eripreventiivset mõju ega sunni rikkumise üle järele mõtlema. Kohtuvälise menetleja hinnangul on J.N kahetsus paljasõnaline ning esitatud kergema karistuse määramise eesmärgil. J.N väärteoasja materjalidest ei nähtu, et ta oleks aru saanud, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega kaasneb suur oht nii temale kui ka kaasliiklejate elule ja tervisele. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebaja puhul eksisteerib reaalne oht, et ta võib jätkata samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemist. Põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine sanktsiooni ülemmääras, s.o 6 kuuks on vajalik nii erikui ka üldpreventiivses mõttes. Kohtu põhjendused ja seisukoht Kohus, tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1, peab võimalikuks kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata.
lg 2 koosseis näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. J.N poolt 20.08.2018 kella 08.56 ajal Tallinnas Järvevana teel mootorsõiduki MB E200 CDI (registreerimismärk: xxx) juhtimine kiirusega 98 (+/-3) km/h, teelõigul, millel lubatud suurim sõidukiirus oli 70 km/h, on tõendatud järgmiste tõenditega. Kohtuvälise menetleja poolt seadme LaserCam 4 LE0023 (salvestuse ID: 012122) salvestuse andmetest nähtub, et 20.08.2018 kell 08.56.06 on 70 km/h kiiruspiirangu alal Järvevana teel mootorsõidukil mõõdetud kiiruseks 98 km/h. Samal lehel esitatud tõenduslikelt fotodelt nähtub, et seadme poolt tehtud fotole on jäädvustunud mootorsõiduk Mercedes Benz, mille registreerimisnumber on xxx. 2 Menetlusaluse isikuna antud ütlustes tunnistas J.N suurima lubatud kiiruse ületamist ja põhjendas seda unisuse ja hajameelsusega. Palub vabandust ja lubab varasemad trahvid kinni maksta. Seega on tõendatud J.N poolt 20.08.2018 kella 08.56 ajal mootorsõiduki juhtimine kiirusega 98 (+/-3) km/h teel, millel lubatud suurim sõidukiirus oli 70 km/h, s.o
Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt väljendatud seisukohaga, mille kohaselt pani J.N väärteo toime tahtlikult. Suurima lubatud sõidukiiruse ületamise määr oli niivõrd suur – 25 km/h, et see pidi olema J.N poolt tajutav ega saanud olla ajendatud tähelepanematusest. Kohtu hinnangul viitab see pigem kaebaja kalduvusele liikuda lubatust suurema sõidukiirusega ja iseloomustab kaebajat kui vastutustundetut juhti, kes ei ole harjunud jälgima spidomeetrit. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab J.N
Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (KarS § 56 lg 1).
lg 2 sanktsioon näeb ette karistamise rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on põhikaristusena kohaldanud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks.
lg 2 järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. Kuna J.N juhtis mootorsõidukit 70 km/h alas kiirusega 98 (+/-3) km/h, ületas ta sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h, mistõttu hindab kohus isiku süüd keskmisest väiksemaks . Samas nõustub kohus kohtuvälise menetleja poolt kaebajale määratud karistuse liigiga. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on J.N 27 kehtivat karistust väärtegude toimepanemise eest ning neist 8 karistust suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Ainuüksi 2017.aastal karistati teda selle eest 3-l korral. Arutatava teo pani ta toime kõigest nelja päeva pärast eelmise (16.08.2018) samalaadse väärteo toimepanemist. Karistusregistri andmetel ei ole kaebajale varem määratud rahatrahvid ka tasutud. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole õigustatult arvestanud J.N kahetsusega karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 mõttes. Kahetsus näitab, et süüteo toimepanija mõistab ka ise oma käitumise hukka. Eelpool kirjeldatu aktualiseerub aga üksnes siis, kui kahetsuse väljendus on siiras, mitte pole kahetsust väljendatud üksnes formaalselt – kalkuleerides, et see toob kaasa kergema karistuse mõistmise. J.N on järjepidevalt toime pannud samalaadseid rikkumisi ning jätnud määratud karistused õigeaegselt täitmata. Käesolevalt jääb kohtule mulje, et kahetsust mainis kaebaja üksnes kergema karistuse saamiseks. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada üld- ja eripreventsiooniga. 3 Eripreventiivselt peab määratud karistus mõjutama süüdlast loobuma edaspidi süütegude toimepanemisest. J.N puhul on alust arvata, et varasemalt määratud karistused ei ole suutnud isikut seaduskuulekalt käituma panna – rahatrahvid on ettenähtud tähtaja jooksul jäetud tasumata ning isik jätkas uute õigusrikkumiste toimepanemist. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et kuna rahatrahvid pole J.N ’t õiguspärasele käitumisele suunanud, tuleb põhikaristusena kohaldada raskemat karistuse liiki – sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Kaebuse kohaselt taotleb J.N rahatrahvi määramist, kuna tema igapäevane töö ja sissetulek on seotud xxx. Kohus on seisukohal, et kui sissetulek on seotud xxx, siis tulnuks kaebajal enda heaolule varem mõelda, mitte vastutustundetult järjest liiklusrikkumisi toime panna. Juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks tuleb järgida liiklusreegleid. Kuna mootorsõiduki juht on läbinud koolituse, on ta teadlik liiklusreeglitest ja liiklusseadusega sätestatud sanktsioonidest, mistõttu on tal võimalik ette näha, millised tagajärjed tema õigusvastase käitumisega kaasnevad ning kohusetundliku käitumisega on tal võimalik tagajärgedest hoiduda. Mis puudutab kaebaja väidet, et juhtimisõiguse äravõtmise puhul ei ole tal võimalik varasemaid rahatrahve tasuda, siis kohus märgib, et J.N on jätnud trahvid tasumata juba 2015.aastast, mistõttu ei saanud see talle hädavajalikuks muutuda 2018.aastal. Lubatud sõidukiiruse ületamise puhul on tegemist enamohtliku süüteoga, milles isik seab ohtu nii enda kui ka teiste isikute tervise ja vara. On üldteada, et liiklusõnnetuse põhjustamise peamiseks põhjuseks on suurima lubatud sõidukiiruse ületamine, samuti on üldteada, et taolised liiklusõnnetused lõppevad reeglina sõitjate surmaga või raske tervisekahjustusega. Seega peab karistamisel arvestama õiguskorra kaitsmise huvidega. J.N ’t on alates 2015.aastat järjest, mitmel korral kalendriaasta jooksul, karistatud liiklusalaste rikkumiste toimepanemise eest väärteokorras. Teda on karistatud ka kriminaalkorras sõiduki juhtimise eest süstemaatiliselt juhtimisõiguseta. J.N ükskõikse suhtumise tõttu liikluskorda on kohtu hinnangul suur tõenäosus, et isik võib ka edaspidi toime panna uusi liiklusrikkumisi. Seetõttu nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et nii enda kui kaasliiklejate kaitseks tuleb isikult mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta. Arvestades isiku süü suurust, tema isikut ja eelpool toodut, on kohtu hinnangul J.N ’lt juhtimisõiguse äravõtmine
lg 2 sanktsioonis ettenähtud maksimaalseks ajaks õigustatud, see on proportsionaalne tema süü suurusele ning tugineb karistuse mõistmise põhimõtetele. Seega jätab kohus J.N kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja 11.09.2018 otsuse väärteoasjas nr 2302,18,008065 muutmata. Julia Vernikova kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.