KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- november
- a, Tallinn Väärteoasja number 4-19-3558 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovsjaka, liikmed Pavel Gontšarov ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Väärteoasi P.N-i väärteoasi liiklusseaduse § 201 lg 2 ja § 227 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
- septembri
- a otsus Kaebuse esitaja menetlusalune isik P.N (ik XXX; ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses), apellatsioon Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuuri liiklusjärelevalvekeskus P.N Kohtuväline menetleja Istungil osalenud isikud RESOLUTSIOON
- Tühistada Harju Maakohtu
- septembri 2019 otsus osaliselt, s.o aresti kandmise viisi osas.
- Teha tühistatud osas uus otsus ja määrata KarS § 66 lg 1 alusel Harju Maakohtu mõistetud 15 päeva aresti kandmine ositi. P.N võib kanda aresti ositi, kusjuures korraga ärakantava aresti kestus peab olema vähemalt kaks päeva. Arest tuleb ära kanda hiljemalt
- jaanuariks 2020 Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses aadressil Harjumaa, Rae vald, Soodevahe küla, Linnaaru tee 5/
- Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada P.N-i suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1
(3)ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus koostas
- juunil 2019 väärteoprotokolli nr 2302,19,008703, mille kohaselt juhtis P.N samal kuupäeval kella 18.42 ajal Harju maakonnas, Jägala-Järevete tee
- km-l mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, ning juhtides mootorsõidukit kiirusega 131 km/h +/- 8 km/h, kui lubatud suurim kiirus sellel teelõigul oli 90 km/h. Juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisega rikkus P.N liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Lubatud sõidukiiruse ületamisega rikkus P.N LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
- Harju Maakohtu
- septembri 2019 istungile P.N ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse isiklikult kätte saanud
- augustil
- Kohtuväline menetleja leidis istungil, et asja arutamine on võimalik, kuna P.N oli istungist teadlik, kuid kohale ei ilmunud. Süüdistusest LS § 227 lg 2 järgi kohtuväline menetleja loobus istungil.
- Harju Maakohus tegi samal päeval otsuse, millega lõpetas väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse P.N-i suhtes süüdistuses LS § 227 lg 2 järgi. Sama otsusega tunnistas kohus P.N-i süüdi LS § 201 lg 2 järgi ja mõistis karistuseks 15 päeva aresti. P.N-i kohustati ilmuma aresti ärakandmisele Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskusesse hiljemalt
- oktoobril
- Kohus määras, et kui P.N ei asu tähtaegselt aresti kandma, tuleb tema suhtes kohaldada sundtoomist. Kohus koostas otsuse juurde motiivid
- oktoobril 2019, kuna
- septembril 2019 oli P.N esitanud apellatsiooniteate. Apelleeritud ehk karistuse mõistmist puudutavas osas on kohtu seisukohad kokkuvõtlikult järgmised. 3.
- Kohus viitas, et LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi või aresti. Kohus arvestas, et kuigi P.N juhtimisõiguseta juhtimisega kahju ei tekitanud, siis on teda varem kõrvaldatud juhtimiselt sama rikkumise eest. Kohus leidis, et P.N ohustab sellise käitumisega kaasliiklejaid ja tema süüd tuleb hinnata vähemalt keskmiseks. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud ja kergendava asjaoluna arvestas kohus A. Uusleri poolt süü tunnistamist ja kahetsust. Eripreventiivseid kaalutlusi arvestades viitas kohus, et P.N-i on karistatud liiklussüütegude toimepanemise eest mitte ainult väärteo-, vaid ka kriminaalkorras. P.N juhtis sõidukit uuesti juhtimisõiguseta vähem kui 3 nädalat pärast seda, kui talle määrati sama teo eest arest, mis asendati üldkasuliku tööga. Karistusregistri andmetel on tema rahatrahvid tasumata. Eelnev näitab maakohtu hinnangul, et rahatrahvid kui ka karistuse asendamine üldkasuliku tööga pole P.N-i mõjutanud käitumist muutma. P.N-ilt võeti juhtimisõigus ära liiklusrikkumiste eest, kuid see ei takista teda toime panemast uusi rikkumisi. Kohus leidis, et P.N-i on võimalik karistada ainult arestiga, ning seda sanktsiooni keskmises määras ehk 15 päevaga. 3.
- Aresti asendamise üldkasuliku tööga välistas kohtu hinnangul lisaks see, et karistusseadustiku § 69 lg 1 kohaselt saab seda asendada üksnes isiku nõusolekul, kuid P.N maakohtusse ei ilmunud. Kohus märkis otsuses veel, et maakohtu istungi toimumise ajaks polnud P.N esitanud taotlust istungi edasilükkamiseks.
- septembril 2019 kell 10.32 saatis P.N kohtule e-kirja, milles põhjendas ilmumata jätmist sissemagamisega ja haigusega, kuid haigestumise väiteid kinnitavaid dokumente ta kohtule ei esitanud. 2
(3)APELLATSIOON
- Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb P.N maakohtu otsuse tühistamist karistuse osas ja 15 päeva aresti asendamist üldkasuliku tööga. P.N leiab, et kui ta oleks saanud osaleda kohtuistungil, siis ta oleks kindlasti taotlenud üldkasulikku tööd. Veel selgitab P.N, et maakohtu istungile ei ilmunud ta haiguse tõttu, mille kohta esitab ka perearsti tõendi. P.N taotles apellatsiooni läbivaatamist ringkonnakohtu istungil ja kaitsja osavõttu ta ei soovinud. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
- Tallinna Ringkonnakohtu
- oktoobri 2019 määrusega määrati P.N-i apellatsioon läbivaatamisele
- novembri 2019 istungil. Ringkonnakohtu istungil osalenud P.N jäi esitatud apellatsiooni juurde. P.N selgitas, et 15-päevase aresti korraga ärakandmisel kaotaks ta oma töökoha. Ta töötab 6 päeva nädalas, neist 5 päeva ehitusel ja 1 päeva turvamehena. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Apellatsioonikohus asub järgmistele seisukohtadele.
- VTMS § 146 lg 2 sätestab, et ringkonnakohus arutab väärteoasja esitatud kaebuse piires, välja arvatud juhul, kui ilmneb väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on raskendatud menetlusaluse isiku olukorda. Kuivõrd ringkonnakohtule pole väärteotoimiku põhjal tuvastatav, et maakohus oleks rikkunud oluliselt menetlusõigust või kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, vaatab apellatsioonikohus väärteoasja läbi P.N-i apellatsiooni piires.
- Apellatsioonis ei vaidlusta P.N maakohtu mõistetud karistuse liiki ega suurust, vaid taotleb üksnes karistuse asendamist. Kohtukolleegiumi hinnangul vastab maakohtu otsustus karistuse osas KarS § 56 lg-le 1, sest otsusest nähtuvalt arvestas kohus P.N-i teo toimepanemise asjaolusid, raskendavate asjaolude puudumist, kergendava asjaolu esinemist. Ühtlasi arvestas kohus KarS § 56 lg-st 1 tulenevalt võimalust mõjutada P.N-i hoiduma uutest süütegudest, kuna kohus pööras suurt tähelepanu sellele, kas, kui palju ja milliste karistustega on P.N-i varem karistatud. Ringkonnakohus märgib, et just P.N-i varasem karistatus on see asjaolu, mille tõttu tuleb teda karistada arestiga nagu maakohus leidis. Mis puudutab apellatsiooni taotlust asendada maakohtu mõistetud arest 15 päeva üldkasuliku tööga, siis leiab ringkonnakohus, et selle taotluse rahuldamiseks puuduvad igasugused alused. Maakohtul polnud võimalik P.N-i nõusolekuta asendada aresti üldkasuliku tööga, KarS § 69 lg-st 1 tulenevalt. Kohtul polnud võimalik seda ka välja selgitada, sest kohus tuvastas sedagi, et P.N ei ilmunud põhjuseta maakohtu
- septembri 2019 istungile, tuues tagantjärgi põhjuseks sissemagamise ja paljasõnalise väite haiguse kohta. Apellatsioonimenetluses P.N enam sissemagamisest ei räägi ja on hankinud omale rohkem kui kuu pärast maakohtu istungit perearstilt tõendi. Selles on lakooniliselt deklareeritud, et P.N oli perioodil 12.-
- september 2019 „oletatavalt xxx“ ja ta viibis kodusel ravil. Esiteks märgib ringkonnakohus, et kui P.N oli tõesti mitu päeva enne maakohtu istungit kodus haige, oli tal kahtlemata võimalus sellest kohtule teatada ja taotleda aegsasti istungi edasilükkamist. Teiseks tekitab ringkonnakohtus kahtlusi tõsiasi, et kõnealune tõend P.N-i haiguse kohta on koostatud nii pikka aega hiljem. Lisaks, arvestades selle lakoonilisust ja sisu, tugineb see tõenäoliselt ainult P.N-i paljasõnalistele väidetele. 3
(3)Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et esitatud arstitõendi tõenduslik väärtus on nullilähedane ja see ei kinnita kuidagi seda, et P.N oli objektiivne põhjus mitte ilmuda maakohtu istungile
- septembril
- Kuna P.N maakohtusse ei ilmunud ega esitanud omapoolselt nõusolekut üldkasuliku töö tegemiseks, leidis kohus KarS § 69 lg 1 alusel õigesti, et üldkasuliku töö kohaldamine on välistatud. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks selles osas maakohtu otsusele teha etteheiteid ja seda muuta.
- Tallinna Ringkonnakohtu
- novembri 2019 istungil selgitas P.N, et aresti järjestikune ärakandmine tooks talle kaasa tõsised tagajärjed, kuna ta kaotaks sel juhul töökoha. Kohtukolleegium märgib, et KarS § 66 lg 1 võimaldab süüdlase tööalast seisundit arvestavalt määrata aresti kandmine ositi. Viidatud õigusnormist tuleneb, et järjest kantava aresti kestus peab olema vähemalt kaks päeva. Ringkonnakohus määrab, et P.N tuleb 15 päeva aresti kanda ära hiljemalt
- jaanuariks 2020 ja järjestikuselt tuleb tal kanda vähemalt kaks päeva. Nii on P.N võimalus soovi korral käia aresti kandmas ka näiteks ainult nädalavahetusteti ja ülejäänud päevadel käia ehitusel tööl, nagu ta ringkonnakohtu istungil selgitas. Nii rahuldab ringkonnakohus P.N-i apellatsiooni osaliselt – maakohtu otsus kuulub karistuse osas küll muutmisele, kuid mitte aresti asendamiseks üldkasuliku tööga, vaid selle ositi kandmisele määramises.
- Juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 4, § 151 lg 1 p-st 4, § 149 p-st 1 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu
- septembri 2019 otsuse karistuse osas ja võimaldab uue otsusega kanda P.N maakohtu mõistetud aresti ositi. 4
(3)