Obsah (5)

§ 2§ 204§ 74§ 150§ 123

4-20-469 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Menetlusalune isik Kaitsja Kohtuväline menetleja Harju Maakohus

) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134, samuti

§ 2ja kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 306 lg-st 5 maakohus otsustas:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
2. jaanuari
3. a otsus väärteoasjas nr 2302,19,019934, millega V.L karistati LS § 242 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut ehk 40 eurot osaliselt, s.o karistuse määra osas.
4. Teha uus otsus, millega V.L karistada LS § 242 lg 1 järgi rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, s.o 20 eurot.
5. Muus osas jätta otsus muutmata.
6. Parandada kohtuotsuse lõpposa resolutsiooni p -s 4 sisalduvat ebatäpsust kohtuotsuse täitmise korra osas. Sõnastuse asemel „

§ 204

lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi ositi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt

§-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile, millele o n tehtud märge jõustumise kohta“ lugeda õigeks sõnastust „Rahatrahv tuleb tasuda kassatsioonitähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses märgitud 1 4-20-469 Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220205004095.

§ 204

lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaega, saadetakse vastavalt

§-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta“.

1. Menetlusaluse isiku V.L kaebus jätta rahuldamata.
2. Menetlusaluse isiku kaitsja taotlus hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu 200 eurot jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest
3. märtsil
4. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Politsei- ja Piirivalveameti
6. detsembril 2019 koostatud väärteoprotokolli kohaselt heidetakse V.L-ile ette seda, et ta juhtis mootorsõidukit, kasutades telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita. Sõiduki liikumise ajal hoidis telefoni käes. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik sellega liiklusseaduse (LS) § 33 lg 11 p 1 nõudeid ja tema tegu on kvalifitseeritud LS § 242 lg 1 järgi.
8. jaanuaril 2020 tehtud otsusega karistati V.L eelkirjeldatud teo eest rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. Kohtuvälise menetleja otsuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. Juhtides mootorsõidukit ja tegeledes juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, võtab juht teadlikult riski. Hoides mootorsõidukit juhtides mobiiltelefoni käes või rääkides telefoniga, suureneb võimaliku ohu korral reaktsiooniaeg ja sellest tulenevalt võivad ka võimaliku õnnetuse tagajärjed olla raskemad. Menetlejal ei ole alust kahtlustada tunnistajat pahatahtlikkuses ja kahelda tema ütluste usaldusväärsuses. Karistuse mõistmisel lähtus menetleja sanktsiooni keskmisest määrast ja võttis arvesse ka seda, et isiku käitumises ei ole tuvastatud karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid.
9. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja, kes taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist teos väärteo tunnuste puudumise tõttu ja kaebajale valitud kaitsjale makstud tasu 200 euro ulatuses hüvitamiseks. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 3.
10. Sõites
11. detsembril
12. a Peterburi teel Tallinnas esimeses sõidureas märkas V.L sõiduteel samas suunas kolmandas sõidureas veoautot, millel oli tõstuk lahtises asendis, s.t kraana oli üles suunatud. Kuna kaebaja tegeleb igapäevaselt ehitusega, siis pakkus see sõiduk talle huvi ning jäänud foori keelava tule juures seisma, võttis ta mobiiltelefoni hoidikust välja ja tegi veoautost pilti. 2 4-20-469 3.
13. Politseiametnikust tunnistaja ütlused on vastuolulised ega lange kokku kaebaja tehtud fotol kajastatuga (lisa 1). Nimelt nähtub fotolt, et politseiametnik on hetk tagasi väljunud veoauto tagant, seega ei saanud ta pikalt jälgida kaebaja sõitmist. Politseiametnik alustab kaebaja poole suundumist, kaebaja ees on punase fooritule taga seisev sõiduk, mis asub kaebajast tõenäoliselt umbes 1,5 meetri kaugusel. Juhul kui kaebaja oleks liikunud, oleks kokkupõrge vältimatu. Politseiametniku väidete kohaselt oli kaebajal mobiiltelefon horisontaalselt ja ta hoidis seda kahe käega. Kaebaja foto on aga tehtud vertikaalselt. Arvestades asjaolu, et fotol on politseiametnik selgelt näha, ta vaatab foto tegemise hetkel aparaadi suunas ja tõenäoliselt hakkab liikuma kaebaja suunas ning ei maini seda, et kaebaja oleks telefoni ja käe asendit muutnud (tavapäraselt hoitakse telefoni püstises asendis ühe käega), seab see kahtluse alla tunnistaja ütluste usaldusväärsuse. Samuti ei ole usaldusväärsed tunnistaja ütlused selle kohta, et ta suundus peatama kaebajat läbi mitme sõidurea ja kaebaja peatus politseiametniku märguande peale. Fotolt nähtub, et kaebaja juba seisis ja kui ta ka oleks edasi liikunud, ei oleks politseiametnik jõudnud teda peatada. 3.
14. Kohtuvälises menetluses otsuse tegemisel ei ole ümber lükatud kaebaja vastulauses toodud seisukohti ega ole nendega mittearvestamist põhjendatud. Seega on rikutud

§ 74

lg 1 p 8 nõudeid ja ühtlasi on tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 150lg 1 p 7 tähenduses.

Kaebaja on kindel, et tegelik põhjus väärteoprotokolli ja – otsuse tegemiseks oli politseiametniku ärritumine, mis tekkis seetõttu, et kaebaja jäädvustas tema tegevust.

1. Harju Maakohtus
2. veebruaril 2020 toimunud kohtuistungil jäid V.L ja tema kaitsja kaebuse juurde ning palusid väärteomenetlus lõpetada ja mõista isiku kasuks välja kaitsjale makstud tasu. Kaitsja hinnangul ei ole tõendatud, et pildi tegemise ajal oleks menetlusaluse isiku sõiduk liikunud, mistõttu tegemist ei ole LS § 33 lg 11 p 1 rikkumisega. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata, leides, et teo toimepanemine on leidnud tõendamist eeskätt tunnistaja ütlustega. Samuti leidis kohtuväline menetleja, et isiku karistamine mobiiltelefoni kasutamise eest sõiduki juhtimisel ei sõltu sellest, kas sõiduk sel ajal liigub, mistõttu isegi kui lähtuda menetlusaluse isiku enda ütlustest, on ta ikkagi toime pannud talle etteheidetava teo. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 5.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse V.L-ile ette seda, et ta juhtis mootorsõidukit, kasutades telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita. Sõiduki liikumise ajal hoidis telefoni käes. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik sellega liiklusseaduse (LS) § 33 lg 11 p 1 nõudeid ja tema tegu on kvalifitseeritud LS § 242 lg 1 järgi.
2. LS § 33 lg 11 p 1 näeb ette, et juhil on keelatud: tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoidis telefoni käes. Põhivaidlus on väärteoasjas selles, 3 4-20-469 kas V.L juhitud sõiduk veel liikus, kui menetlusalune isik kasutas mobiiltelefoni, hoides seda käes. 7.
3. Teo toimepanemist tõendavad eeskätt politseiametnikust tunnistaja E V kohtuistungil antud üksikasjalikud ütlused selle kohta, et asudes Peterburi tee ja Smuuli tee ristmikul, märkas ta Peterburi teel neile lähenevat sõidukit, kelle juht kasutas sõidu ajal telefoni, hoides seda kahe käega. Politseiametnik peatas sõiduki ja suunas tee äärde. Esmalt märkas tunnistaja sõidukit, kui see oli 30-40 meetri kaugusel. Oli päevavalgus ja väga hea nähtavus. Sõiduk veel liikus, kui politseinik läks seda peatama, juht reageeris peatumismärguandele. Mobiiltelefoni kasutamine nägi välja nii, et juht oli nõjatunud ettepoole, oli näha armatuurlauda, telefon oli horisontaalasendis, kahe käe vahel. Tunnistaja sõnade kohaselt menetlusalune isik eitas rikkumise toimepanemist. Kaitsjale vastates selgitas tunnistaja, et tema ja tema kolleeg tegelesid peatatud veoautoga, E. V seisis veoauto tagumise telje juures paralleelselt Peterburi teega, kui ta märkas menetlusaluse isiku sõidukit. Tunnistaja kinnitas, et liikus menetlusaluse isiku sõiduki poole kiirema sammuga, peatumismärguande andis, olles kõrvalreas. Politseiametnik kinnitas, et ta poleks isikule etteheiteid teinud, kui telefoni oleks käes hoitud peatamise järel. Tunnistaja ütlusi kinnitab videosalvestis, millest nähtub tema vestlus menetlusaluse isikuga, kes vaidleb teo toimepanemisele vastu, väites, et „sinu sõna minu sõna vastu“ ja et „mul on olemas jurist“. Samuti nähtub videosalvestisest, et tunnistaja pöördub tagasi politseiautosse, kus räägib kolleegile, et menetlusalune isik kasutas mobiiltelefoni, kui tema juhitud sõiduk veel liikus. Videosalvestisest nähtub ühtlasi, et teine politseiametnik sündmust pealt ei näinud, mistõttu tema ülekuulamine ei ole kohtu hinnangul otstarbekas ja seda ei taotlenud ka menetluse pooled. Kohtul ei ole alust järeldada, et politseiametnikust tunnistaja annab valeütlusi. Ei menetlusaluse isiku ega politseiametniku kirjeldatud olukorrast ei nähtu, et tunnistajal oleks huvi varjata politsei tegevust sündmuskohal või et tal oleks muu põhjus süüstada menetlusalust isikut teos, mida viimane ei ole toime pannud. Samuti nähtub nii pildilt kui ka politseiametniku ütlustest, et tegemist on valge ajaga, ilm on selge. Politseiametniku enda kirjeldatud asukoht ei ole vastuolus pildil kujutatuga, vaid vastupidi, pildilt võib järeldada, et politseiametnik juba alustabki liikumist menetlusaluse isiku poole ajal, mil kohtule esitatud pilt tehakse, mis kinnitab tunnistaja ütlusi selle kohta, et ta märkas keelatud tegevust enne seda. Ühtlasi andis tunnistaja ise ütlusi selle kohta, et tema poleks hakanud menetlusaluse isikuga tegelema, kui oleks näinud, et mobiiltelefoni hoitakse käes, kui sõiduk seisab. 7.
4. Menetlusalune isik kinnitas, et ta pildistas veoautot, kui seisis valgusfoori eest, sest see oli tema jaoks erialaselt huvitav olukord. Pilt on sama, mis on väljaprinditud ja esitatud kohtule koos kaebusega. V.L ütluste kohaselt pildilt nähtub, et seda tehes menetlusalune isik juba seisab valgusfoori ees. Samuti kinnitas V.L , et haaras telefoni kõrvalistmelt siis, kui oli seisma jäänud, kasutades pildi tegemiseks kahte kätt, tehes pilti läbi esiklaasi. Politseiametnik jooksis juhi akna juurde, lähenedes eest. Samuti kinnitas menetlusalune isik, et hoidis samal ajal jala piduripedaalil, sõiduk enam ei liikunud. Kohtu päringule selle kohta, kas mobiiltelefonis on säilinud ka pildi originaal, vastas isik eitavalt, kuid kinnitas, et tegemist on täpselt sama pildiga. Kohus märgib, et kaebusele lisatud pildilt nähtub küll nii menetlusaluse isiku kui ka politseiametniku kirjeldatud olukord – veoauto üles suunatud kraanaga; samuti politseiauto ja veoauto tagant suunaga menetlusaluse isiku poole liikuv politseinik. Samas ei 4 4-20-469 ole siiski selle pinnalt võimalik üheselt järeldada, kas V.L sõiduk ja ka tema ees olev sõiduk sel ajal seisab või liigub. Ühtlasi ei ole selle pinnalt võimalik järeldada, kas see oli ainus menetlusaluse isiku poolt tehtud pilt, eriti olukorras, kus nagu V.L ise väitis, oli tema jaoks tegemist erialaselt huvitava situatsiooniga. Märkimisväärselt ei ole niivõrd palju huvi ja väärteomenetluse alustamist põhjustanud pilt siiski mobiiltelefonis säilinud. Seega ei lükka menetlusaluse isiku esitatud pilt iseenesest ümber tunnistaja väidet, et sel ajal, kui E. V rikkumist märkas, sõiduk liikus ja isik hoidis telefoni horisontaalselt. Lisaks on menetlusaluse isiku ütlused selle kohta, et mobiiltelefon oli enne pildistamist auto kõrvalistmel ja pildistamisel kasutas ta kahte kätt vastuolus ka esitatud kaebusega, milles kinnitatakse, et mobiiltelefon võeti enne pildistamist välja hoidikust ja hoiti seda pildistamisel ühe käega. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus menetlusaluse isiku ütlusi usaldusväärseks osas, milles V.L väidab, et ta alustas mobiiltelefoni kasutamist alles siis, kui tema sõiduk enam ei liikunud.
5. Sõltumata eeltoodust, leiab kohus, et ka juhul, kui lähtuda menetlusaluse isiku enda ütlustest, rikkus ta LS § 33 lg 11 p-s 1 ettenähtud kohustust mitte tegeleda sõiduki juhtimise ajal kõrvalise tegevusega, mida pildistamine (mobiiltelefoniga või fotoaparaadiga) kindlasti on. Liiklusvoos liikluskorraldusvahendi märguande tõttu seismajäämisel osaleb sõiduki juht jätkuvalt liikluses ja seega laieneb talle kohustus hoiduda kõrvalistest tegevustest, mis võivad segada sõiduki juhtimist ja hajutada juhi tähelepanu. V.L ise kinnitas, et pildi tegemisel kasutas ta kahte kätt, mis tähendab, et samal ajal poleks ta ilmselgelt saanud kinni hoida sõiduki roolist ja seda kontrollida; samuti kinnitas isik, et tal oli jalg piduripedaalil ehk siis ta siiski tegeles aktiivselt sõiduki juhtimisega. V.L möönis, et pildi tegi ta isiklikust huvist ja tal ei olnud selleks mõjuvat põhjust, mis võimaldaks pidada seda hädavajalikuks. Kohus võtab arvesse, et liikluses võivad ootamatud olukorrad tekkida ka siis, kui sõidukid on jäänud seisma valgusfoori ees. Pildistamine hajutab paratamatult juhi tähelepanu, segades liikluse jälgimist isegi juhul, kui isik seda ei taju. Samuti võib selline tegevus takistada liiklust näiteks seetõttu, et pildistamisega hõivatud juht ei alusta liikumist ka lubava tule süttimise ajal. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka juhul, kui pidada V.L ütlusi usaldusväärseks ja lähtuda nendest, vastab isiku tegu ikkagi LS § 242 lg 1 koosseisule.
6. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata osas, mis puudutab isiku süü tuvastamist LS § 242 lg 1 järgi. Menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata. Karistus
7. LS § 242 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 20 trahviühikut. Isiku süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse, et tegu on toime pandud tiheda liiklusega tänaval päevasel ajal, kuid ka tunnistaja ütluste kohaselt lühikese ajavahemiku kestel. Samas puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, muu hulgas isik ei tunnista ega kahetse tegu. Kohus võtab siiski arvesse, et karistusregistri andmete kohaselt ei ole V.L varem karistatud, sealhulgas liiklusalase väärteo eest ja peab võimalikuks kohaldada isikule karistuse sanktsiooni alammäära lähedal. Eeltoodu tõttu tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse isikule mõistetud karistuse osas ja karistab isikut rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, s.o 20 eurot. Kohus parandab käesolevalt kohtuotsuse lõpposa resolutsioonis sisalduva ebatäpsuse, mis puudutab rahatrahvi tasumise korda. Sõnastuse asemel „

§ 204

lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi ositi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt

§-le 202 lahendi koopia kümne päeva 5 4-20-469 jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta“ lugeda õigeks sõnastust „Rahatrahv tuleb tasuda kassatsioonitähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220205004095.

§ 204

lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaega, saadetakse vastavalt

§-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta. 11. Menetlusaluse isiku kaitsja palus hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu 200 eurot. Kaitsja selgituse kohaselt on kaitsja tunnitasu 100 eurot ja õigusabi on koostatud 2 tunni ulatuses. Kohus leiab, et kaitsjatasu suurus on mõistlik, kuid kuna kohtuvälise menetleja otsus tühistati mõistetud karistuse määra osas, ei ole selle hüvitamiseks alust. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 6